Õdusas pesas elu- ja koolimuredest priiks

27. jaan. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Direktor Tiina Kallavus ja külalised jätsid endast maha värvilise käejälje. Fotod: Sirje Pärismaa

 

Tartu Herbert Masingu kooli juures tegutsev kompetentsikeskus avas uued rehabilitatsiooni­ruumid. Koolimajast lühikese jalutuskäigu kaugusel Riia tänavas asuvas õdusas pesas pakutakse käitumis-, tundeelu- ja psüühikahäiretega lastele ja peredele mitmesugust teraapiat.

Rehabilitatsiooni­ruumide 120-ruutmeetrisel pinnal on sinine, roheline ja kollane tuba, kus toimuvad loovtehnika- ja füsioteraapiatunnid, töötavad psühholoog, eripedagoog, muusikaterapeut ja logopeed. Sisenedes võetakse kingad jalast, tubades on pehmed vaibad, kus saab istuda-pikutada.

Oleme saanud juurde võimalusi lastega mõnusalt toimetada,” lausub direktor Tiina Kallavus. „Meie kool on läinud üle miljööteraapilisele lähenemisele, koolimajas pole see võimalik. Jalutades siia, kõnnib laps koolimured maha ja sukeldub teise maailma. Õhtuse vahetuse lapsed saavad siit aga koolipäevale hea alguse.

See on väike pesa, kus vesteldakse, mängitakse, lauldakse, musitseeritakse, võimeldakse. Et poleks ainult see „igav” õppimine, vaid tegevus, mis pakub rõõmu ja naudingut.”

Kuid neis ruumides õnnestub teinekord õppiminegi paremini kui tavaklassis, kus palju siginat ja saginat. Mõnigi laps võib siit õppimisele uue stardi ja lähenemise saada, nii üksi kui ka koos sõbraga. See annab võimaluse näha ja teha asju teistmoodi ja mitte tunda end kooli kütkes olevat.

Igaühel oma pill

Uute rehabilitatsiooniruumide avamisel osalenud said omal nahal proovida mitmesugust teraapiat. Muusikaterapeut Sirli Kanguri juhendamisel valis igaüks endale pilli. Direktor Kallavus haaras akordioni ja lõi kohe loo lahti. Varasem musitseerimiskogemus polnud siiski vajalik, tuli hoopis jälgida Kanguri ülesandeid. Näiteks kuulata, mida naaber mängib, ja siis tema meloodiat jätkata.

Muusikateraapias kuulame muusikat minimaalselt, peamiselt tekitame instrumentidel helisid,” räägib Kangur. „Muusikateraapiat osutatakse psühholoogilise teenuse raames. Siin ei õpita pilli, oluline pole esteetilisus, ei pea tekkima midagi hästi kokkukõlavat. Pille kasutatakse ebatraditsioonilisel moel. Ükski tegevus pole niisama meelelahutuslik, vaid liikumine konkreetse eesmärgi suunas, mis on igal lapsel teraapia alguses kooskõlastatud lapsevanemaga ja lähtub rehabilitatsiooniplaanist.”

Laste reageeringud on erinevad. Sageli saavutab muusikateraapiliste sekkumistega selliseid tulemusi, mis ainult verbaalse sekkumisega pole võimalikud. Olulisel kohal on ka liikumine, visuaalsed kunstid.

Õpime lastelt

Masingu kool on rehabilitatsiooniteenuseid osutanud ligi kümme aastat. Tiina Kallavuse sõnul on rehabilitatsiooniteenustel tähtis osa HEV-laste kasvamises ja küpsemises. Kui koolis on lisaks haridustegevusele ka muud võimalused, areneb laps kiiremini.

Oleme Masingu koolis ise kogu aeg õppinud laste pealt ja lastega tegevusest, nüüd pöörduvad hädasolijad meie poole abipalvega,” rääkis Kallavus. Pikaajalise kogemuse tulemusel ongi kooli juurde tekkinud kompetentsikeskus, kus ametliku õppetöö kõrvalt toetatakse ja nõustatakse teisi asutusi ja lapsevanemaid üle Eesti töös HEV-lastega. Pakutakse teenuseid spetsialistidele, vanematele, lastele. Töötavad nõustajad, terapeudid. Kooli kodulehe kaudu tuleb end eelnevalt registreerida. Kohtumisel saab rääkida, mis teeb muret ja millised võiksid olla lahendused.

Kompetentsikeskus tahab võtta enda kanda ka avalikkuse teavitamise, mis hõlmab erialakirjanduse läbitöötamist ja koondamist, samuti „tõlkimist” praktikute keelde – lapsevanematele, õpetajatele. Miks mitte teha ka voldik lapsele endale.

Hiljutisel õppereisil Belgiasse sai Masingu kooli pere väga julgustava kogemuse, külastades maailma juhtivaid autismi- ja aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste keskusi. „Sealsed meetodid on meile väga hingelähedased ja oleme saanud julgustust,” lausub Kallavus.

Kompetentsikeskus on alustanud ka vanemate koolitust ja toetamist. Oluline on kogemusnõustamine – väga julgustav on kuulda inimest, kellel on olnud sama mure.

Belgiast tõi Masingu kool kaasa ka peretreenerite idee. Regulaarsed kohtumised vanematega aitavad probleeme ennetada. HEV-laste puhul võib neid põhjustada ju iga muutus, olgu see siis üleminek lasteaiast kooli või õpetajavahetus. „Meie majas teevad juhtumikorraldajad praegu sedasama tööd,” täheldas Kallavus. „Oleme paar juhtumikorraldajat nimetanud pere­treeneri uhke nimega ja nad on seda ametit proovimas. Nagu Masingus ikka, vajadusest tulenevalt proovime ja katsume leida tõenduspõhisust ja partnereid, kes tulevad täpsustama ja kinnitama tehtavat.”

Hubased ja värvilised rehabilitatsiooniruumid andis Masingu koolile Tartu linnavalitsus. Linna vahenditega tehti ka endistes tantsukooli ruumides remont.

Me oskame oma majas väikesed võimalused vormistada väga suureks kasuks,” sõnab Tiina Kallavus.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!