OPL MANG

EUSO tõi õpilastele uurimislabori

17. veebr. 2017 Karin Hellat, Ülle Kikas Eesti loodusteaduste olümpiaadi žürii liikmed - 2 kommentaari

Jakob Westholmi gümnaasiumi kaheksandate klasside õpilased uurimislaboris katsetamas. Foto: Karin Hellat

 

Möödunud kevadel korraldas Euroopa loodusteaduste olümpiaadi EUSO 2016 Eesti. Ligi 150 koolinoort 23 riigist võistlesid Tartu ülikooli laborites, näidates oma loodusteaduslikke teadmisi ja oskust eksperimentide abil probleeme lahendada.

EUSO ajel algatas Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO) žürii 2016. a sügisel meie oma õpilastele mõeldud projekti „Uurimislabor”. Tundus ebaõiglane ja väheefektiivne, et ELO lõppvoorude ja EUSO tarvis välja töötatud suurepäraseid eksperimentaalseid ülesandeid saavad katsetada ainult vähesed olümpiaadidele jõudvad õpilased. „Uurimislaboris” seevastu saavad terve klassiga eksperimenteerida tavakoolide tavalised õpilased.

Kolmetunnine programm „Uurimislaboris” ei ole võistlus. Seal lahendavad õpilased paarikaupa kontekstipõhiseid ülesandeid, kasutades selleks keemia-, füüsika-, bioloogia- ja matemaatikateadmisi ning käelist osavust. Esimeses sessioonis uuriti näiteks värvisegude lahutamist kromatograafia abil, vedelike soolsust ja vetikaid, et leida tõendusmaterjali sissemurdja kohta. „Jõululaboris” said õpilased teada, millised ained panevad säraküünlad särisema, ja tegid head säraküünlad ka ise valmis. Samuti selgitati välja, millisesse vedelikku saab peita klaasist ehte, kui tahad sõbrale üllatuskingitust teha.

Kokku on kolme kuu jooksul Tartu ülikooli Chemicumis asuvas uurimislaboris katseid teinud ligi 900 põhikooliõpilast kolmekümne kahest koolist. Tartu ülikooli teadlased, õppejõud ja üliõpilased mõtlesid välja „Uurimislabori” eksperimentaalsed ülesanded ja juhendasid ka õpilasi laborites. Paljud noored avastasid õpilasi juhendades endas õpetamise talendi ning tegid seda tööd suure entusiasmi ja pühendumisega.

Miks meie kool sellest kõrvale jäi?

Nii võivad küsida paljud õpetajad. Kuna „Uurimislabor” on esialgu testprojekt, siis saatis TÜ teaduskool infot eelkõige neile koolidele, kes ei mahtunud „Õpikodade” projekti. Selleks aastaks on aga planeeritud veel vähemalt viis „Uurimislabori” sessiooni uute teemade ja katsetega nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele. Osalemisest huvitatud koolid peaksid jälgima registreerimisinfot teaduskooli kodulehel.

Tegijate enda positiivne kogemus ja väga toetav tagasiside annavad kindlust arvata, et „Uurimislaborid” võiksid edaspidi omandada kindla koha meie haridussüsteemis, nii et õpilased saaksid aeg-ajalt õppida kesksetes laborites, kus on loodusteadusi lõimivate eksperimentide jaoks vajalikud vahendid, kvaliteetsed juhendid ja hästi ettevalmistatud ning pädevad juhendajad. Uurimislabori tüüpi õpe toetab väga paljusid Eesti elukestva õppe strateegias taotletava uue õpikäsituse eesmärke. Olgu siin märksõnadena välja toodud mõned, nagu „avatud õppimine”, „kriitiline mõtlemine”, „LTT-valdkonna oskuste arendamine”, „õpilasekeskne õppimine”, „meeskonnatöö”.

Ehkki õpilaste toomine laborisse võib tunduda kulukas, on palju probleeme ka loodusteaduste õppekava praktilise poole täitmisega koolides. Enamik ainekavades kirjeldatud eksperimente on ühe aine kesksed, ehkki õppekava tervikuna taotleb ainete lõimimist ja uurimisoskuste arendamist. Omaette probleem on loodusainete õpetajate koostöö, lõimivate laboritööde ettevalmistamine ja tunniplaani sobitamine. Õpilasi köitvaid eksperimente saab küll teha suhteliselt odavate vahenditega, kuid sageli on vaja ka keerukamat aparatuuri ja mõõteriistu (mikroskoobid, laserid, multimeetrid, kemikaalid). Kas on otstarbekas hankida neid igasse kooli, kus nad lähevad kasutusse vaid mõni kord aastas ühe või kahe klassi õpilaste jaoks?

Kesksed laborid

Õppekava praktiliste tööde läbiviimiseks on koolidel palju tüli ja kulu suure hulga vahendite väikeses koguses hankimise, uuendamise ja korrashoiuga. Ilmselt on ka teistes riikides sarnaseid asjaolusid kaalutud ning teadaolevalt on mitmes riigis (näiteks Soome, Saksamaa liidumaad) juba loodud kesksed laborid ülikoolide juurde või maakonnakeskustesse. Hästivarustatud laborites saavad õpilased omandada praktilisi loodusteaduslikke oskusi ning ühtlasi tagatakse õppevahendite ning õpetamise kõrge kvaliteet.

Uurimislabor” jätkab aasta lõpuni uute programmidega. Tulge oma õpilastega uurimislaborisse eksperimenteerima!

 


ÕPILASTE TAGASISIDE

  • Sai teha huvitavaid katseid ja järeldusi, sai mängida detektiivi!”
  • „Oli ülimalt huvitav ja tahaksin kindlasti siia veel tulla, väga lahe oli.”

2 kommentaari teemale “EUSO tõi õpilastele uurimislabori”

  1. Mihkel Kree ütleb:

    Oleme TÜ teaduskoolis valmis saanud ka väikse demoklipi, et kõigil oleks võimalik aimu saada uurimislabori miljööst ja meeleolust: https://www.youtube.com/watch?v=V4ILD3KYE1E

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!