Kultuurisuvi
opleht-tellimine

Hispaania koolid kaasava hariduse ja muutunud õpikäsituse valguses

6. veebr. 2017 Anne Mäeots Uhtna põhikooli direktor - Kommenteeri artiklit

Tuuleveskid on Don Quijote maal jahvatanud head tarkusejahu ning tundub, et sealsed hariduspõllud on rikkaliku külviga kaetud, et saaks võrsuda väärt valgus.

Erasmus+ õpetajate õpirände projekt viis mind ja mu häid kolleege Uhtna koolist oktoobri lõpus Andaluusia koolidesse, et tutvuda sealsete kaasavat haridust järgivate ja muutunud õpikäsitust praktiseerivate koolidega. Teisisõnu oli meil võimalus vaadelda ja end kurssi viia sellega, kuidas igal (sh erivajadusega) õpilasel on võimalik saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Hispaania haridussüsteem näis toimivat sellel suunal kindlalt ja tõhusalt – järelikult on sealne ühiskond mõistnud kaasava hariduse tähtsust ning jõudnud arusaamisele, et kooli, kel on tänapäeval oluline roll diskrimineerivate hoiakutega võitlemisel ning kaasava ja salliva ühiskonna kasvatamisel, on vaja märkimisväärselt toetada kvalifitseeritud õpetajate, tugipersonali, õppekeskkonna ja -vahendite, töötasu ning muude finantsvahendite osas. Lisaks koolikülastustele oli meil võimalus osaleda Malaga ja Granada ülikooli loengutel ning külastada selliseid maailma kultuuripärandisse kuuluvaid vaatamisväärsusi nagu Alhambra, Teatro Romano ja Alcazaba kindlus. Pea kolmetunnine ekskursioon Picasso muuseumi avas suure meistri mõtte- ja maalimaailma.

Kõigis kolmes koolis, mida külastasime, saime kogeda avatud, turvalist ja rõõmsat koolikeskkonda. Kaks kooli asusid Malaga linnas, kolmas tunnipikkuse tee kaugusel kesklinnast. Maapiirkonna kool oli alles mõni aasta tagasi valminud, kool oli omanäoline nii sisult kui ka vormilt. Kool oli valinud põhiliseks õpetamise meetodiks projektõppe, kus õpilased uurisid näiteks kaks nädalat mingit teemat sügavuti (nt koostöö kohaliku raadiojaamaga ühe konkreetse raadiosaate ettevalmistamisel). Projektõppe puhul rõhutasid Hispaania kolleegid, et õppeprotsessis on kesksel kohal õpilane, kes on uute teadmiste avastaja ja looja, õpetaja roll jäigi sageli aktiivselt tegutsevate õppurite kõrval tagasihoidlikuks. Kuna meil ei olnud võimalik terve projekti kulgu jälgida, ei saanud teada, kui hästi õnnestus neil soovitud õpitulem saavutada. Kursuslaste arutelud projektõppe plusside ja miinuste üle olid põnevad ja kaasakiskuvad.

Hispaania lapsed saabusid hommikul kooli koos vanematega, sageli jäid emad-isad õpetajatega vestlema, vahel võis koolides näha päeva ajal lapsevanemaid, kes olid tulnud abitöid tegema või oma last jälgima. Tunnid möödusid töises meeleolus ning õppurid olid igati motiveeritud. Lapsed olid aktiivsed ja rõõmsad ning ütlesid, et neile meeldib koolis käia. Kooliinspektor informeeris meid koolikohustuse täitmise kõrgest protsendist ning rääkis, et õpilase koolist puudumisel teavitab kooli juhtkond koheselt kohalikku politseiametnikku, kelle ülesandeks on seejärel puudumise põhjus välja selgitada ja laps kooli tuua.

Tore oli kuulda, et koolimaja uks on avatud näiteks õhtul kella 8–9-ni. Õhtuti viiakse lastele läbi klassiväliseid tegevusi ning toimuvad koolitused õpetajatele või lastevanematele. Avalat ja vaba hoiakut võis tunda ka kooliruumides jalutades. Kiiresti tekkisid mõnusad vestlusringid, kus lisaks Hispaania haridussüsteemile ja -poliitikale tulid arutlusele paljude Euroopa riikide haridusteemad. Üheks tõsisemaks vaidlusteemaks kujunes kursusel osalejate vahel kodutööde teema: kas anda õpilastele koduseid ülesandeid või mitte. Hispaanias näiteks ei anta kodutöid, kuid Soome, Sloveenia, Tšehhi kolleegide arvates peab kodutöid andma. Eks nii arvame meiegi.

Viimasel koolituspäeval oli mul võimalus esineda kursusest osavõtjatele lühiettekandega, milles puudutasin ka olulisi momente muutunud õpikäsituse teemal Eesti kooli näitel.  Teeb rõõmu, et muutunud õpikäsitusest on saanud Andaluusia koolis huvitav algus.

Muidugi on õppija rõõmus, rahul, kui ise õpiteed saab kavandada

ja pole õpetaja tõrges, pahur, kui õppetegevus lõimub tehnikaga.

On sellestki suur rahvas aru saanud, et võõrkeeleõppeks vaja vaimu,

nii kehalises kasvatuses saab kõnelda mitte ainult usted, vaid ka you, too!

Projektist projekti õpe sujub, saab kõigil selgeks, mis on asja tuum,

uuriv meel ja nakatav loovus, avastust täis on õpperuum.

Külastatud tundide põhjal võib öelda, et õpilased olid enamasti iseseisvad, arutlevad ja loovad. Õpetajad olid rohkem suunanäitajate ja teejuhtide kui teadmiste jagajate rollis. Kolme kooli põhjal võib väita, et inglise keele oskus erines kooliti ja klassiti palju. Ühes koolis olid 5-aastased valmis vabalt lihtsate väljenditega suhtlema, teises aga ei saanud 15-aastased aru lihtsamatestki küsimustest. Väga vahva oli CLIL-meetodi kasutamine kahes koolis, kus õpetati nt kehalist kasvatust ja geograafiat inglise keeles. Kehalise kasvatuse tunni juures meeldis väga, et teooriale pöörati suurt tähelepanu. Pärast aktiivset füüsilist tegevust koguneti ringi, mõõdeti pulssi ning arutleti tulemuste üle.

Silma hakkas ka koolide hea varustatus digiseadmetega. Õppetöös pööratakse õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste kasutamisele ja arendamisele suurt tähelepanu. Küllap mõistetakse, et õppurite digitaalse kirjaoskuse arendamine ja digipädevuste tõstmine aitab neil tulevikus tööturul ja ka ühiskonnas laiemalt lisaväärtust luua. On olemas teadmine, et enamik tuleviku töökohtadest on nutikad.

Gente ehk inimesed! Rõõmus, teotahteline ja abivalmis ning oma identiteedist lugu pidav rahvas. Koolirõõmu toovad ja loovad pedagoogid, koolis töötavad suhteliselt noored ja töötasuga rahul õpetajad, üldharidus- ja ametikoolides ning ülikoolides jagavad teadmisi õppijakesksusest lugupidavad õpetajad ja lektorid. Oma maad, kultuuri ja rahvast tutvustavad identiteediteadlikud giidid, kunstnikud ja teenindajad.

Struktureeritud õpirändel 23.–29.oktoobrini 2016 Hispaanias osalesid Uhtna põhikooli direktor Anne Mäeots, muusikaõpetaja Elina Peri ja sotsiaalpedagoog Margit Lichtfeldt.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!