OPL MANG

Kas kuuleme või kuulame?

13. jaan. 2017 Sirje Piht TLÜ haridusteaduste instituut, algõpetuse lektor - Kommenteeri artiklit

Sirje Piht: „Didaktika­õppejõuna näen kuulamis­ülesannetes võimalust ainevaldkondi ja eri teemade käsitlust lõimida.” Foto: erakogu

Matemaatikatundides ei ole kuulamisülesandeid teadlikult laialt kasutatud. Samas loob just sellise metoodilise võtte toomine tundi lisavõimalusi matemaatikapädevuse kujunemiseks.

Meie igapäevaelu kulgeb pidevalt mitmesuguseid probleemolukordi lahendades. Vaatame kella ja mõtleme, kui kaua on aega, et minna bussi peale; mitu minutit kulub muna keetmiseks, jne. Mõtleme ja kalkuleerime, kui palju mingi ost maksab, kas selleks on piisavalt raha. Võib öelda, et elame kõik matemaatikas seda endale teadvustamata. Seega peaks matemaatikapädevuse kujundamine õppeprotsessis olema loomulik tegevus. Samas tuleb tunnistada, et oleme üpris vähe teadvustanud auditiivse õppimise võimalusi matemaatikas.

Seos igapäevaeluga

Hästi õppimiseks peab õpilase tegevus olema sihikindel. Õppija motiveerimiseks tuleb kõigepealt tekitada huvi. Motiveerida matemaatikat õppima saab õnnestumiste ja eduelamuste abil. Õpetamine ja tegelikkus tuleb omavahel seostada ning leida sobivad õppemeetodid. Oluline on õigete ülesannete valik, mängud, vastuolude lahendamine, õpilase võimalus ise oma tööd kontrollida. Tähtis on, et õpilane näeks õpitava ja igapäevaelu, s.o oma vajaduste seoseid. Palju on kirjutatud sellest, et õpetajatel on väga oluline mõista laste õppimisstrateegiaid ja neile vastavalt reageerida. Mõnel lapsel on vaja õpetajat kuulata ning seejärel konstrueerida sisemine pilt, et mõttest aru saada. Teisel võib olla vaja saada kõigepealt visuaalne kujutis. Iga õpilase valitud õpistiil erineb, õpetaja käitub sellest teadlikuna vastavalt.

Kuulamine on alati seotud kuulmisega. See on aktiivne protsess, mis nõuab mõtlemist ja interpreteerimist. Kuulamisülesannete eesmärk on arendada oskusi, mis võimaldavad mõista ja tõlgendada matemaatilisi tekste. Matemaatikatundides kasutatakse sageli peastarvutamise treenimiseks mitmesuguseid suuliseid võtteid (näiteks peastarvutamise tehted ja arvutuskaardid, arvu asukoha määramine arvureas, tekstülesannete suuline esitus ja võimaliku lahenduse pakkumine). Kuulamine ja kuulamisülesanded ei ole midagi uut (näiteks keeleõppes). Matemaatikatundides ei ole kuulamisülesandeid teadlikult laialt kasutatud. Samas loob just sellise metoodilise võtte toomine tundi lisavõimalusi matemaatikapädevuse kujunemiseks.

Klassiõpetaja eriala üliõpilaste ettevalmistuses olen didaktikaõpingutes oluliseks pidanud eri metoodiliste võtete kasutamist/katsetamist, sh keskendumist kuulamisele. 2016. aasta sügisel valmis Mauruse kirjastuses kaks uut õppematerjali, kus olen kuulamisele oluliselt rohkem tähelepanu pööranud. Matemaatika tööraamat 2. klassile ja kuulamisülesannete töövihik esimesele kooliastmele pakuvadki lisavõimalusi, kuidas õppimist mitmekesistada ning seostada kuulamisoskuse arendamisega.

Miks on kuulamisülesandeid matemaatikatunnis vaja?

Õpilane keskendub kuulamisülesandele, õpib kuuldut analüüsima, eristab matemaatika mõisteid, tõlgendab ja kasutab neid ülesande sooritamisel. Kuulamisülesannete läbiviimiseks matemaatikatunnis on mitmeid võimalusi. Esmakatsetuste tegemisel on soovitav tugineda keeleõppes rakendatavale metoodikale, kus kõigepealt tuleb läbi mõelda eelnev tegevus. Selleks sobib teemast tulenev ennustamine, st arutleda õpilastega, millest võiks juttu tulla, või õpilaste eelteadmiste väljaselgitamine, samuti kuulamisülesandeks vajaliku materjali väljalõikamine, lauale paigutamine või vajaliku töölehega (skeemi, pildimaterjali ja sisuga) tutvumine. Järgneb töölehel sisalduva teksti läbi lugemine, vajadusel õpetaja täiendavate selgituste lisamine. Eeltegevused peavad sisaldama täpseid ja üheselt mõistetavaid töökorraldusi, mida õpilane kuulamise ajal tegema/täitma peab.

Kuulamiseks pakutav/kasutatav tekst ja selles sisalduv ülesanne peab olema ea- ja ajakohane, seostatud õpitava ning igapäevaeluga, samuti peab tekst sisaldama matemaatika õppesisust tulenevaid mõisteid ja teemakäsitlusi. Oleks hea, kui tekst oleks eelnevalt arvutisse või nutitelefoni loetud või salvestatud. Nende võimaluste puudumisel saab õpetaja teksti õpilastele sobivas tempos ette lugeda.

Järgnevalt võib kuuldud teksti või ülesannet täiendada ja täpsustada. Selleks sobib teksti teistkordne kuulamine ja vajadusel sisu analüüs. Kuulamis­ülesande sooritamise järel on oluline läbi mõelda tagasiside saamise võimalused. Kirjeldatud õppetegevuse kokkuvõtete tegemist toetavad näiteks järgmised küsimused. Mida uut teada said? Mida kuuldud teksti põhjal õppisid? Kuidas saad seda teadmist edaspidi kasutada?

Auditiivne õppimine võib mitmel viisil matemaatiliste raskustega õpilasi aidata ja toetada. Reaalse eluga seotud probleemid on neile vastuvõetavamad, aidates matemaatikast aru saada.

Didaktikaainete praktikumides olen suunanud üliõpilasi ise uusi ülesandeid ja esitusi looma, neid koolis katsetama. Hilisem valminud tööde esitlemine on pakkunud naudingut ja edu­elamusi. Olen õppejõuna kogenud üliõpilaste pühendumist, kus kodutöö ettevalmistusse ja läbiviimisesse (kuulamisülesande loomisesse) on kaasatud kogu perekond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!