Eesti riik tunnustab oma tarku ja tublisid inimesi

23. veebr. 2017 Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Nagu tavaks saanud, tunnustas Eesti riik ka vabariigi 99. tähtpäeva puhul õpetajaid ja teadlasi.

 

Paari päeva pärast algab Eesti Vabariigi juubeliaasta. Siis jääb veel 365 päeva tähtsa daatumini – EV 100. Kahtlemata on see teatud teetähis. Nii Eesti riigi kui ka tema kodanike ees seisab küsimus: mida peab jõudma selle ajaga ära teha?

Juubeliaastad korduvad iga seitse korda seitsme aasta tagant. Siinkohal on põhjust pühakirja poole pöörduda: „Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.”

Pühitsege viiekümnendat aastat, see olgu teile juubeliaastaks. Ja juubeliaasta olgu teile püha: „Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale! Ja kui te maaomandi oma ligimesele müüte või oma ligimeselt ostate, siis ärge üksteist tüssake!” (3Ms 25:8–14). See viimane manitsus tundub praegugi väga aja- ja asjakohane.

Väidetavalt olevat nõnda, et keharakkude suremise ja pideva asendumise tulemusena saavad meist umbes iga seitsme aasta jooksul täielikult uued inimesed. Nõnda et viimase viiekümne aasta jooksul peaksid paljud meist olema otsekui seitse korda uueks inimeseks saanud.

On meie seas neidki, kes mäletavad veel, mida sai Eesti riigi eelmisel juubeliaastal mõeldud, mida tehtud. Aga ei osanud me siis seda juubelit väärtustada. Sest Eesti riiki ei olnud enam ega olnud seega ka erilist põhjust juubeldada. Nüüd õnneks on, nii seda kui teist. Ja vägagi põhjust ennast ja kaaskodanikke sel puhul õnnitleda.

Karl Kello

 


Kohe algab Eesti Vabariigi juubeliaasta – vabariigi 100. aastapäevani jääb 365 päeva. Sellega seoses küsis Õpetajate Leht kolmelt teenetemärgi kavalerilt:

 

  1. Mida peab jõudma eelseisva aasta jooksul ära teha?
  2. Mida peaks Eesti riik suutma oma suureks juubeliks teoks teha?

 

Sirje Keevallik

Sirje Keevallik, atmosfäärifüüsik, TTÜ professor

  1. Suured reformid TTÜ-s olid mu üsna ära kurnanud. Tunnustus andis uut hoogu ja nüüd olen jälle valmis viima kaks magistranti kevadisele kaitsmisele ja toetama doktoranti viimase artikli kirjutamisel. Ootan ka huviga, kuidas võtavad teiste teaduskondade üliõpilased vastu minu uue loengukursuse „Füüsika mittefüüsikutele”, milles seostan füüsikat aja- ja kultuurilooga.
  2. Eesti riik peaks juubeliks lõpetama ressursside raiskamise ja mitte panustama mõttetutesse muudatustesse. Mu kadunud isa rääkis, et kahe asjaga ei tohi eksperimenteerida: põllumajanduse ja haridusega. Aga Eesti seab hoogsalt sisse riigigümnaasiume. Ma ei ole kindel, et see on ainuke ja parim võimalus tagada hariduse saamiseks võrdsed võimalused.

 

Jaan Janno

Jaan Janno, matemaatik, TTÜ professor

  1. TTÜ on muutuste faasis. Osakonna juhina tuleb mul koordineerida matemaatika õppeainete kohandamist uute õppekavade tarvis. Matemaatika õpetamine muutub senisest oluliselt erialakesksemaks. Täidan ETAG-i personaalse uurimistoetuse projekti. Lahendamist ootavad uued ja huvitavad teaduslikud probleemid.
  2. Eeskätt ootan edusamme valitsuse seatud eesmärkides, mis puudutavad teadus- ja arendustegevust. Ühe aastaga suuri probleeme ei lahenda, kuid on võimalik vältida suurte vigade tegemist. Eesti riik peaks oma 100 aasta juubeliks ja ka edaspidi jätma muutmata kodakondsuspoliitika.

 

Ülle Kruus

Ülle Kruus, kunstiajaloolane, Adamson-Ericu muuseumi direktor

  1. Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeva raames on plaanis valmistada ette näitus „Modernistlikud mängud” ja kirjastada paljude reproduktsioonide ning uudisväärtusliku infoga mahukas trükis. Koos kunstiühing Pallase esimehe Enn Lillemetsaga valmistame ette näitust „Pallase sünd”, mis on plaanis avada paar nädalat enne Eesti Vabariigi suurt sünnipäeva. Ajaloolasena tean: sellesse ei saa suhtuda kui iseenesestmõistetavusse, et Eesti Vabariik on praegu nii edukas. Lähtudes kunsti vahendamise ja muuseumitöö hariduslikest prioriteetidest: mida saan mina teha meie vaba riigi laste ja noorte heaks, et nad ei väsiks hoidmast seda unikaalset väärtust?
  2. Mul on unistus, et meie riigis väärtustatakse rohkem haritut ja kultuurset kodanikku, kes panustab kultuuri- ja haridusmaastikku. Minu seisukoht on, et kaitsevõime on peale sõjalise valmisoleku ka haritud ja kultuurne kodanikkond. Loodan, et keskmine palk jõuab kultuuri- ja haridusvaldkonna professionaalideni.

 


RIIKLIKUD AUTASUD EESTI VABARIIGI 99. SÜNNIPÄEVAKS

Tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Õpetajad ja teadlased mahuvad selles väärikas nimistus Valgetähe teenetemärgi IV ja V klassi (vt Eesti Vabariigi presidendi otsus 58. Riiklike autasude andmine; 08.02.2017).

Valgetähe IV klass

  • Hiie Asser – keelekümbluse edendaja, koolijuht
  • Jaan Janno – matemaatik, Tallinna tehnikaülikooli ­professor
  • Anne Kahru – ökotoksikoloog, Teaduste Akadeemia uurija-professor
  • Tiina Kallavus – koolijuht, erivajadusega laste hariduse edendaja
  • Sirje Keevallik – atmosfääri­füüsik, Tallinna tehnikaülikooli professor
  • Ülle Kruus – kunstiajaloolane
  • Mare Kõiva – rahvaluule­teadlane
  • Ülle-Marike Papp – sotsiaalteadlane, soolise võrdõiguslikkuse edendaja
  • Riina Reinvelt – etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi arendaja
  • Niina Sõtnik – koolijuht, hariduselu edendaja
  • Raivo Vilu – biotehnoloog, Tallinna tehnikaülikooli professor

Valgetähe V klass

  • Angela Arraste – tantsupedagoog
  • Rein Grünbach – kunstiõpetaja
  • Johan Patrik Göransson – vaimulik, eestirootsi kultuuripärandi hoidja
  • Ülle Kikas – hariduselu edendaja
  • Mart Laanpere – digivaldkonna edendaja hariduselus
  • Sirje Plaks – elukestva õppe edendaja
  • Ann Roos – laste oma­loomingu­võistluse „Steni muinasjutuvõistlus” korraldaja
  • Ants Roos – laste oma­loominguvõistluse „Steni muinasjutuvõitlus” korraldaja
  • Laine Sepp – muusikaõpetaja

 


 

Eestvedajad ja -kõnelejad

Vabariigi aastapäeva puhul tänavu president Kersti Kaljulaidilt riikliku teenetemärgi pälvinute seas on kaks Tartu koolijuhti: Hiie Asser ja Tiina Kallavus said mõlemad Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Söakad naised pole ainult oma kooli eestvedajad, vaid eestkõnelejad ka laiemalt – Hiie Asser keelekümbluse ja Tiina Kallavus erivajadustega laste õpetamise alal.

„Koolis ei räägi me millestki mina-vormis. Ka aumärgi saamine on seotud kogu meie meeskonnaga, see on tunnustus keelekümbluskursile,” lausus Hiie Asser, kelle eestvõttel mindi Tartu Annelinna gümnaasiumis juba 1992. aastal üle kakskeelsele õppele. „Meid peetakse Eestis keelekümblusprogrammi algatajateks. Kui olime seda teed käinud üle kümne aasta ja esimene lend lõpetas ning saavutas väga häid tulemusi, siis vabanesime suurest pingest, mis oli meid kakskeelse õpetamise algusest saatnud. Enne seda saime öelda kooli tulevatele õpilastele ja nende vanematele lihtsalt, et uskuge meid. Aga meil ei olnud millelegi toetuda. See oli helge ja õnnelik aeg, kui meil tekkisid argumendid kakskeelse õppe kasuks. Eks väikesi ja suuremaid õnnestumisi ole olnud igal sammul.”

Nüüdseks on keelekümbluskooli lõpetanud 12 aastakäiku noori. Kokku üle tuhande õpilase on saanud osa osalisest või täielikust keelekümblusest.

„Kui gümnaasiumis on 60% õppest eesti keeles, ongi see sisuliselt keelekümblus. Ja ka põhikooli puhul usun, et paremat meetodit pole meie tingimustes välja mõeldud,” märkis Hiie Asser.

Tiina Kallavus on üle kümne aasta juhtinud Tartu Herbert Masingu kooli, kus õpivad käitumis-, tundeelu- ja psüühikahäiretega lapsed.

„Lõpuks ometi on erilisi lapsi ja erivajadusi märgatud, see on mulle oluline,” ütles Tiina Kallavus, kuuldes presidendi tunnustusest. „Julgen veel kõvemini ja tugevamini sellest rääkida. Kui mind on märgatud, siis peab mind kuulama!”

Kallavuse sõnul ei oleks temal ja ta kolleegidel ilma nende eriliste lasteta, kellega nad on kokku puutunud nii elus kui ka töös, teadmisi ega kogemusi. Seepärast on ta tänulik kõigile, kellega elu on teda kokku viinud. „Olen seda tänutunnet külvanud – et me märkaksime tänulikud olla. Kõige parem arendaja on laps!” sõnas Kallavus.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on Hiie Asser ja Tiina Kallavus oma valdkondades pioneerid, kes usuvad ja teavad, mida ja miks teevad.

„Nad on Eesti hariduselu edendajate esirinnas: Hiie integratsiooni, keelekümbluse ja eestikeelsele aineõppele ülemineku korraldamisel, Tiina erivajadusega lastele õppimisvõimaluste ja rehabilitatsiooniteenuste loomisel ning nende järjepideval arendamisel,” ütles Raave. „Oma kooli juhtimise kõrvalt on nad leidnud aega ja võimalusi aastatega kogunenud kogemusi ka jagada, mistõttu on nad hinnatud koolitajad üle Eesti ja kaugemalgi. Mõlemad naised on presidendi tunnustuse igati ära teeninud. Tartu linn on väga uhke, et meil on sellised koolijuhid nagu Hiie ja Tiina.”

Täna, 23. veebruaril antakse Tallinnas aumärgid 113 inimesele, keda president tänavu tunnustas.

„Koolirahvas õnnitles mind uudisest kuuldes sellise südamlikkusega, mis on ainult neile omane. See oli erakordselt liigutav. Tähistame aumärgi saamist kindlasti Tartus, kui olen teenetemärgiga kodus tagasi,” lubas Asser.

Sirje Pärismaa


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!