Ainult vastusevariantidega testidega võõrkeelt ei õpeta
TLÜ hispaania keele lektor Carlos Monroy. Foto: TLÜ
„Internet annab tudengitele ligipääsu keeleõppe materjalidele, kuid võõrkeele omandamiseks on oluline õpitut suuliselt kasutada,” arvab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi hispaania keele lektor Carlos Monroy. „Minu jaoks on edukas selline hispaania keele kursus, mis panustab suulistele harjutustele, ja seda õppimise algusest peale.”
Carlos Monroy, kas mäletate hästi aega, mil hakkasite Tallinna ülikoolis hispaania keelt õpetama?
See oli 10–12 aastat tagasi, kui mulle tehti ettepanek õpetada hispaania keelt Eesti humanitaarinstituudis. Esimesel aastal oli raske, sest kui sa ei oska kohalikku keelt, ei saa sa tõlkida kõiki sõnu ja lausekonstruktsioone, mida tudengid ei oska. Inglise keele kaudu saab õpetada, aga see ei ole alati nii täpne. Kõige parem on õpetada sihtkeeles ja mitte kasutada üliõpilase emakeelt. Arusaamatuid väljendeid peaks seletama aga siiski tudengi esimeses keeles.
Kuidas on üliõpilased muutunud võrreldes ajaga, kui tööd alustasite?
Praegu on üliõpilased nõudlikumad kui vanasti. Siis tundus hispaania keel huvitav, aga vaja läks seda kuskil Eestist kaugel. Nüüd on kõik kursis, et hispaania keel on väga levinud ja maailmas on selle õppimise vastu suur huvi. Tudengid tahavad keelt mitte niisama omandada, vaid ka rakendada.
Võrreldes kümne aasta taguse üliõpilasega, töötab ja õpib praegune palju ning see tekitab mingil määral stressi. Õppejõud peaksid omavahel läbi rääkima, et tudengid ei oleks ülekoormatud ja neil poleks liiga palju ülesandeid. Suhtlen tudengitega ja lepin kokku, kui palju harjutusi järgmiseks tunniks teha. Minu eesmärk on tudeng, mitte ainult võõrkeelt õpetada.
Samuti on tudengid nüüd väga harjunud vastusevariantidega testidega. Kõik tahavad anda vastuse A, B või C, aga keelt nii õpetada ei saa. Tihtipeale on keel väga keeruline, nagu eesti keelgi.
Milliste keeleõppe meetoditega saab võõrkeele selgeks?
Palju sõltub sellest, kuidas õppejõud kursuseid läbi viib. Tuleb pidevalt korrata, mitte ainult teha harjutusi, sest õppija unustab nagunii. Üliõpilane või õpilane peab grammatikas õpitut hiljem suuliselt kasutama. Intensiivkursus, kus tehakse ainult grammatikaharjutusi või täidetakse lünki, ei vii mitte kuskile.
Uued vihikud ja õpikud on koostatud samamoodi nii, et tudeng täidaks lünki või paneks tekstilõigud õigesse järjekorda. Sellised harjutused on väga piiratud. Mul on õpikuid, mis on väga huvitavad, aga kaootilised – kas on liiga palju informatsiooni või vastupidi, liiga palju pilte. Seepärast olen peaaegu kõik materjalid, mida kasutan, ise koostanud. Materjalid peaksid olema aktuaalsetel teemadel ja mitte väga keerulised.
Kui tõhusad on uuenduslikud abivahendid?
Paljud rõhutavad, et mida rohkem sotsiaalvõrgustikke või rakendusi kasutad, seda paremini keele omandad. Kõik arvavad: mida uuenduslikum kursus, seda edukam. See ei ole nii! Kindlasti aitavad sotsiaalvõrgud keeleõppele kaasa, sest paljudel tudengitel on suur koormus. Nad teevad tööd ja õpivad ega saa loengutes käia. Kui õppejõud paneb materjalid internetti, on üliõpilased väga tänulikud. See ei tähenda aga, et nad ei peaks tundides käima. Iseseisvalt õppimine ei toimi.
Tahan, et tudengid oskaksid keelt suuliselt kasutada. Nad ei pea rääkima suures grupis, vahel kardetakse avalikult esineda. Nad ei taha ka emotsioone näidata, seetõttu teeme suulisi harjutusi paaris. Tudengit tuleb ette valmistada nii, et ta tunneks ennast kindlana.
Milline on eestlaste motivatsioon hispaania keelt õppida?
Praegu õpetatakse hispaania keelt koolides rohkem kui varem. Vanasti sain need koolid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kõik on avastanud, et hispaania keelt räägitakse üle maailma. Ka jalgpall aitab huvi tekitada. Kui Hispaania sai maailmameistriks, siis huvi hispaania keele vastu kasvas.
Vahetusprogrammid viivad tudengeid ja õpilasi mitte ainult Hispaaniasse, vaid ka Lõuna-Ameerikasse. Tean kooliõpilasi, kes on käinud Lõuna-Ameerikas vahetusõpilasena ja saanud palju kogemusi. Ülikooli astudes oskavad nad keelt juba väga kõrgel tasemel.
Milline on teie kõige eredam mälestus hispaania keele lektorina?
On tudengeid, kes ei pääse vahetusüliõpilaseks. Korraldasin ise reisi ja käisin 15 tudengiga Hispaanias. Mulle väga meeldib minu riik ja kultuur, näitasin huvitavaid kohti Madridis ja Toledos. See oli minu kõige elavam kogemus.
VÕÕRKEELED EESTIS
- Üleilmastumine on elavdanud huvi keelte omandamise vastu. Aina enam õpitakse koolides lisaks inglise ja vene keelele kolmandat ja neljandatki võõrkeelt.
- 2014. aastal õppis võõrkeelt 99% Eesti põhikooliõpilastest, neist 96% rohkem kui kahte keelt.