opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Ettevõtlusõpe regiooni mootoriks

27. jaan. 2017 Mervi Raudsaar, TÜ ettevõtluse õppetooli juhataja; Leeni Uba, TÜ ettevõtluse õppetooli spetsialist - Kommenteeri artiklit

Viljandi Ideeturul osalevad ettevõtluskursust alustavad üliõpilased ja Viljandi gümnaasiumi õppurid. Fotod: Tartu ülikool

 

Mervi Raudsaar

Leeni Uba

Palju on viimasel ajal räägitud ettevõtlikkuse arendamisest ja ettevõtlusõppest, seda küll seoses haridusega koolides ja mitteformaalse tegevusena kodanikuühiskonna organisatsioonide eestvedamisel. Ettevõtlusõppe koht ja roll õppekavades on muutumas. Ettevõtlikkust ja ettevõtlust soovitakse põimida erialaõppesse, sest just valdkondadevahelisel alal tekib innovatsioon. Vähem on olnud juttu ettevõtlusõppe võimalusest regiooni mootorina.

Tänapäeval on muutunud ka ülikoolide roll. Kui algselt olid ülikoolid hariduse andjad ja tõe defineerijad, seejärel lisandus teadusliku uurimise ja olemuse mõistmise ülesanne, siis nüüd on hariduse andmisele ja uurimisele lisandunud ka teadmise kasutamise ning lisandväärtuse loomise kohustus. Kõrgkoolid oma omaks võtnud kolmikheeliksi mudeli, mis hõlmab kohaliku või regionaalse avaliku võimu, ettevõtete ning teadus- ja õppeasutuste koostööd. Selle eesmärk on kasvatada piirkonna teadmisi ja oskusi tõhusama rahvusvahelise, aga ka kohaliku ja regionaalse suhtluse kaudu. Sellise koostöö eelduseks peavad olema avatud ja ambitsioonikad ettevõtjad, kohalik visioonikas omavalitsus ja ettevõtlik kõrgkool. Ning aluseks on avatud suhtlemine ja koostöövalmidus. Tihti on aga kuulda, et teadlased ja ettevõtjad ei mõista üksteist ja vajaksid vahendajaks tõlki. Seda tõlki ei olegi aga väga vaja, kui üliõpilased harjuvad juba õpingute käigus suhtlema ettevõtjatega ja vastupidi.

Vaatame nüüd mõnd näidet, mida on regionaalsed kolledžid teinud selleks, et ettevõtjaid paremini mõista, nendega koostööd teha ja sel viisil kogukonna arengusse panustada. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia on tegelenud ettevõtlusõppega alates 2004. aastast, kui käsitööosakond võttis õppekavasse esimesed selle valdkonna ained. Järgnes kultuurhariduse osakond, kus ettevõtlusõpe muutus kohustuslikuks 2007. aastast ja viis aastat hiljem on ettevõtluse ained kohustuslikud kõikides õppekavades. Aga kas vaid kohustuslik õppeaine tagab vajaliku tõuke? Kindlasti mitte. Väga palju oleneb võrgustikust, mis kujuneb või kujundatakse ettevõtlusõppe toetuseks, ja seda nii kooli sees kui ka kooli ümber. Olulised on mõlemad pooled, et ettevõtlusõpe oleks põimitud erialaainetega, mitte ei oleks eraldiseisev distsipliin, asi iseeneses. Hea näide on siin käsitööosakond, kus erialaainetes arendatakse välja toode ning ettevõtlusõppes saadakse tugi ja testitakse, mida selle tootega on võimalik peale hakata. Uut teadmist saadakse kasutada taas erialaainetes. Või siis kultuurikorralduse erialal, kus arendatakse mitme aine raames välja projekt, mida ettevõtlusõppe ainetest tuge saades piloteeritakse.

Ideeturg ja TedEx

(Ettevõtlus)projektide rakendusfaasis tuleb fookusse tugisüsteem. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on pikalt vaeva näinud ja panustanud ka välise tugisüsteemi loomisele ja arendamisele. Kindlateks partneriteks on kujunenud Viljandimaa arenduskeskus ja Viljandimaa loomemajanduskeskus. Samuti on nad suutnud motiveerida ja liita ettevõtjaid panustama õppesse. Näiteks Ideeturul osalevad ettevõtluskursust alustavad üliõpilased ja Viljandi gümnaasiumi õppurid. Ideeturg aitab märgata probleeme, mida saaks oma ideedega lahendada või kuidas ise maailma paremaks muuta. Kahe päeva jooksul arendatakse rühmatöös parimaid ideid ettevõtjate ja mentorite abil. Ideeturule koguneb igal kevadel vähemalt paarkümmend ettevõtjat lähemalt ja kaugemalt, kes kaks päeva panustavad noorte nõustamisse ja juhendamisse täiesti tasuta. Nende seas on olnud kultuuriakadeemia vilistlasi, kohalikke, aga ka selliseid ettevõtjaid, kel rahvusvaheline haare. Samuti on ettevõtjad kaasatud õppeprotsessi. Kursuse jooksul esitlevad meeskonnad arendatavat ideed mitu korda ettevõtjatele, saamaks juhiseid ja kasulikke kontakte võimalike klientide või koostööpartneritega. Õla panevad alla arenduskeskuse mentorid ja oma teenuseid (sh taristut) pakub loomajanduskeskus. Viljandimaa omavalitsuste liit toetab aga igal semestril parimat üliõpilastiimi seemnerahastusega, ning selle aktsiooniga on liitumas teisigi ettevõtteid. Kõik need initsiatiivid teevad Viljandist just Viljandi, kus terve maakond käib justkui ürgses rütmis. Mis oleks Viljandi ilma pärimusmuusika aida, Romaani, Lennutehase või folgita!

Sünergia tekitamiseks regiooni arendamisel on loodud StartUp Viljandi – uus hea koostööalgatus, mis mõjutab kindlasti kogu regiooni. Viljandimaal noorte ettevõtluse ja ettevõtlikkuse huvide eest seisva, neid toetava ja koordineeriva StartUpi üks tähtis lüli on kahtlemata ettevõtlusõpe.

Teiseks vaatame Tartu ülikooli Narva kolledžit Eesti idapiiril. Narva kolledži endine direktor suutis luua väga tihedad ja tõhusad suhted regiooni erilaadsete osapoolt vahel. Ka seal ei olnud vaja „tõlki”, et mõista tööstusparki tulevate ettevõtjate tööjõuvajadusi ning pakkuda neile võimalusi sõlmida kokkuleppeid Ida-Virumaa haridusasutustega. Ka kolledži sees oli väga paljudel töötajatel vedada oma projekt kas kogukonna või kooli enda rahvale: raamatuklubi, džässiklubi vms.

Narva kolledžil on märkimisväärne kogukondlik roll, mis on praegu vähem seotud ettevõtlusega ja edendab pigem kultuuri, keele ja kogukonna lõimimist. Näiteks toimuvad Narva kolledžis konverents TedEX Narva, Eelarvamusfestival, tegutsevad džässiklubi, eestikeelne teater, toimuvad mitmesugused näitused kolledži galeriis, leiavad aset vene koolide õpetajate täienduskoolitused ja üritused. Peamise koostööpartneri − Narva linnaga − tehakse peamiselt protseduurilist koostööd. Arenduskoostöö toimub pigem ettevõtjatega, näiteks Ida-Virumaa tööstusparkidega, ning ühiseid projekte on läbi viidud ka Ida-Viru maavalitsusega.

ESF-i programmi „Edu & tegu” raames on valmimas uuring, mis käsitleb just (ettevõtlus)projektide arendamist, lõimides eri ained haridusasutuses ja kaasates kooliväliseid partnereid. ­Uuringu Narva kolledžit ja Ida-Virumaad käsitlevad tulemused pakuvad mõndagi huvitavat.

Mine ja tee

Ühelt poolt nenditakse, et ettevõtlikkus ja ettevõtlusaktiivsus on Ida-Virumaal üldiselt ja eriti venekeelse elanikkonna seas madal ning et Narvas on vähe võimalusi ettevõtlusideede realiseerimiseks. Teiselt poolt aga märgib üliõpilane: „Ida-Virumaa keskkond on väga ettevõtlust soodustav: siin puudub igasugune konkurents. Lihtsalt mine ja tee. Aga … inimeste passiivsus ja kartus, teadmatus … midagi on siin taga.” Võib-olla on põhjus selles, et Ida-Virumaal puuduvad tugistruktuurid, kuhu üliõpilane saaks pärast teoreetilist õpet edasi liikuda, sest erinevalt Viljandimaast siin ettevõtluse eelinkubatsiooni ja inkubatsiooni veel praktiliselt ei eksisteeri ja tudengitel ei ole mõeldav kord nädalas sõita 180 või rohkem kilomeetrit Tartusse või mujale eelinkubatsiooni programmis osalema.

Õnneks ollakse siingi paremuse poole liikumas. Kolledži õppekavades on seitse ettevõtluse ja ettevõtlikkusega tihedamalt seotud kohustuslikku või valikainet. Õppejõud on valmis õppeainetevaheliseks ja valdkondadeüleseks koostööks ettevõtlikkuse arendamisel ja õppetöö seostamisel praktilise tegevusega. Oma üritusi läbi viies on tudengid saanud teadmisi ettevõtluse kohta ning teeninud oma ettevõtmistega ka kasumit.

Üliõpilastel endal on kohati väga keeruline leida sobilikke ja arendavaid praktikakohti, nad ootavad selles kolledžilt rohkem tuge. Kolledž võikski olla regioonis n-ö lobitöö tegija ja võrgustiku looja, et leida motiveeritud praktikavõimaluste pakkujaid. Näiteks 2015/2016. õa kevadsemestril viidi Narva kolledžis piloodina läbi ettevõtluslabor, mida rahastas Rootsi saatkond. Ettevõtluslaboris pakkusid tegutsevad ettevõtjad tudengitiimidele arendamiseks või lahendamiseks oma ideid või probleeme. Ettevõtluslabor oli hea algatus, mida võiks edaspidigi jätkata.

Huvitav on seik, et ka peamiselt teoreetikutest õppejõud on praktiliste ainete alustamisel kohanud tudengite vastuseisu: „Meil ei ole aega, meil ei ole raha, me ei jõua sellega tegeleda.” Aine lõppedes on aga tudengid saanud täieliku eduelamuse ja andnud suurepärast tagasisidet: nüüd on olemas projekti algusest lõpuni läbiviimise kogemus, see maksab. Esiteks tunnevad tudengid, et nad on saanud midagi hästi selgeks, teisalt teatakse, et Narva kolledžist tulevad kõrgharidusega spetsialistid, kes on saanud hea praktilise ettevalmistuse.

TÜ Narva kolledžil on mitmeid häid näiteid, kuidas üliõpilase algatus on kogukonnas hästi vastu võetud. Narvas aktiivselt tegutsev MTÜ Bolero Balletistuudio kasvas välja kolledži projektijuhtimise aine tudengiprojektist, mille üliõpilane viis mentori abiga ellu, ja mittetulundusühing tegutseb edukalt senini. Balletistuudio juhataja on arvamusel, et just projektijuhtimise ainest sai ta vajaliku tõuke oma ammuse idee elluviimiseks, Narva kolledžis omandatud teadmised aitasid tal ületada barjääre ja kartusi, mille tõttu ta varem oma ideed ei realiseerinud.

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.

 


Lugemissoovitus

Andres Rõigas, Marju Mäger, Allan Kährik, Tiiu Männiste „Viljandi Kultuuriakadeemia regiooni edendaja”. – Riigikogu Toimetised, 34, 2016.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!