opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Mindfulness hariduse kontekstis – mida oleks selle kohta kasulik teada

27. jaan. 2017 Riin Seema, PhD, TLÜ alushariduse didaktika lektor; Egle Säre, Vaikuseminutite koolitaja, TÜ haridus­teaduste assistent, haridusteaduste doktorant; Kristel Põder, Vaikuseminutite koolitaja, TÜ religioonipsühholoogia doktorant - 1 Kommentaar

Vaikuseminutite metoodika põhineb mindfulness’il ehk tähelepanu teadvustatud suunamisel nii sise- kui ka välismaailma objektidele, aktsepteerides kogetavat sellisena, nagu see on. Türi ühisgümnaasiumi XI klassi emakeeletund algab vaikuseminutitega. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

 

Haridus- ja teadusministeeriumi lühiajaliste haridusuuringute konkursi raames viidi läbi pilootuuring „Mindfulness-tüüpi harjutuste õppe- ja kasvatustöösse lõimimise metoodikad ja õpetajate senised kogemused kaasavas hariduses”. Uuringust selgus ühtlasi, et õpetajad soovivad saada rohkem teada üha enam populaarsust koguva mindfulness’i teema ja metoodika kohta.

Mindfulness on rahvusvaheline termin, seda kasutakse ka Soomes, Rootsis, Taanis ja paljudes teistes riikides. Eesti keelde on see mõiste tõlgitud teadlikkuse, meeleteadlikkuse, selge teadvuse, ärksuse, meelevirguse, teadveloleku, kohaloleku ja meelerahuna. Kirjandusest võib leida pisut erinevaid definitsioone, kuid ühise joonena jääb kõlama kaks peamist mindfulness’i komponenti: a) tähelepanu ja teadlikkus siin ja praegu; ning b) avatud ja aktsepteeriv ehk mittehinnanguline suhtumine.

Mindfulness’i teemal on publitseeritud maailmas juba üle 3000 teadusartikli ja hiljuti anti sel teemal välja esimene hariduse käsiraamat („Hand­book of Mindfulness in Education. Integrating Theory and Research into Practice”. Editors Schonert-Reichl, Kimberly A., Roeser, Robert W.; New York, 2016).

Eestis sai esimene teadusuuring sel teemal teoks Riin Seema doktoritöös 2014. a: „Mindfulness and time perspective scales and their relations with subjective well-being in Estonia” („Mindfulness’i ja ajaperspektiivi küsimustikud ja nende seosed subjektiivse heaoluga Eestis”). Juhendajad Anna Sircova, Kirk Warren Brown, Mare Pork. TLÜ psühholoogia instituut).

2500-aastase ajalooga konstrukt

Mindfulness ei ole 21. sajandi leiutis, vaid 2500-aastase ajalooga taasleitud konstrukt (= mõtteline konstruktsioon abivahendina keerukate nähtuste selgitamisel). Uurijad on leidnud, et inimene, kelle mindfulness’i tase on kõrge, on parajasti toimuva suhtes teadlikult ja tahtlikult tähelepanelik, avatud ja aktsepteeriv. Madal mindfulness’i tase aga näitab, et inimene pöörab parasjagu toimuvale tähelepanu harva ning toimib pigem mitteteadliku „automaatpiloodi” seisundis, olles mõtetega minevikus või tulevikus.

Tähelepanu äratab, et mindfulness kui teadvuse kvaliteet on täiskasvanuid ja teismelisi iseloomustav konstrukt – enne kuuendat eluaastat on lapsed kognitiivse ja emotsionaalse arengu mõttes „mindfulness’i-eelsel” (premindfulness) tasemel. Eelkooliealised lapsed on oma loomu poolest „käesolevas hetkes”, kuid seda mitte tahtlikult ja mitte teadlikult.

Nii täiskasvanute mindfulness’i kui ka laste premindfulness’i saab arendada mindfulness’i tüüpi harjutuste ehk MT-harjutuste paktiseerimisega, mida on kirjanduse põhjal nimetatud ka mindfulness-treeninguks (MT; mindfulness training) või meditatsiooniharjutusteks (meditation excercises).

Mindfulness’i harjutused

Rahvusvahelistes teadusuuringutes on MT-harjutuste kasutamist 30 viimase aasta jooksul uuritud peamiselt psühhoteraapia kontekstis ja rohkem täiskasvanute kui laste hulgas ning välja on töötatud mitmed mindfulness’ile põhinevad teraapiameetodid, mida viimase 10 aasta jooksul kasutavad järjest enam ka Eesti terapeudid. Esimesed MT-tüüpi harjutuste programmid koolidele ja lasteaedadele loodi ca 20 aastat tagasi, esimesed rahvusvahelised teadusartiklid uuringute kohta laste ja noorukitega ilmusid 15 aastat tagasi – seega võib öelda, et MT-harjutuste õpetamine lastele ja teismelistele hariduse kontekstis on alles algusjärgus ning palju uurimisküsimusi tekitav.

MT-harjutused on suunatud mittehinnangulise tähelepanu korduvale viimisele käesoleva hetke kogemisele. Sellisel viisil tähelepanu juhtimise praktiseerimine tugevdab tähelepanu, enesekontrolli, eneseregulatsioonivõimet ja teadlikkust, suurendades psühholoogilist heaolu.

MT-harjutustega õpitakse tahtlikult tähelepanu pöörama mitmetele tegevustele, nagu hingamine, kõndimine, ja söömine, mida tavaliselt tehakse automaatselt ja vähese teadlikkusega. Aistingutele suunatud harjutused aitavad oma kogemust teadvustada.

Lastega MT-harjutusi alustades tasub meeles pidada, et kõige lihtsam on märgata ümbritsevat, suunates tähelepanu endast väljapoole vaatlemisele, kuulamisele. Keerukusastmelt järgmine on tähelepanu pööramine oma kehale, kõige suurem väljakutse on pöörata avatud ja hinnanguvaba tähelepanu oma meelele ning mõtetele. MT-harjutuste õpetajad rõhutavad, et lastega harjutuste praktiseerimisele võiks läheneda loominguliselt ja mänguliselt ning mitte survestada neid olema liikumatus asendis ja suletud silmadega, nagu on kombeks täiskasvanutele mõeldud klassikaliste meditatsiooniharjutuste puhul. Harjutusi võiks alustada 30 sekundi kaupa korraga ja kestust pikendada järk-järgult kuni paari minutini.

Mindfulness’i programmid õpetajatele

Mitmel pool maailmas on välja töötatud õpetajatele suunatud mindfulness’i programmid, mis julgustavad kasutama MT-harjutusi nii oma töös kui ka igapäevaelus. MT-harjutused aitavad võidelda õpetaja stressi ja läbipõlemisega. Mitmed allikad soovitavad, et õpetajad võiksid kõigepealt MT-harjutusi enda peal praktiseerida, kuna nende käigus kasvab võime olla kohal, empaatiline ja kaastundlik ning häälestuda laste vajadustele. Kuna lapsed imiteerivad täiskasvanute käitumist, omab see suurt mõju nende arenemisjärgus olevale mindfulness’ile. Õpetaja enda võime olla tähelepanelik ja aktsepteeriv on eriti oluline erivajadustega lastega ja noortega töötades.

Mindfulness-tüüpi harjutusi ehk MT-harjutusi õpetatakse õpetajatele ja õpilastele rohkem kui sajas riigis (Mindful Schools, 2010–2016). Eestis suunab MTÜ Vaikuseminutid kooli- ja lasteaiaõpetajaid kasutama neid harjutusi õppe- ja kasvatustöös. MTÜ Vaikuseminutid pakub õpetajatele ja teistele koolitöötajatele baaskoolitust ja isikliku praktika süvendamise kursust. Vaikuseminutite harjutuste väljaõpe on toimunud juba 37 haridusasutuses (lasteaedadest gümnaasiumiteni).

 


Soovitatavat lugemist

  • Brown, K. W., Creswell, J. D. ja Ryan, R. M. (2015). Handbook of Mindfulness: Theory, research, and practice. New York: Guilford.
  • Burdick, D. (2014). Mindfulness skills for kids & teens: a workbook for clinicians & clients with 154 tools, techniques, activities & worksheets. Eau Claire: PESI Publishing & Media.
  • Grant, L. (2015). Child development: Attunement, attachment, and emerging qualities. Teaching Mindfulness Skills to Kids and Teens, toim C. Willard ja A. Saltzman, lk 89–105. New York: The Guilford Press.
  • Knowles, L. M., Goodman, M., S. ja Semple, R., J. (2015). Mindfulness with Elementary-School-Age-Children. Translating Foundational Practices from the clinic to the classroom. Teaching Mindfulness Skills to Kids and Teens, toim C. Willard ja A. Saltzman, lk 19–41. New York.
  • Seema, R. (2014). Mindfulness and time perspectives scales, and their relations with ­subjective well-being in Estonia. Juhendajad Sircova, A., Brown, K. W., Pork, M. Doktoritöö. Psühholoogia ­instituut, Tallinna Ülikool.
  • Vaikuseminutid 2016 (http://vaikuseminutid.ee).

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mindfulness hariduse kontekstis – mida oleks selle kohta kasulik teada”

  1. Luule ütleb:

    Hea teada, et selliselt läbi uuritud ja kirjeldatud MT harjutused jälle ehk taas on tähelepanu alla jõudnud, oluline õpilaste kasvatamisel ja tervise hoidmisel. Samuti on hea teadmine ka see järeldus, et “…eelkooli-ealised lapsed on oma loomu poolest “käesolevas hetkes”…mitte tahtlikult ja mitte teadlikult”. Sellest johtuvad lasteaia ja kooli kasvatuslike eesmärkide ja metoodika erisused.
    Kui koolis õpetaja MT harjutusi ei tea ega kasuta, siis rakendub ehk: vaata-vaata-vaata mind?! Vähemasti loodusaineid nii küll õpetada ei ole kellelgi õnnestunud. Terve mõistus ja vaist näitavad kätte õige tee, enamasti.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!