Rongiga tuleviku marjametsa

12. jaan. 2017 Loone Ots hindamiskomisjoni esimees, lastekaitse liidu president - Kommenteeri artiklit

Rahvarinde muuseumi esseevõistluse tööd rõhutasid oleviku olulisust.

Läinud aasta lõpul jagas Rahvarinde muuseum välja auhinnad Tallinna koolides toimunud esseekonkursi „Taasiseseisvunud Eesti Vabariik 25. Tulevik on meie kätes” võitjatele. Laekunud 60 töö hulgast jäid silma nii eesti kui ka vene õpilaste kirjutised. Esikoha pälvis Carl Edvard Roland Tiik Tallinna ühisgümnaasiumist (juhendas õp Aili Tarvo). Hõbeda sai Paul Johannes Kalda Tallinna 21. koolist (õp Leelo Valgma). Esikolmiku lõpetas Saskia Olesk Gustav Adolfi gümnaasiumist (õp Anu Kell).

Isikupäraste arutluste eest anti neli eripreemiat. Nende omanikeks said Erik Richard Salumäe Vanalinna hariduskolleegiumist, Jüri Belov Tallinna humanitaargümnaasiumist, Tambet Järve inglise kolledžist ja Doris Abe Gustav Adolfi gümnaasiumist. Eriauhinna viis koju ka kõige arvukamalt konkursitöid juhendanud õpetaja Ingrid Paggi.

Hindamiskomisjon koosseisus Loone Ots (esimees), Küllo Arjakas, Helen Lausma-Saar, Kerttu Rakke ja Anne Velt leidis üksmeelselt, et Tallinna noored mõistavad nii näha kui ka analüüsida. Kuigi kirjutiste hulgas leidus ka lihtsakoelisi ajatelgi, oskas enamik osalenuid fakte oma arvamustega vääristada. Kui tuua esile mõni läbiv joon, sobiks selleks usk, et tuleviku kujundab olevik ja et ka väikestel tegudel on suured tagajärjed. Võidutöö autor kasutas ühe näitena igapäevast hambapesu, mis võib tulevikus säästa nii inimesele kui ka riigile hambaravi arvelt suuri summasid.

„Selleks, et rong edasi sõita saaks, on tal vaja piisavalt kvaliteetset kütust. Eesti riigi jaoks oleme kütuseks meie, rahvas. Haritud ja laia silmaringiga inimesed on need, mida üks riik vajab, et tulevik oleks helge ja jätkusuutlik,” usub Eestit ja Eesti elu rööbastel tormava rongiga võrdlev Saskia.

Mis poliitikuid ei huvita

Mida noored praeguses ühiskonnas taunisid? Üle mõistuse küündimatut poliitilist kemplemist ja hoolimatust inimese suhtes. „… üksik sedel ei mängi rolli. Igaüks on osa massist ning tõepoolest vajalik mingi arvu kokku saamiseks, kuid olulisus seisneb siinkohal inimeses kui numbris. Riiki ja poliitikuid ei huvita, mida indiviid arvab,” kirjutab Doris, lõpetades siiski positiivselt: „Loomulikult jääb võimalus hakata rahva esindajaks: kandideerida, saada valituks, esitada oma ideedekogumik ja loota, et numbrid nõustuvad.” Jah, kui.

Mitu kirjutajat heitis Eestile ette liigset minevikuihalust. „Pigem on küsimus selles, kas vaid mineviku sündmused ja suured aastapäevad peaksid meid päevast päeva saatma ja juhtima ning olema peamiseks teejuhiks erinevate probleemide mõtestamisel. Pidevalt tuletatakse eestlastele ja just eesti noortele meelde, et ei tohiks ära unustada seda, millist vaeva tuli näha Eesti taasiseseisvumiseks ja kui habras meie riigi vabadus tegelikult on … Kahjuks resoneerib taoline arusaam tegelikus ühiskonnas pigem minevikus elamisega,” hoiatab Paul Johannes.

Probleemide teemaringi mahtusid ka vaesus, tööpuudus ja maaelu hääbumine. „Igaüks nokitseb omaette, lapsigi pole, vaid üks poiss käib varahommikul pimedas kaheksa kilomeetrit bussi peale ja õhtul tagasi. Isal tööd pole, vanemal vennal samuti, ema käib külast väljas hoolekandeasutuses ja teenib miinimumpalka … Siin on probleem, mis tahaks valitsusel ja riigikogul paikapanemist. Mingi väljapääs peab ju leiduma, et … täies elujõus inimestel oleks tööd ja lapsed ei peaks söömata magama minema,” mõtiskleb Tambet. Muret tunti ka ökoloogiliste jalajälgede pärast: meie lapselastele ei pruugi käik marjametsa olla enam endastmõistetav. Mitu kirjutajat oli tajunud libategelikkuse ohte. „Ühel päeval hakkab inimene viibima virtuaalses maailmas rohkem aega kui reaalsuses ja me kindlasti peame mõtlema ka selle peale, et inimene ei tohi muutuda abituks, puutudes kokku reaalse eluga,” tõdeb tulevikku robotite maailmana kuvandav Juri.

Kõigi koht pole gümnaasiumis

Kriitika oli aga konstruktiivne. Autorid tunnustasid hiljutisi muutusi riigi jõujoontes, pakkudes omigi lahendusi, mis kindlasti pärsiks nende kui poliitikute edu, kuid millega iga tervet mõistust eviv lugeja nõustuks. „Väide, et kõigi koht pole gümnaasiumis, võib kõlada küll julmalt, kuid sel on oma tõepõhi siiski all. Ühiskondlikuks probleemiks on hetkel eelarvamused kutseõppeasutuste suhtes ning tihti põhjendamata ootused, saamaks kõrghariduse omandanult märkimisväärselt suuremat töötasu,” arvab Carl Edvard Roland, lisades ometi kreedo, et „heast haridusest saab kõik alguse”. Tõepoolest. Hea haridus ei pea olema tingimata kõrg-, aga selle omandamiseks peavad ühiselt töötama nii õpilased, õpetajad kui ka ainekavandajad. „Tulevikule mõeldes on vaja teha õppimine koolis huvitavamaks, õppimine peab olema praktiline,” nõuavad Juri ja mitu teist osalejat.

Tööde kirjandusväärtusest. Autorid olid suutnud leida oma vaatenurgad. Nõtkelt ja loovalt kasutati kujundeid. Suutlikkus tsiteerida nii Shaw’d kui ka Lutherit tõendab, et lugemus küünib ka õppekavast kaugemale. Hästi oldi kursis päevasündmustega. Meeldiva üllatusena olid klaarid ka inim- ja eraldi laste õigused. Norida võib õigekeele kallal – tõik mis on seda veidram, et tööde taga seisid õpetajad-juhendajad.

Tähtsaim on siiski üldmulje. Esseistid näevad oma tulevikku Eestis ja tahavad seda tulevikku kujundada. Kuni uus vahetus tüüri juurde asub, peame faarvaatrit otsima meie, nende vanemad ja õpetajad. Noorte põhihoiakud võtab hästi kokku võidutöö lõpulause: „Muutkem olevikku, et saaks sündida parem tulevik!” Püüdkem siis praeguste otsustajatena seda soovitust ellu rakendada – järgmise põlvkonna ja Eesti kestlikkuse nimel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!