opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Kui õpetaja usub, et tema õpilased suudavad, siis nad suudavadki

23. veebr. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Sillamäe õpetajate vestlusringis osalejad (vasakult): Julia Proimina, Galina Šutikova, Arno Kaseniit, Aive Küng, Anne Meldre, Margit Karina-Tarassova, Julia Zahharova. Foto: Raivo Juurak

 

Mida teha, et vene emakeelega õpilane suudaks õppida gümnaasiumis mis tahes õppeainet eesti keeles?

Taas on hakatud rääkima vene gümnaasiumile esitatavatest liiga rangetest nõuetest, seda üllataval kombel eriti Tallinnas. Vene gümnaasium lihtsalt ei suutvat õpetada 60% õppeainetest eesti keeles. Esiteks polevat kuskilt võtta eesti keelt oskavaid õpetajaid. Teiseks viivat see õpilaste aineteadmised katastroofiliselt alla. Matemaatikat olevat eesti keeles absoluutselt võimatu õpetada ja üldse olevat 60 protsendi nõue läbikukkunud projekt.

Sellel negatiivsel foonil tõuseb optimistliku ja tegusana esile Sillamäe gümnaasium. Sillamäel on eesti keelt valdavaid õpetajaid mitu korda raskem leida kui Tallinnas, ometi on nad seal olemas. Sillamäe õpilastel on mitu korda raskem eesti keeles õppida kui tallinlastel, sest kohapeal pole kellegagi eesti keeles suhelda. Ometi on Sillamäe gümnasistide eesti keele tase riigieksamite järgi üle Eesti keskmise. Aineteadmistel pole samuti viga – ligi 80% selle kooli lõpetanutest on läinud kõrgkooli, kusjuures põhiliselt eestikeelsetesse õpperühmadesse.

Miks on ühtede „läbikukkunud projekt” teistele uuendus, millega saadakse suurepäraselt hakkama? Mida erilist tehakse Sillamäe gümnaasiumis, et sealsed õpilased suudavad õppida eesti keeles? Arutasime neid küsimusi Sillamäe gümnaasiumi õpetajate vestlusringis.

Kes usub, see suudab

Eesti keele õpetaja Anne Meldre märgib, et iga projekti puhul on oluline õpetajate usk sellesse. Kui õpetaja usub, et tema õpilased suudavad, siis nad suudavadki. Kõige rohkem on usku õpilasse vaja kümnenda klassi esimesel poolaastal, mil enamik õpilastest ei suuda veel eesti keeles õppida. Just siis on vaja ka kõige nõrgemale õpilasele näidata, et temasse usutakse. Õpetaja usk annab õpilasele tiivad. Ta hakkab õppima, tegutsema, lausa trügib edasi. Loomulikult peavad eesti keele tunnid olema sisukad ja huvitavad, lisab Anne Meldre, ja õpilane peab tunnis palju rääkima. Seepärast paneb õpetaja nad omavahel eesti keeles rääkima, meediat jälgima jne. Nii avastavad õpilased imestusega, et eesti keelt saab õppida ka iseseisvalt, sest on olemas televisioon, raadio, ajalehed, internet, ilukirjandus, filmid. Jää sulab ja vene lapsed hakkavad varsti eesti keeles arutama, argumenteerima.

Koostöö on võtmeküsimus

Eesti keele õpetaja Margit Karina-Tarassova toonitab, et õpetajate väga hea koostöö on see, mis võimaldab õpetada 60% õppeainetest eesti keeles. Tema arutab ajalooõpetajaga läbi, mis teemad kummalgi on, missuguseid eesti keele sõnu ja väljendeid kumbki õpetab, kuidas nad saavad teineteist eesti keele õpetamisel toetada. Just tänu õpetajate sisukale koostööle suudavad õpilased õppida 60% ainetest eesti keeles, toonitab Margit Karina-Tarassova.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aive Küng märgib omalt poolt, et tal on väga hea meel, et aineõpetajad teevad eesti keele õpetajatega sisulist koostööd. Sügisel vaadatakse koos üle, missugused teemad kellelgi on, ja õpetatakse õpilastele vastastikku sõnu ja väljendeid. Teismelised ei taha hästi võõras keeles rääkida. See kartus tuleb üheskoos ületada. Nii pannaksegi õpilased omavahel eesti keeles rääkima, kuni varsti räägivad mõned neist vahetunniski eesti keeles ja laulavad eestikeelseid laule. Edu ei jää tulemata. 12. klassi tundides räägib õpetaja Aive Küng oma õpilastega ainult eesti keeles, sest neile ei ole vaja enam midagi tõlkida.

Direktor Arno Kaseniit toonitab samuti õpetajate koostöö tähtsust, märkides, et lisaks sõnade õpetamise kooskõlastamisele arutavad õpetajad, kuidas sellel või teisel õpilasel läheb, mil moel tema motivatsiooni tõsta jms. Direktor märgib, et kümnenda klassi esimene poolaasta on õpilastele raske. Pärast seda hakkab nende eesti keele oskus aga järjest paremaks muutuma. Aastad on erinevad, kuid tänavuse üheteistkümnenda klassiga saab kõigest eesti keeles rääkida, märgib Kaseniit, lisades, et õpilased ise nõuavad, et nendega räägitaks eesti keele ainetes ainult eesti keeles.

Keelekümblus – ainus võimalus!

Eesti keele ja geograafiaõpetaja Julia Zahharova rõhutab keelekümbluse võtete erakordset tähtsust, isegi kui ainukest võimalust vene õpilastele eesti keelt õpetada. Ta ütleb: „Kui kasutatakse keelekümbluse põhimõtteid, pole hilja ka kümnendas klassis eesti keeles õppimist alustada. Meie kooli kogemus kinnitab seda.”

Sillamäe gümnaasiumi edu alus võibki olla tõsiasi, et pooled eesti keele õpetajad on läbinud keelekümbluse koolituse, ainet eesti keeles õpetavad õpetajad aga lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õpetus) koolituse. Julia Zahharova on käinud Tartus pooleteiseaastasel lõimitud aine- ja keeleõpetuse metoodika koolitusel ja õppinud Narva kolledžis keelekümblust magistriõppes. Tänu sellele oskab ta geograafiat eesti keeles õpetada nii, et õpilased omandavad nii geograafia kui ka eesti keele.

Julia Zahharova hinnangul töötab LAK-õpetus Sillamäe gümnaasiumis väga hästi – juba kümnenda klassi teisel poolaastal saavad õpilased eesti keeles õppimisega hakkama, eriti käib see tugevama ja keskmise taseme rühma õpilaste kohta. Nõrgemate probleem pole ainult eesti keel, vaid ka oma emakeel, puudulikud õpioskused, kitsas silmaring jms. Nendega on vaja palju lisatööd teha.

Arno Kaseniit möönab, et LAK-õpe on efektiivne keeleõppe meetod, kuid tema hinnangul valmistatakse keelekümblust ja LAK-meetodit valdavaid õpetajaid ette eelkõige lasteaedadele ja põhikoolidele, mitte gümnaasiumidele, ehkki just seal nõutakse ainega lõimitud eesti keeles õpetamist. Puudu on süsteemne tugi vene gümnaasiumi eesti keele õpetajatele. Nad peavad ise jälgima ja leidma, kas kuskil pakutakse mingeid kursusi. Puudub koht, kus omavahel metoodilist diskussiooni pidada.

Margit Karina-Tarassova lisab, et 15 aastat tagasi oli koolitusi palju. Käidi isegi Rootsis ja Austrias vaatamas, kuidas seal eri maadest tulnud lapsed rootsi ja saksa keele selgeks saavad.

Eesti keel ka väljaspool kooli

Õpetaja Margit Karina-Tarassova rõhutab, et õpilased peavad väljaspool kooligi eesti keelt rääkima. Seepärast on Sillamäe gümnaasiumi õpilased juba kaks korda osalenud Põltsamaal eestikeelses väitluskoolituse laagris Kuldsuud, seejuures ainsa vene gümnaasiumina. On eriti uhke, kui vene kooli õpilased osalevad eestikeelsel kõnevõistlusel. Tänavugi on neli-viis Sillamäe õpilast ilmutanud huvi Kuldsuu vastu.

Sillamäe õpilastele on korraldatud ka keelelaagreid Lõuna-Eestis. Üle-eelmisel aastal käis viiskümmend õpilast MISA toel Haanjamaal Ala-Rõuges, eelmisel aastal HTM-i rahastusel Otepääl. Seal olid ka Viljandi ja Loksa gümnaasiumi õpilased, kellega suheldi eesti keeles, lauldi eestikeelseid laule ja õpiti üheskoos inglise keelt, tantsu, eesti kultuurilugu.

Direktor Arno Kaseniit lisab, et Sillamäe koolil on kavas hakata eesti koolidega õpilasi vahetama. Näiteks kaks Sillamäe õpilast läheb kaheks nädalaks mõnda eesti kooli ja sealt tuleb kaks õpilast Sillamäele. Uuritakse, kuidas saaksid Sillamäe gümnaasiumi lapsed minna suvel mõneks nädalaks eesti peredesse. Üks noormees tegi möödunud suvel Lõuna-Eesti talus tööd ja tema eesti keele oskus paranes palju.

Lisaks käiakse õppekäikudel eestikeelsetes keskkondades: Tartus, Tallinnas ja teistes linnades.

Igas ainetunnis saab eesti keelt õpetada

Inglise keele õpetaja Julia Proimina märgib, et eesti keelt saab õpetada iga õppeaine tunnis. Tema annab õpilastele eestikeelsed sõnad ja õpilased peavad leidma nende vasted ingliskeelses tekstis. Õpilased ütlevad, et nii jäävat eesti sõnad kõige paremini meelde. Kui õpitakse näiteks keskkonna teemat, siis annab õpetaja Proimina õpilastele põhimõisted ka eesti keeles. Ta on juba viis aastat nii teinud ja õpilastele see meeldib.

Eesti keele õpetaja Galina Šutikova rõhutab suulise keele tähtsust. Ta küsis kümnenda klassi õpilaste käest kevadel, mis neile eesti keele õppimise juures kõige rohkem meeldis. Õpilased vastasid, et suulised ülesanded ja see, et tundides saab palju eesti keeles rääkida. Põhikoolis oli vastupidi: õpiti põhiliselt grammatikat, mida õpilased võtsid nagu karistust. Kõigepealt on vaja lapsed eesti keeles rääkima saada, kinnitab Galina Šutikova, pärast seda tuleb kõik muu juba palju lihtsamalt.

 

Andrei Kozlov, Anastassia Jeršova, Artjom Trohhatšev ja Eduard Ratšinski. Foto: Raivo Juurak

 

Kuidas eesti keeles õppimine läheb?

Sillamäe gümnaasiumi õpilased Anastassia Jeršova (12. kl), Andrei Kozlov (12. kl), Artjom Trohhatšev (11. kl) ja Eduard Ratšinski (10. kl) räägivad oma eesti keeles õppimise kogemusest.

Anastassia Jeršova: Põhikooli üheksandas klassis tehti septembris eesti keele proovieksam ja ma sain seal ainult 19 punkti. Ema võttis mulle siis kohe eraõpetaja, käisin tema juures eesti keelt õppimas ja sellest oli kasu. Üheksanda klassi lõpus sain eesti keele testis juba 79 punkti. Tänu sellele oli mul kümnendas klassis kergem eesti keeles õppida, aga nii hästi ma kõigest aru ei saanud nagu praegu 12. klassis. Õpin eesti keelt iseseisvalt juurde. Mulle meeldivad väga telesaated „Ühikarotid” ja „Su nägu kõlab tuttavalt”. Meeldib vaadata ka filme, kus räägitakse inglise keeles, aga subtiitrid on eesti keeles. Loen eesti subtiitreid ja kuulan inglise keelt ning saan kõigest aru. Väga meeldis mulle keelelaager Otepääl. Tore oli Sillamäel vastu võtta ka Viljandi gümnaasiumi õpilasi ja neile eesti keeles meie linna tutvustada. Isegi need lapsed, kes eesti keelt veel hästi ei oska, proovisid Viljandi õpilastega eesti keeles suhelda.

Artjom Trohhatšev: Põhikooli lõpus sain ma eesti keele testi eest ainult 26 palli. Arvasin, et pean kutsekooli minema. Aga õpetaja ütles, et gümnaasiumis saab eesti keele oskust parandada, ja soovitas ikka sinna minna, ja ma läksingi. Kümnendas klassis oli päris raske, aga üheteistkümnendas juba normaalne. Saan kõigest aru, mida õpetaja eesti keeles räägib. Käin ka üks kord kuus eesti keele kohvikus meie raamatukogus. Seal räägime omavahel eesti keeles poliitikast, kultuurist ja muust. Mul on Viljandis eestlastest sõpru, kellega tutvusin Otepää keelelaagris. Facebookis suhtleme nendega eesti keeles, vahel saame Tallinnas kokku. Loen arvutist Postimehe ja Delfi ­uudiseid. Kõigepealt vaatan uudiseid eesti keeles, pärast seda kontrollin vene keeles, kas sain õigesti aru.

Andrei Kozlov: Mulle meeldib, et me ei õpi eesti keelt ainult tunnis, vaid näiteks küpsetame midagi ja räägime sealjuures eesti keeles, vaatame filme ja arutame neid eesti keeles. Õpetaja ütleb, et peame eestikeelseid uudiseid vaatama, et oma eesti keelt arendada. Kooli aktused on ka eesti keeles. Väga meeldisid mulle eesti keele laagrid, tahan järgmisse laagrisse ka minna.

Eduard Ratšinski: Minul on eesti keelega veel probleeme, sest ma ei saanud seda põhikoolis selgeks. See on minu enda süü, kooli ma ei süüdista. Praegu saan suuremas osas aru, mis õpetajad räägivad, kuid suuline kõne valmistab mulle raskusi. Inglise ja saksa keel lähevad millegipärast kergemini. Aga püüan ka eesti keeles heale tasemele jõuda.

Vaata ka videot:

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Mida teha, et vene laps saaks eesti keele selgeks?

 

Raino Liblik

Raino Liblik, Kuristiku gümnaasiumi direktor:

Ühest vastust pole. Eelkõige on vaja õpetajaid, kes tahavad vene kooli õpetajaks minna. Aga neid on vaja ka eesti kooli. Ühiskond peab kooli väärtustama, siis tekib väike loomulik konkurents ja asjad hakkavad paranema. Üks koolitus vähem või rohkem suurt pilti ei muuda.

Teiseks on vaja lahti saada mõttest, et vene lapsed ei suuda teises keeles hästi õppida. Meie koolis on väga palju vene lapsi ja nad näitavad paljudes õppeainetes väga head taset, kuigi ei õpi emakeeles. Oleme nende üle väga rõõmsad. Kui hakata eesti keelega esimesest klassist hea hooga minema, siis ei ole eesti keeles õppimine vene lapsele probleem.

On aeg, et eesti lapsedki õpiksid osa õppeaineid teises keeles. Meie koolis õpivadki 6. ja 7. klassi õpilased mõningaid projektiteemasid inglise keeles. Gümnaasiumis õpitakse meil sotsiaalaineid ja geograafiat inglise keeles ja saadakse hästi hakkama. Gümnasistidele see meeldib, sest nii on huvitavam ja inglise keel on ju lisaväärtus. Õpilaste taha ei jää teises keeles õppimine kunagi. Aga on vaja õpetajaid, kes tahavad uut moodi õpetada, kelle tundides on kõik loogiline ja sujub.

 

Izabella Riitsaar

Izabella Riitsaar, Pae gümnaasiumi direktor:

Vene põhikoolis tuleb rakendada keelekümbluse meetodit, siis saavad õpilased juba põhikooli lõpuks eesti keele selgeks. Meie kool alustas kümblusega juba 2003. aastal. Tõsi, mõned lapsevanemad algul sellesse ei usu. Nad lähevad väga ärevile, kui nende laps on käinud mitu kuud kümblusklassis, aga ühtki sõna eesti keeles veel ei räägi. Nad ei jaksa oodata. Aga just pärast jõule hakkavad lapsed eesti keeles rääkima. Kuna vanemate kartused ja ootused koolile on erinevad, pakume neile põhikoolis kolme võimalust: vene õppekeelega klassi, varast keelekümblust ja hilist keelekümblust. Varane kümblus algab esimesest klassist ja hiline viiendast. See süsteem lapsevanematele meeldib. Meie kooli on tulnud nii palju lapsi, et oleme pidanud naaberkoolilt ruume juurde rentima.

Gümnaasiumiosas saab ka valida. Väga hea eesti keele oskusega õpilased lähevad kümblusklassi, mujalt koolist tulnud nõrgema eesti keele oskusega lapsed sinna klassi, kus nad saavad eesti keele lisatunde. Võimalusi eesti keelt selgeks õpetada on koolil palju. Oleks vaid motiveeritud õpetajaid, kes viitsivad seda teha. Paraku on just õpetajaid raske leida. Üks lahendus on „Noored kooli” õpetajad. Neid oleme võtnud peaaegu igal aastal. Oleme rääkinud eesti keele õpetajatele, et nad õpetaksid eesti keeles ka näiteks inimeseõpetust, sest see pole nii raske aine. Aga füüsika, keemia, bioloogia geograafia – tühjus! Õpetajaid pole. Ei ole vene ega ka eesti koolile.

Muutust tuleb alustada õpetajakoolitusest. Stipendiumid, suunamised jms. Ülikoolis õppija tuleb mingil moel kooliga siduda. Kui on seotud, küll siis tuleb ka armastus kooli vastu, see ei ole üldse kõige halvem töökoht. Koolis on võimalik professionaalselt areneda ja karjääri teha. Saab kasvada projekti- või kommunikatsioonijuhiks, koolijuhiks jne. Tasu leiame ka alati.

 

Jekaterina Gridneva

Jekaterina Gridneva, Sakala erakooli direktor:

Tänapäeva kool vajab õpetajaid, kes oskavad vähemalt eesti, vene ja inglise keelt, aga soovitavalt lisaks veel paari-kolme keelt. Sellised õpetajad saavad käia eri keeltes peetud koolitustel, oskavad uurida teiste maade koolide kogemusi. Praegu ei saa aga mõnigi vene kooli õpetaja minna isegi eestikeelsele koolitusele, sest oma B2-tasemega ei saa ta eesti keelest piisavalt aru. Ta ei suuda suhelda oma eesti kolleegidega ja töötab vanamoodi edasi. Võib-olla peaks õpetajatele andma vaba päeva keelte õppimiseks ja uute metoodikatega tutvumiseks? Võib-olla peaks kooli tooma abiõpetajad ja nendest aja jooksul uusi õpetajaid kasvatama? Inglismaal kutsutakse õpetajaks inimesi, kes pole õpetajaks õppinud. Olen ka ise kutsunud tööle ühe meie oma vilistlase, et ta prooviks, kas õpetamine talle sobib. Ta lubas ühe aasta proovida, aga õnneks töötab ta meil nüüd juba kolmandat aastat. Kuid selliseid vilistlasigi on vähe.

 

Mare Kitsnik

Mare Kitsnik, TLÜ doktorant, eesti keele õpikute autor:

Vaja on uskuda, et vene noored tahavad eesti keelt õppida, et eesti keel ei ole neile nii keeruline, kui räägitakse, et põhikooli lõpuks on võimalik saavutada palju kõrgem tase kui B1 ja et keeleõpe ei tähenda pidevat eksamiks ettevalmistust.

Vaja on muuta eesti keele tunnid ja eesti keeles antavad ainetunnid tõeliselt ägedaks – valida teemad, mis noori käivitavad; kasutada põnevaid, lõbusaid, loovaid, liikuvaid, mängulisi õppemeetodeid; teha palju õppeklassist väljaspool. Kasutada palju igapäevast eesti keelt, rääkida ja mitte takerduda grammatikasse.

Vaja on luua õhkkond, kus kõik õppijad tunnevad end turvaliselt. Tuleb lubada õppijail eesti keelega katsetada, eksida ja vigu teha; osata anda õiges kohas ja parajal määral selgitusi ja abi!

Vaja on pakkuda vene ja eesti noortele rohkelt lahedat ühistegevust ning anda vene noortele mõista, et neid Eestis armastatakse.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!