Vene keele õpe võiks alata varem

20. jaan. 2017 Galina Noorkõiv vene keele õpetajate seltsi juhtkonna liige - Kommenteeri artiklit

Vene keele õpetajate seltsi juhatuse liikmed. Foto: Vene keele õpetajate selts

 

Kas eesti lapsed tahavad õppida vene keelt?

Seda küsimust on esitatud ligi 20 aastat ja arvatavasti ootavad küsijad eitavat vastust. Tegelikult on vene keelt õpitud alati ja õpitakse ka praegu. Lapsevanemad on hakanud vene keele kui teise võõrkeele õppimise vajalikkust viimaste aastate jooksul isegi varasemast rohkem teadvustama. Paljudes koolides on viidud miinimumini või ei avata üldse saksa keele gruppe. Sellest on kahju. Samas on hea meel, et lapsevanemad tähtsustavad vene keele õppimist. Seda enam, et ka EL-i soovitusel on esmajoones vaja õppida naabrite keeli.

Arvestama peab, et vene keel on raskem kui inglise keel. Vene keelel on keerukas keeleline ja grammatiline struktuur, mille omandamine nõuab rohkem aega. Nii ministeeriumiametnikud kui ka haridustöötajad on teadvustanud, et selliseid keeli nagu vene, prantsuse ja saksa tuleks hakata õppima kolmandast klassist, aga mitte kuuendast, nagu praegu. Nii või teisiti, probleemi olemasolu ei eitata. Konkreetse otsuseni jõudmine võtab aega ja seni püüavad vene keele õpetajad teha oma tööd võimalikult hästi.

Kuidas selts kaasa aitab?

Meie õpetajad on aktiivsed. Selts eksisteerib juba 18 aastat ja ühendab suuremat osa vene keele kui võõrkeele õpetajaid Eestis. Liikmed ja nende õpilased võtavad aktiivselt osa konverentsidest, olümpiaadidest ja konkurssidest. Iga-aastased on 7.–8. kl õpilastele mõeldud võistlus „Vene keel – see on kerge ja lõbus”. Eriti populaarne on vene laulude konkurss.

Detsembris olime kutsutud Sindi gümnaasiumi vene keele päevale. Andekas pedagoog Tatjana Grigorjeva-Keerup koos kolleegidega ümberkaudsetest koolidest (Koonga, Lõpe, Sauga, Kilingi-Nõmme, Are, Tori, Paikuse ja Jõõpre) korraldasid tõelise pidupäeva nii vene keele õpetajatele kui ka õpilastele. Neis väikestes koolides töötavad suurepärased vene keele õpetajad.

Oleme Eesti võõrkeeleõpetajate liidu ja vene keele ja kirjanduse õpetajate rahvusvahelise assotsiooni liikmed. Meie õpetajad kirjutavad ise õpikuid. Kahjuks on mõned koolid (või omavalitsused) suhtunud õppekomplektidesse pealiskaudselt, sest õpik on tellitud juurdekuuluva plaadita, mis piirab õpilaste võimalust töötada iseseisvalt kodus. Jääb ainult võimalus iseseisvaks tööks klassis.

Vene keele õpetajad on valmistanud hulgaliselt õppevahendeid ja materjale. Õppimise motiveerimiseks kasutame tundides uuemat tehnoloogiat, korraldame ekskursioone Narva, Peterburi ja Moskvasse. Õpilased on olnud vaimustuses.

Kõigest sellest siiski ei piisa. Et õpilane hakkaks vabalt vene keelt rääkima, peaks muutma õppeaega (õpetama kolmandast klassist) ja ühiskondlikku arvamust. Raske on motiveerida õpilast vene keelt õppima, kui telerist näidatakse Venemaa kohta ainult halba (üksikute eranditega) ja pea iga päev on nn humoristlik saade „Võimalik vaid Venemaal”. Meie kontekstis ja olemasolevas infoväljas näitab saade venelasi rumalate ning pidevalt sõimlevate heidikutena.

Rääkima hakkamiseks peab suhtlema ja võimalusi selleks on palju: tänaval, naabritega, kaupluses, sõpradega jne. Ei tohiks karta! Heatahtlik suhtlemine on keele omandamise parim tee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!