OPL MANG

Me ei vaata enam maailma vaid enda kivil istudes

20. jaan. 2017 Doris-Marii Kondrat, TLÜ humanitaarteaduste instituudi kommunikatsiooniassistent; Maris Saagpakk, TLÜ saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent - Kommenteeri artiklit

Katrin Kaisa Kirotar, Therese Ilves, Maarian Toom. Foto: Piret Räni

 

Võõrkeelte valdamine ja teadmised teistest kultuuridest on saanud meie teiseks kirjaoskuseks. Globaliseeruvas ja kiiresti muutuvas maailmas hinnatakse keelteoskust ja üldkultuurilisi teadmisi aina enam ning need annavad noortele eelise nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tööturul. Mida arvavad Tallinna ülikooli üliõpilased ja värsked vilistlased võõrkeelte ja -kultuuride erialade hetkeseisust ja perspektiivist? Vestlusringis osalesid soome keele ja kultuuri eriala üliõpilane Therese Ilves, prantsuse keele ja kultuuri eriala üliõpilane Katrin Kaisa Kirotar ning saksa keele ja kultuuri eriala vilistlane Maarian Toom.

Vestlusringis osalejate sõnul tulevad võõrkeeli õppima eelkõige just need noored, kes on põhi- ja keskkoolis puutunud kokku mõne keele ja kultuuriga ning kes soovivad seda süvitsi õppida.

Kui koolis õppida näiteks saksa keelt, siis saad grammatilise põhja alla, aga ülikoolis saab juba sügavamalt seda keelt tunnetada,” leiab Maarian Toom, kes hindas ülikooli ajal eriti praktilisi erialaaineid. Vilistlase sõnul olid kõik ained saksa keeles ja tihti rääkisid ka kursusekaaslased omavahel saksa keeles, sest see oli kujunenud juba harjumuseks.

Tallinna ülikoolis kombineeritakse praktilist keeleõpet kultuuri tundma õppimisega. „Keelt õpid ka ajal, mil loed kirjandust prantsuse keeles või vaatad filme. See kõik arendab keeleoskust,” sõnab Katrin Kaisa Kirotar, kelle sõnul võiks lisada õppekavva rohkem kultuuriga seotud valikaineid.

Võõrkeelte õppijad mõtlevad tihti sellele, kuidas keelelis-kultuurilisi oskusi igapäevaelus või tulevases karjääris rakendada. „Kergem on suhelda inimesega, kelle tausta, pärimust ja traditsioone sa tead,” sõnab Therese Ilves.

Eri kultuuride süvitsi tundmaõppimine aitab mõtestada ka ühiskondlikke nähtusi. „Sa ei vaata maailmale ainult enda kivi peal istudes, vaid näed laiemat pilti. Sa suudad näha eri tahke,” rõhutab Ilves. Tema sõnul toetab Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekava sellist mõtteviisi ja annab tudengitele tugeva põhja. Ülejäänu tuleb elust enesest, praktiseerides, käies ja vaadates.

Sellele aitab kaasa ka vastavas keelekeskkonnas elamine. Näiteks Erasmuse vahetusprogrammi toel saavad tudengid õppesemestri või aasta veeta mõnes teises Euroopa riigis.

Sa elad seal ja saad ka kohalike maailmavaatest paremini aru,” tõdeb Kirotar.

Välisnoortega koos

Toomi sõnul toetab keele ja kultuuri õpinguid Tallinna ülikoolis ka rahvusvaheline õppekeskkond. Sakslastest Erasmuse tudengid olid samades loengutes. Juba see, et saad siin Tallinnas nendega suhelda ja saksa keeles rääkida, on väga suur pluss.

Toomi ere mäletus ülikooliajast on õppereis Saksamaale. Ta soovitab ka praegu koos tudengitega rohkem väljasõite korraldada. Lisaks toob Kirotar välja keelekohvikud, kus suheldakse väikestes rühmades ühest valitud riigist pärit tudengitega.

Aga muidugi peab ise initsiatiivi üles näitama, minema ja suhtlema inimestega, muidu ei saa areneda,” rõhutab ta.

Tööturul hinnatakse keeleoskust kõrgelt. Eriala ja karjääri on omavahel sidunud saksa keele ja kultuuri eriala vilistlane Maarian Toom, kes juba õpingute ajal töötas Eesti rahvusraamatukogus.

Nüüd töötan Saksa-Balti kaubanduskojas ja meil on töökeel saksa keel,” lisab Toom, kes suhtleb oma igapäevatöös Saksa ettevõtete ja asutustega. „Kui mul saksa keele tausta ei oleks, ei oleks ma arvatavasti sinna tööle läinud, ei oleks saanudki.”

Soome keele ja kultuuri eriala üliõpilane Ilves on samuti õpingute jooksul omandatud teadmistele juba rakendust leidnud. „Töötan turismisektoris ja minu kliendid on enamjaolt soomlased,” sõnab ta. Ilves hindab eriti grammatikateadmisi, mis annavad tunnistust heast keeletundmisest. Samuti on oluline igapäevatöös ennast soome keeles nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt väljendada ja edukalt probleeme lahendada.

Prantsuse keele ja kultuuri eriala üliõpilase Katrin Kaisa Kirotari eesmärk on arendada oma tõlkimisoskust. Eriti kiidab ta tõlkepraktikat, mis keskendub eri tekstitüüpide läbitöötamisele.

Seal saab detailset tagasisidet enda tööde ja ka tekstitüüpide kohta. Nüüd tean paremini, mida täpsemalt tahan edaspidi tõlkida, mille peale mul on rohkem annet ja mille peale mitte nii palju,” selgitab Kirotar.

Noored tõdevad üksmeelselt, et võõrkeelte ja -kultuuride erialadel õppimise võlu seisneb ühest küljest võimaluses õppida süvitsi tundma kultuuri ja keelt, mille vastu huvi tuntakse, ning teisalt töövõimaluste laias spektris, mida need erialad pakuvad. Teise kultuuri tundmine ja lähem kontakt annab võimaluse näha maailma eri vaatenurkadest, tunda, elada ja mõelda huvitavamalt ja rikkamalt.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!