Nutt igasse kooli!

13. jaan. 2017 Birgy Lorenz Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja -õpetaja, algatuse „Nutitund igasse kooli” vedaja - Kommenteeri artiklit

Tähestikumäng nutiseadmega Pärnu Vanalinna koolis. Foto: Anne Kaare

 

Algatus „Nutitund igasse kooli” on olnud üllatavalt edukas.

Nutiseadmeid õppimiseks kasutavad koolid Eesti kaardil.

Kui septembris algatus „Nutitund igasse kooli!” Facebooki tekkis, siis ei osanud keegi arvata, et kolme-nelja kuuga on projektiga liitunud viiendik koole, lasteaedade-kutsekoolide-huvikoolide esindajad veel takkapihta. Algselt nutikate mõtete ja tunniideede jagamisena planeeritud EV100 kingitus meile endale on kogunud juba üle kuuesaja muutunud õpetamise näite. Nüüdseks oleme veendunud, et tehnoloogiat kasutavad targasti ja mõtestatult mitte enam üksikud, vaid väga paljud õpetajad ja õpilased.

Koolides on palju digitehnikat, mis saab meid õppimisel ja õpetamisel aidata. Tehnoloogia ja meelelahutus on praegu tavaline, aga tehnoloogiaga õppetöö alles arengufaasis. Meie projekti eesmärk on jagada kogemusi, kuidas digitehnikat harivalt kasutada, olgu tegemist siis nutiseadme, roboti, TV-ekraani või mis iganes e-keskkonna, blogi, e-testi või digiseinaga. Kõige toredam on, et oleme jõudnud igasse maakonda, eri vanuseastmete ja õppeaineteni. Kui igaüks meist teeb oma õpilastega digipiisa, siis kokku saab sellest digiookean.

Projekti peatoetaja Telia Eesti on märkinud, et koolid teevad väga palju põnevat. Eriti kõrgelt on hinnatud seda, et nutt on abiline kehalises kasvatuses, kunstis, matemaatikas jm – nõnda võib algatus anda mõnelegi õpilasele tõuke nii oma tulevase eriala kui ka karjääri valikul.

Algatusega kaasa läinud haridus- ja teadusministeerium hindab kõrgelt  heade kogemuste jagamist ja muutuva õpikäsituse rakendamist, võimalust piiluda klassiruumidesse üle Eesti. Kindlasti leiab siit huvitavaid esinejaid hariduskonverentsidele ja töögruppidesse, usutakse ministeeriumis.

Nii koolid kui ka tavakodanikud on üllatunud, kui nutikalt on osatud Eesti koolides digiseadmed õppimist teenima panna. Loomulikult ei puudu projektil ka nn präänik. Igal kuul tunnustavad toetajad koole loosiauhindadega. Huvilised, kes saavad ja tahavad koole nende nutikuses auhindadega toetada, saavad projektiga ka praegu liituda.

Väljavõte detsembrikuu postitustest

Paide gümnaasium, Anne Toomistu: „Soov oli esitada 8. klassi nutivahendite orkestriga üks tore jõululugu. Laadisime oma nutiseadmetesse  Piano äpi ja harjutamine algas. Võimekamad said keerulisema partii, teised veidi lihtsama. Tulemus tegi rõõmu nii õpilastele kui ka õpetajale. Lisaks olemasolevatele pillidele rikastab ja mitmekesistab nutiseadmete kasutamine laste musitseerimiskogemust. Muusikamaailm oma võimalustega on ju ääretult mitmekülgne. Nutivahendid võimaldavad lapsel kodus edasi harjutada ning sellest võib tekkida sügavam huvi muusika vastu.”

Narva Soldino gümnaasium, Marina Säkki: „Õpilased hindavad kiiret tagasisidet oma tööle. Selleks annavad hea võimaluse e-testimise keskkonnad. Õpilased katsetasid eesti keele tunnis neid – täpsemalt Answergardenit, Quizletit, Padletit, Learningappsi, Kahooti ja Minimeetrit – ja kirjeldasid, mida tähendab nende jaoks vaba aeg. Õpilased valisid oma lemmikuks testide tegemise Kahoodis. Nad töötasid e-keskkonnas aktiivselt ja hea meelega. Ka õpetaja oli rahul.”

Põlva gümnaasium, Jane Raud: „Kuna kunstiga tegelemise tempo on igal õpilasel erinev, tuleb vahel mõelda tegevus ka neile, kes on oma töö teistest varem lõpetanud. Seekord tegimegi nii, et kelle töö sai valmis, võis oma telefoniga teha kollaaže. Õpilased kasutasid Layouti ja Photo Gridi rakendusi. Teemaks oli lapsepõlv.”

Lohkva lasteaed, Anneli Mõtsmees ja Malle Müntel: „6–7-aastased Naerulindude rühmast õpivad lõbusat matemaatikat. Programmiks kasutasime iPadidele mõeldud „Math is fun 5-6”. Lapsed tegutsesid paaridena, rakendasid mitmesuguseid matemaatikateadmisi eri mänguväljadel. Iga mängu juures pidid lapsed selgitama, mis on ülesandes vaja teha, ja põhjendama, miks nad nii arvavad. Tegevusega arendati lisaks matemaatikaoskusele ka koostööoskust ja jutustamise oskust. Nutiseadmed ja robootikavahendid sobivad lasteaedadesse nagu valatult!”

Tabivere põhikool, Maarika Taukul: „Õpilased rakendavad oma füüsikateadmisi, et parandada sumoroboti sooritusvõimet. Tunnis on lõimitud füüsika ja informaatika õpetamine ning teemaks lihtmehhanismid. Nutiseadmete ja robotitega õpetamiseks on internetis palju õppematerjali: kellel on vähegi pealehakkamist, leiab sealt alati midagi sobivat.”

Antsla gümnaasium, Marietta Lõo: „Alatihti on probleemiks see, et õpilane ei soovi vabatahtlikult vastuseid tahvlile kirjutada. Täna võtsime keemiatunnis appi Random Name Pickeri. Kasutasime ka puutetundlikku tahvlit. Esimesena pani õpetaja ratta veerema ning kelle nime kohal ratas seisma jäi, see tuli vastama. Seesama õpilane sai ise ratta käima panna ning järgmise vastaja välja selgitada. Tund möödus linnulennul. Põnevust jätkus kõigile. http://www.classtools.net/random-name-picker/.”

Ehte humanitaargümnaasium, Dmit­ri Mištšenko ja koolimeeskond: „Viisime 1.–12. klassis läbi kooditunnid, kus õpilased said programmeerides võimaluse lõimida  eesti, vene ja inglise keele ja informaatikateadmisi. Osales üle 350 õpilase. Selle töö käigus tekkis idee vähemalt kord veerandis lõimida programmeerimistunde kõigi meie gümnaasiumis õpitavate keeltega ning jätkata õpetajate koostööd. Süsteemne mõtlemine, probleemide lahendamine ja uute lahenduste leiutamine aitab lõimida õppeaineid ning õpetab õpilastele uue aja oskusi ja teadmisi, millega on tulevikus tööturul võimalik palju edukamalt hakkama saada.”

Viljandi Jakobsoni kool, Laido Valdvee: „Meie koolis on 4. klassi õpilastel igal nädalal üks animatsioonitund. Oleme ühendanud loovtöö ja tehnoloogia. Õpilased peavad esmalt välja mõtlema loo ja stsenaariumi kirjutama. Edasi joonistavad nad piltloo (storyboard), mille järgi joonistavad ja meisterdavad paberist tegelased ja tausta (lamenukud). Siis järgneb kõige põnevam osa – pildistamine. Kasutame  filmi koostamisel mitmesuguseid rakendusi: Animator HD Home, Movie Maker, Audacity. Kui laeme tehtud tööd YouTube’i, siis  räägime ühtlasi ka autoriõigustest. Õppeaasta lõpus vaatame kõiki valminud filme.”

Kiili gümnaasium, Etlin Ormak: „Hakkasime koolis kasutama 3D-pliiatseid. Tutvustasime 3. klassile seadmeid ja tehnikat. Ülesandest aitas aru saada näitlik õpe ekraanilt Youtube’ist ja jätkasime kohe praktikaga. Valmisid väikesed jõulukaunistused ja ruumilised jõulukaardid. 3D õpetamine koolis tõstab õpilastes oskust planeerida, disainida, oma unistused ellu viia ja eelkõige iseseisvust. Siit võivad välja kasvada nii õpilasfirmad kui ka inseneeria projektid.”

Tallinna Lauliku lasteaed, Eike Abel ja koolimeeskond: „Isadepäeva tähistamiseks toimus meie lasteaias sellel aastal mardisandikoolitus, mille üks osa oli vanasõnade tundmine. Isadele Bee-Boti robotite kasutamise tutvustamiseks koostasime mängu, kus Bee-Bot mesilane tuli juhatada vanasõna alguse juurest õige lõpu peale. Kuna lapsed juba oskavad Bee-Boti roboteid käsitseda, siis hakkasid nad oma isasid õpetama. Isad omakorda aitasid lapsi vanasõnade lugemisel ja õige lõpu leidmisel.”

Pärnu Vanalinna põhikool, Anne Kaare: „Moodustasin lapsevanematest Facebooki grupi ja olen neid kaasanud terve õppeaasta vältel Facebook Live’i kaudu klassi tegevustesse. Facebook Live võimaldab teha nutitelefoniga otseülekandeid ja soovi korral video hiljem ka avaldada. Grupi liikmed saavad teavituse, kui otseülekanne on alanud, ja ülekande tegija ise näeb reaalajas vaatajate arvu. Video on nähtav ainult grupi liikmetele. Lapsevanemad on väga tänulikud, et on saanud osa oma laste ekskursioonidest, kontsertidest, etendustest, tundidest jm tegevusest!”

Kes soovib selle algatusega liituda?

Kokkuvõtvalt näeme nendest ja paljudest teistest suurepärastest näidetest, et digi saab aidata meil arendada õpilastes üldoskusi (sh koostöö- ja suhtlemisoskust, mida tihtipeale digiga ühte patta ei panda), pidada praegusest enam silmas õpilaste vajadusi ja võimeid ning õpetamist diferentseerida, leida alternatiive õppevahenditele, mida ei ole võimalik ega mõistlik igale õpilasele soetada.

Kui soovid algatusega liituda, siis tegutseme Facebooki https://www.facebook.com/groups/nutitund/ kanalil. Et saada oma kool Nutitunni kaardile, tuleb teha postitus, milles kirjeldate, mida tunnis digiägedat teete, ning lisada juurde pildid või video. Igal kuul loositakse osalejate vahel auhindu. Projekt kestab 2018. a veebruarini. Olete oodatud kaasa lööma kas nutitunniga või lihtsalt huvilisena!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!