Kooli vaevad ja viletsus
Jaan Tooming
Ma ei olnud keskkoolis hea õpilane, imestan praegu, kuidas üldse läbi sain, sest ma ei mäleta õpitust midagi. Ka õpetajaid ei mäleta, ei mäleta, mida nad rääkisid. Ainult algkoolipäevilt mäletan hästi eesti keele õpetajat, kes tegi meiega näitemängu. Ja saigi minust lõpuks näitleja. Alles hiljem taipasin, et peale oma eriala on vaja teada ka muud. Ning siis ärkas minus tohutu teadmishimu.
Hakkasin tegelema kõikvõimalike teemadega: teaduse, keelte, teoloogia, folkloori ja palju muuga. Kuhjasin kokku raamatuid, mida kõike ei jõudnud lugeda, kuid targakssaamise isu oli suur. Ja nüüd, penskarina, pean tunnistama, et tean kilde paljudest asjadest, kuid kas olen ka targaks saanud, seda ma ei tea.
Usun, et kui inimesel pole huvi, siis ei saa talle tarkust sisse toppida. Nii et kooli üks eesmärk peaks olema äratada õpilases huvi tarkuse ja teadmiste järele. Et tal tekiks küsimusi, et tas tekiks soov taibata, milline on elu eesmärk, milline on tema koht ühiskonnas, maailmas, inimkonnas ja universumis. Selleks peavad koolis olema targad õpetajad, kes suudavad ärgitada noori neile küsimustele vastust otsima. Õpetajakutses on vaja annet nagu ka teiste erialade puhul. Õpetaja andekus avaldub kõigepealt selles, et ta ei piirdu kohustusliku õppeprogrammiga, vaid haarab oma ainet laiemalt ja oskab seda õpilasele kaasakiskuvalt edasi anda. Aga ka õpilane peab olema andekas ja avatud meelega.
Kuuldavasti on inimõigused koolis viinud selleni, et õpilased tunnevad ennast valitsejate, mitte alluvatena. Kuid kool peaks olema siiski nagu sõjavägi – kes käsku ei täida, saab karistada. Ja kord tundides ja koolis peaks olema elementaarne, sest süvenemine ja õppimine vajab vaikust ja rahu. Lärm ja tunnis muude asjadega tegelemine (nutiseadmetega mängimine) ainult killustavad meelt, ning pole siis ime, kui räägitakse, et koolis on igav.
Kui õpilasel pole huvi, siis pole tal ka huvitav. Ja nii tekibki suletud ring: õpilane nõuab, et koolis oleks huvitav, kuid millegi vastu ta huvi ei tunne, õpetaja aga püüab huvi äratada nendes, kes huvi ei tunne. Aga targad on öelnud, et sellele, kes küsimusi ei esita, on võimatu midagi seletada.
Mida haritumad on ükikindiviidid, seda targem on rahvas. Seepärast on väga oluline tegelda iga õpilasega eraldi, vastavalt tema kalduvustele ja andele. Kahjuks on meie klassid koolides väga rohkearvulised. Masstootmine hariduses loob aga inimmassi, kellega on kerge manipuleerida.
Huvitav lugemine. Arusaamatuks jäi vaid see, et rohkem keegi õpetajatest ei suutnud Teie huvisid äratada, ehk te ei osanud seda märgata. Aga laste areng võib olla ka päris erinevalt determineeritud. Öeldakse, et parem hilja kui mitte kunagi, teadmishuvi tekkis ikkagi ja laias huviväljas. Ja kui kõik raamatud, huvitavad asjad saavad läbi uuritud, siis võivad nende teadmiste faktid ja muu selline lisa küll ununeda, aga haridus (haritus) jääb. See ongi kooli eesmärk ja ülesanne. Ma lihtsalt arvan nii.