Soome 2

Esimene võõrkeel võiks olla hoopis saksa keel

20. jaan. 2017 Signe Ilmjärv ESÕS-i juhatuse esimees - Kommenteeri artiklit

Eesti saksa keele õpetajate selts tähistab sel aastal oma 25 aasta juubelit. Viimastel aastatel on meie seltsi liikmete arv püsinud üsna stabiilsena, jäädes 150 piirimaile. Kuid nii nagu Eesti õpetajaskonnas tervikuna, on ka meie liikmete keskmine vanus tõusnud.

Siiski on hea meel tõdeda, et saksa keele õpetajad on üsna hästi kaasa läinud muudatustega digimaailmas ja paljud neist kasutavad mitmesuguseid e-õppe võimalusi nii keeletundides kui ka keeleprojektides. Kindlasti aitavad tänapäevasele keeleõppele kaasa ka mitmete Saksa kirjastuste õppematerjalid, mida suur osa õpetajatest hea meelega kasutab.

Tänu stipendiumitele on saksa keele õpetajatel võimalik osaleda täiendkoolitustel saksakeelsetes riikides. Eestis pakub saksa keele õpetajatele koolitusvõimalusi Goet­he instituut, aga ka meie selts korraldab eelkõige oma liikmetele pidevalt koolitusüritusi, kuhu kutsutakse lektoreid Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist.

Tänu heale koostööle saatkondade, Goethe instituudi, Saksa välissuhete ühingu, Austria haridusministeeriumi, Deutsche Welle ja saksakeelsete kirjastustega on õpetajatel võimalus end täiendada nii metoodikas kui ka saksa keeles ning viia end kurssi uuema õppekirjanduse ja lisamaterjalidega.

Kui eelmise sajandi lõppu ja uue algust võib pidada saksa keele õppimise tippajaks, sest saksa keelt õppis ligi 20% õppuritest, siis pärast seda on saksa keele õppijate arv langenud. Eelkõige on vähenenud saksa keele osatähtsus esimese võõrkeelena, sest seda võimalust pakutakse vaid väga vähestes koolides. Ka teise võõrkeelena on saksa keel loovutanud oma positsiooni vene keelele. Niisiis õpib suur osa saksa keelt õppivaid õpilasi seda kolmanda keelena, mis tähendab 1–2 nädalatundi kolme gümnaasiumiaasta jooksul. Sellise tundide arvuga jõutakse enamasti tasemele A1.2 või paremal juhul A2.

Õppijate koguarv ei näita kahjuks alati tegelikku huvi selle keele vastu, sest tihti jäävad keelerühmad avamata, kui soovijate arv jääb alla koolis kehtivale keelerühma suuruse piirnormile. Nii on ka meie selts saanud murelikke kirju ja abipalveid lapsevanematelt, kelle laps soovitud keelt õppida ei saa.

Suur osa lapsevanematest lähtub oma lapsele keelt valides tõsiasjast, et inglise keel on tänapäeval kõige olulisem keel. Tihti mängib otsuse tegemisel kaasa vanema enda kogemus (nõukogudeaegsest) kooliajast, kus koolist korralikku keeleoskust kaasa ei saadud.

Tänapäeva reaalsus on aga teine – tänu noorte tarbitavale meediale, mis on suures osas ingliskeelne, oskavad noored väga hästi inglise keelt, ja seda tihti juba enne keeleõppega alustamist. Samas jääb üha vähemaks neid noori, kes inglise keele kõrval ka teisi võõrkeeli valdaksid. Ja see on meie väikesele rahvale kahtlemata miinus.

Viimasel ajal jääb nii õpetajate kui ka ministeeriumi keeleosakonna ekspertide sõnavõttudest üha tihemini kõlama arvamus, et otstarbekas pole alustada mitte inglise, vaid mõne n-ö raskema keelega, mille omandamine võtab rohkem aega. See aitaks kaasa ka sellele, et kolme (ja enamat) võõrkeelt valdavate gümnaasiumilõpetajate arv kasvaks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!