KIRJANDUS KINOS
TELLIMINE
KULTUUR

Avastada või uurida?

2. veebr. 2017 Helina Aaboja Pirita lasteaia õppealajuhataja - Kommenteeri artiklit

Eesti loodusmuuseumi külastus.

Seoses muutuva õpikäsitusega on lasteaedadesse jõudnud palju õppemeetodeid ja programme, mis aitavad õppe- ja kasvatustöö teha huvitavamaks ning vaheldusrikkamaks. Populaarsed on aktiivõppe meetodid, kus lapsed on aktiivsed osalejad ja tegutsejad ning omandavad teadmisi ja oskusi katsetades, uurides ja avastades. Lasteaedade eesmärkidesse ja õppekavasse on tulnud mõiste „avastusõpe”. Rühmaõpetajad arutlevad, mida sellega mõeldakse – kas avastusõpe kui aktiivõppe meetod on avastamine (ahhaa-efekt, uue teadmise omandamine) või uurimine; millist meetodit nemad kasutavad ning missugust mõistet sel juhul kasutama peaksid?

Samad küsimused tekkisid artikli autoril siis, kui hakkasime Pirita lasteaias kirjutama Erasmus+ rahvusvahelist koostööprojekti ning tuli tõlkida mõiste „avastusõpe” inglise keelde. Eesti-inglise sõnastikud vasteid ei andnud. Nii võtsime Eesti avastusõppe liidu järgi kasutusele mõiste „inquiry-based learning”.

Pirita lasteaia Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Portugali, Rumeenia ja Belgia lasteaedadega alustas tegevustega septembris 2016. Projekti eesmärk on õppida uuenduslike õppemeetodite abil, kasutades traditsioonilisi muinasjutte. Kasutame uut avastusõpet ja tuttavamat õuesõpet, et suurendada laste motivatsiooni olla aktiivsed õppijad ning samal ajal parendada õpetajate professionaalseid oskuseid. Blogi  vahendusel saime vahetada esimesi kogemusi ning jällegi tekkis küsimus, kas teeme avastusõpet või uurimisõpet.

Natuke selgust tõi projektipartnerite esimene kohtumine Tallinnas 6.–11. detsembrini. Juba esimese päeva seminaril, kui partnerid jagasid nii avastusõppe kui ka õuesõppe tegevusi, selgus, et ka riigiti saadakse nendest mõistetest erinevalt aru. Uurimuslikult lähenes projektile Rumeenia, kes kasutas projektiõpet, Eesti kasutas osaliselt Avastustee programme ja lihtsalt avastamist ning Belgia ja Portugal avastamist ja katseid.

Külalised võtsid osa õuesõppe tegevusest. Fotod: Helina Aaboja

Pärast kogemuste jagamist tõdesid projektipartnerid, et uurimusliku õppe mõiste oli neile võõras. Nii otsustatigi muuta projektis ingliskeelne väljend vastavaks sellega, mida tegelikult tehakse. Selleks uuriti haridusteadlaste materjale ning pärast projektikohtumist jätkus arutelu e-kirju vahetades. Lõpuks leiti, et osaliselt kasutatakse uurimuslikku avastusõpet (ingl „inquiry-based learning”) ning ka John Dewey avastusõpet (ingl „discovery learning”), mille aluseks on õppimine tegevuse abil.

Projektikohtumisel oli külalistel võimalus võtta osa õuesõppe tegevusest, veeta aega rühmades ning jälgida nende tegevusi, osaleda kolmel seminaril (kogemuste vahetamine, Eesti haridussüsteemi tutvustamine, projektikohtumise hindamine ja järgnevate tegevuste kokkuleppimine), külastada Merivälja lasteaeda ja eralasteaeda Naba ning tutvuda Eesti loodusmuuseumi avastuste ruumiga. Tallinna vanalinna ekskursioonil, teletorni külastusel ning lasteaias rahvapillide tutvustamisel osaledes saadi tuttavamaks Eesti ajaloo ning vaatamisväärsustega.

Lõpetuseks – millist terminit, kas „suunatud uurimuslik õpe”, „uurimuslik õpe” või „avastusõpe” on eesti keeles õige kasutada, kui me ei pea silmas Eesti avastusõppe liidu programme?


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!