OPL MANG

Karlova kooli kaheksas klass pani ülikooli keemialabori särama

14. jaan. 2017 Saskia Kolberg Karlova kooli 8.b klassi õpilane - Kommenteeri artiklit

Karlova kooli 8.b klassi õpilased Tartu ülikooli Chemicumis teadust tegemas. Foto: Nora Tuisk

12. jaanuaril käisid Karlova kooli 8.b klassi õpilased koos bioloogiaõpetaja Külli Malevaga Tartu ülikooli Chemicumis, kus viidi läbi mitmeid katseid nii keemia kui ka füüsika vallas.

Hommikul kella üheksaks koguneti Chemicumi fuajeesse, sealt mindi edasi laborisse. Kõigile anti valged kitlid ja kaitseprillid. Kui klass oli jagatud kahestesse rühmadesse, alustati laboritööga, kus hakati valmistama säraküünlaid. Töö läbiviijad tutvustasid end ja rääkisid, millistest ainetest säraküünal koosneb ning mida need ained säraküünlale annavad.

Siis said kõik säraküünalde valmistamiseks vajalikud vahendid. Esimene ülesanne oli võtta traadijupid ja painutada neile võimalikult väiksed konksud, mida mööda saaks neid üles riputada. Siis pani igaüks konksude otsa oma nimesildid. Järgmisena võttis igaüks oma kõige pikema traadi, keerutas seda eelnevalt labori läbiviijate tehtud segus, föönitas ja pani teiste säraküünalde juurde rippuma. Need säraküünlad tehti võistluse jaoks.

Kui võistluseks vajalik säraküünal valmis, said õpilased etteantud ainetest segu segada ja endale veel kaks säraküünalt teha. Aineid tuli täpselt kaaluda, kokku segada ja õige kogus vett lisada. Kui segu oli valmis, toimus sama protsess, mis eelnevalt. Lõpuks viidi säraküünlad kuivatusahju ja õppekäigu lõpus said õpilased need endale.

Pärast väikest pausi korraldati õpilastele füüsikalabor klaasist jõuluehte teemal. Õpilased pidid kindlaks tegema, millises aines ei ole klaasehet näha, kas vees, siirupis või õlis. Õpilased said näidata oma teadmisi valguse murdumise ja peegeldumise kohta ning omandasid ka uusi teadmisi valguse murdumisnäitaja kohta. Katse ajal täitsid õpilased ka protokolli ja tegid jooniseid laseri valguse murdumise kohta erinevas keskkonnas. Kui kõik said tööga valmis, kanti tulemused tabelisse ja selgitati välja täpseim.

Pärast füüsikalaborit selgitati säraküünalde põletamise võistluses välja, kelle valmistatud küünal põleb kõige kauem. Võeti järjekorda ja juhendajad mõõtsid iga küünla põlemisaega. Selgus, et õpetaja Külli Maleva säraküünal põles kõige kauem.

Võistluse järel oli väike söögipaus Chemicumi kohvikus. Pakuti kartuleid hakklihakastme ja salatiga, joogiks morssi või piima ning magustoiduks jogurtit.

Pool üks algas demoetendus „Valgus ja värvid”. Alustati üldise sissejuhatusega värvidest, nägemisest, peegeldumisest ja neeldumisest. Järgmiseks näidati, mis värve tekib keemiliste reaktsioonide tulemusena. Segati kokku näiteks kaks läbipaistvat vedelikku ja saadi kollane aine. Tavalisele leegile lisati soolasid ja saadi palju eri värvi leeke.

Kui etendus oli lõppenud, jagati laboris kõige täpsemate tulemuste saavutanutele auhindu, anti kõigile šokolaadimedal ning õppetöö oli selleks päevaks läbi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!