Õppekavade reform kõrghariduse esimesel astmel

Jakob Kübarsepp: „Kõrghariduse esimese astme õppekavade konsolideerimine on ainult õppekavareformi esimene etapp. Aastal 2017 käivitub kõrghariduse teise (magistriõpe) ja kolmanda (doktoriõpe) astme õppekavade reform, mille edukal lõpuleviimisel toimub aastal 2018 vastuvõtt ainult uutele õppekavadele.” Foto: Raivo Juurak

Kõigis TTÜ võrdlusülikoolides (Aalto ülikool, Chalmersi tehnikaülikool ja Taani tehnikaülikool) on kõrghariduse esimese astme õppekavasid vähem kui TTÜ-s praegu. Samas magistriõppekavade arv on suurem ja enamik õppest on ingliskeelne.

TTÜ võtab uuel õppeaastal õppureid vastu uuenenud esimese astme õppekavadele, mis on senisest laiapõhjalisemad ja paindlikumad ning arvestavad varasemast rohkem tööturu tegelike vajadustega.

Ühtlasi väheneb ka vastuvõtuks avatud õppekavade arv. Kui sel õppeaastal oli TTÜ-s vastuvõtt 49 õppekavale ja uuest aastast TTÜ-ga liituvas IT-kolledžis neljale õppekavale, siis uuel õppeaastal on kahe kõrgkooli peale kokku vastuvõtuks avatud 36 õppekava. Seega on õppekavade koguarv vähenenud kolmandiku võrra. Millest sellised muudatused?

Ajaloost

Eesti ülikoolidel on autonoomia arendada õppekavu juba umbes veerand sajandit. Enne Eesti taasiseseisvumist õpetati TTÜ-s 36 eriala. Tänapäeva tähenduses toimus õpe kursusesüsteemis bakalau­reuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel. Välisüliõpilastele suunatud õpe ingliskeelsetel õppekavadel, samuti õpe regionaalsetes või valdkonnaspetsiifilistes kolledžites, puudus. Aastaks 1995 kasvas õppekavade arv 60-ni. Sajandivahetusel võeti õppima 84 (kõigil kolmel kõrgharidusastmel) ning aastal 2016 juba 106 õppekavale. Praeguseks on õppekavade koguarv kõikides Eesti kõrgkoolides ligikaudu 800, mis on Eesti jaoks paljuvõitu.

Riik ongi dubleerimist ja demograafilistest protsessidest tingitud õppurite vähenevat arvu silmas pidades astunud samme õppekavade arvu vähendamiseks. Näiteks on riik viimastel aastatel kehtestanud ranged kvaliteedinõuded. Uue õppekava Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreerimisele eelneb Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) korraldatav esmahindamine, mille käigus hinnatakse õppekava, õppekorraldust, õpetamisse kaasatud õppejõudude kvalifikatsiooni ning õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust. Õppekavade arvu vähendamise vajadust on kajastatud haridus- ja teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel sõlmitavates halduslepingutes. Eelmise halduslepingu kehtimise perioodil aastatel 2013–2015 lõpetas TTÜ vastuvõtu 11 õppekaval ning vastuvõttu ei avatud kahel uuel, EHIS-e registris oleval õppekaval. Õppekavade liitmise tulemusena vähenes õppekavade arv veel viie õppekava võrra.

Õppekavade süsteem ei ole vaid ülikooli siseasi. Arvestada tuleb ka tööturu ja laiemalt kogu ühiskonna ootuste ja vajadustega. Huvigrupid (õppurid, tööandjad) ootavad piisavat valikut erialasid. Sellepärast võib õppekavade liitmisel kohata ka tööandjate vastuseisu. Õppurite vaatevinklist ei ole vähem tähtsad ootused õppekavade uudsusele ja ainulaadsusele, teiste sõnadega atraktiivsusele.

Õppekavade arvu vähendamise kõrval võivad ülikoolide arenguvajadused (näiteks rahvusvahelistumine) ning koostöö teiste ülikoolidega olla uute rahvusvaheliste ja ühisõppekavade käivitamise põhjuseks, see võib tähendada õppekavade arvu suurenemist eelkõige magistriõppe astmel. Üldine suund on siiski selgelt õppekavade arvu vähenemisele.

TTÜ arengukava 2016–2020 näeb ette kõrghariduse esimese astme õppeprogrammide muutmist senisest laiapõhjalisemaks, soodustades täpsemat erialavalikut pärast üld- ja alusteadmiste omandamist. Vormiliselt on see võimalik kitsama erialase fookusega õppekavu konsolideerides.

Rahvusvaheline taustsüsteem

Kõrghariduses toimuvad muutused, mis tulenevad eelkõige kõrgkoolide muutuvast rollist ühiskonnas. Trendid Euroopas ja ka maailmas on järgmised.

1. Kasvav tähelepanu õppimisele ja õpetamisele ning õppetöö kvaliteedile. Kõrghariduses on väljakutseks parandada lõpetanute konkurentsivõimet rahvusvahelisel tööturul. Kasvab vastutus tööandjate ees. Lõpetanutelt oodatakse (juba kõrghariduse esimesel astmel) senisest paremaid praktilisi oskusi. Samuti erialaülest kompetentsust.
2. Kõrgharidusõppes osalejate osakaalu suurenemine. Kasvu allikaks õppurite kontingendi mitmekesistamine ja välisüliõpilased.
3. IKT-võimaluste laienev rakendamine õpetamises ja õppimises.
4. Kõrgharidusmaastiku süvenev rahvusvahelistumine – välisüliõpilaste ja õppejõudude osakaalu suurenemine ning laiem (üliõpilased, õppejõud, tugipersonal) mobiilsus.
5. Elukestev õpe – paindlike õppimisvõimaluste loomine õppurite eri sektoritele.
6. Partnerluse laienemine tööandjatega nii õppekavaarenduses kui ka õpetamises.

TTÜ olulisim vastutus on inseneride (sh IKT-valdkonnas) koolitamine. Rahvusvahelised suundumused insenerihariduses on järgmised.

1. Tugevad alusteadmised loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas.
2. Lai baasharidus (sotsiaalteadused ja humanitaaria tehnikavaldkonna õppekavades).
3. Oskuste lai spekter (nn ülekantavad teadmised ja oskused):
   – kommunikatsioonivõime;
   – ettevõtlik suhtumine ja oskused;
   – loomingulisus ja uuenduslikkus jne.
4. Praktilise inseneritegevuse kogemus õpingute algusest peale.
5. Probleemipõhine, projektorienteeritud õpe.
6. Multidistsiplinaarne õpikogemus (ühes aines eri ainevaldkondade käsitlus).
7. Aktiivõppe kasutamine, loengute osakaalu vähendamine.
8. Interdistsiplinaarne õpe (kahe või enama õppeaine ühendamine üheks kursuseks).
9. Valdavalt suuremahuliste õppeainete kasutamine.
10. Õppekavade paindlikkus tagamaks üliõpilastele suur vabadus haridustee kujundamisel.

Lisaks üldistele rahvusvahelistele trendidele on mõistlik olla teadlik arengutest välisülikoolides, eriti TTÜ võrdlusülikoolides (Aalto ülikool, Chalmersi tehnikaülikool ja Taani tehnikaülikool), kus kõigis on kõrghariduse esimese astme õppekavade arv väiksem kui TTÜ-s praegu. Samas magistriõppekavade arv on võrdlusülikoolides suurem ja enamik õppest on ingliskeelne. Ülikoolide õppekavade süsteeme on sageli keeruline võrrelda, kuna nende missioon ja roll vastava riigi kõrgharidusmaastikul on erinevad. Näiteks TTÜ võrdlusülikoolidel puuduvad regionaalsed ja/või valdkonnaspetsiifilised kolledžid ning nad ei ole TTÜ-ga sarnastes valdkondades oma riigis ainsad kõrgharidusõppe pakkujad. Suundumustest aga annab see siiski ettekujutuse.

Soovitava olukorra iseloomustus

TTÜ kujutluses iseloomustab reformitud kõrghariduse esimese astme õppekavu:

1. Laiapõhjalisus – tugev baasharidus.
2. Erialaüleste (ülekantavate) teadmiste ja oskuste omandamise võimaldamine.
3. Õppe senisest parem seostamine praktikaga – rohkem praktilist laadi õppetööd ka bakalaureuseõppes.
4. Valikute piisavus õppurile (peaerialad, valikaineid min 15%, vabaõpe).
5. Aktiivõppe eri vormide senisest laiem kasutamine.
6. Rahvusvahelise õpikogemuse võimaldamine kõikidele üliõpilastele – ingliskeelsed õppeained kõikides õppekavades.
7. Interdistsiplinaarse õpikogemuse võimaldamine.
8. Erialaspetsiifiliste IT-oskuste parandamine.
9. Kontaktõppe mahu vähendamine ja iseseisva töö parem korraldamine.
10. Õppeainete „standardiseeritud” mahu rakendamine – üldjuhul 6 EAP-d, võimalusega 3, 9, 12 EAP-d.

Reformi tulemused

Neid suundumusi arvestades töötasid ülikoolis moodustatud töörühmad välja ettepanekud, mille alusel käivituvad uuel aastal programmijuhtide eestvedamisel uued õppekavad. Programmijuhid teevad tihedat koostööd nõuandvate kogude – programminõukodadega. Viimastesse kuuluvad õppejõudude kõrval ülikooliväliste huvigruppide ja üliõpilaste esindajad, kes moodustavad programminõukodade koosseisu enamuse. Nõukodade esimehed on määratud ülikooliväliste huvigruppide esindajate hulgast.

Valdkonniti on õppekavade arvu vähenemises erisused. Suurimas, tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas väheneb õppekavade arv kolmandiku võrra. Insenerierialade klassikalistes valdkondades (mehaanika, elekter, keemiatehnoloogia, materjalitehnoloogia, geotehnoloogia) jääb pärast konsolideerimist järele igaühes üks bakalaureuse õppekava. Neile lisandub üks rakenduskõrghariduse õppekava või peaeriala kolledžites. Insenerierialade klassikalises valdkonnas – ehitus ja arhitektuur – on erisuseks õpe integreeritud õppekavade järgi, milles sisaldub ka magistriaste. Selles valdkonnas jääb alles neli õppekava. Enim (ca 50%) väheneb õppekavade arv ärinduse, halduse ja õiguse ning loodusteaduste valdkonnas. Kõige vähem (ca 25%) väheneb õppekavade arv teeninduse (transporditeenuste õppekavagrupp) valdkonnas, kus on Eestis unikaalsed laevanduse ja merendusega seotud erialad.

Loodame, et tänu uutele õppekavadele õnnestub meil vähendada õpingute katkestamisi ning pakkuda üliõpilastele paindlikku ja kvaliteetset õpet, mis tagab nende eduka toimetuleku kiiresti muutuval tööturul. Tallinna tehnikaülikool on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi tõusta Põhjamaade juhtivate tehnoloogiaülikoolide hulka. Õppekavade reform on üks vajalik samm sellel teel. Parim ülikool vajab parimaid üliõpilasi ja soovib neile pakkuda parimat haridust ja õpivõimalusi.