opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Kutsekoolis ettevõtlikuks

23. veebr. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Tartu kutsehariduskeskuse õpilasfirma Clotz.
Foto: erakogu

Kutsekoolides sünnivad üha edukamad õpilasfirmad. Põhjusi ei pea kaugelt otsima – käepärast on spetsialistidest juhendajad, eri erialade meeskonnakaaslased ja vägev masinapark. Osalemine õpilasfirmas või äriideede arendamise programmis ning koolide varasemast suurem rõhuasetus ettevõtlusõppele aitavad saada tuult tiibadesse heade oskustega noortel nii ettevõtlikuks töötajaks kujunemisel kui ka ettevõtja karjääriks.

Mullu Tartu kutsehariduskeskuse tislerina lõpetanud Erik Pungar on alati pidanud end inimeseks, kes istub pigem vaikselt nurgas ja nokitseb oma asjade kallal. Eelmisel suvel surus ta aga kätt prints Andrew’l ja kinkis talle Suurbritannia lipu värvides kikilipsu. Puitlipsu oli valmistanud õpilasfirma Clotz, mille liikmed olid koos teiste Eesti parimate õpilasfirmadega kutsutud kohtuma printsi ja teda saatva delegatsiooniga.

„Enne õpilasfirma tegemist ei oleks ma söandanud kellelegi juurde minna ja küsida, kas ta sooviks ehk lipsu osta,” muheleb Pungar. „Õpilasfirmat tehes õppisin ennast paremini väljendama ja arendasin müügioskust. See on muutnud mu palju enesekindlamaks. Kuna osalesime palju laatadel, pidin oma toodet müüma võõrastele inimestele.”

See aeg andis ka ettevõtluse praktilised õppetunnid. Kohtuti ettevõtjatega, kes andsid nõu, kuidas toodet arendada, mida muuta ja kuidas oma ideid paremini müüa.

„Nüüd tean, mida teisiti teha, kui peaks kunagi taas ettevõtlust proovima,” ütleb Pungar, kes kutsekooli lõpetamise järel sai innustust edasi õppida ja astus maaülikooli. „Kui firma veel tegutses, läks meil väga hästi. OÜ-na otsustasime aga mitte jätkata, kuna õpingud võtavad suurema osa ajast. Oleks raske panustada korraga õpingutesse ja firmasse, varem või hiljem hakkaks üks teist segama.”

Ka Tartu kutsehariduskeskuse teine õpilasfirma Spaatlitäis Kreemi jõudis paari aasta eest Eesti parimate õpilasfirmade sekka, äratades tähelepanu laste eritellimustortidega.

„See kogemus andis vägevad emotsioonid,” ütleb Merilin Köörna. „Sai selgeks, kuidas ettevõttega alustada, paberid korda ajada, tooraine varumisest tellimuse täitmiseni jõuda, aega planeerida.” Tellimusi tuli koguni nii palju, et vahel tuli ka ära öelda.

Köörnat, kes lõpetas kutsekooli kiitusega ja tuli kutsevõistlusel Eesti parimaks nooreks kondiitriks, innustas õpilasfirma kogemus minema tehnikaülikooli majandusarvestust ja ettevõtlusjuhtimist õppima.

Ideedest pole puudust

Õpilasfirmad on nii Tartu kutsehariduskeskuses kui ka sotsiaalmeedias üha nähtavamad. Üksteisele elatakse kaasa.

„IT-eriala poisid, kelle õppeprogrammis õpilasfirma tegemine alles järgmisel aastal, survestavad juba praegu puiduosakonda: neil on joonised tehtud ja nad tahavad tulla esimesi prototüüpe tegema,” lausub Tartu kutsehariduskeskuse majandus- ja ettevõtlusõpetaja Tiina Aidnik.

Kutsekooli suur eelis üldhariduskooli ees ongi, et spetsialistid-juhendajad ja vägev masinapark on käepärast. Õpilasfirmasse saab iga kell kampa kutsuda teiste erialade rahvast, ei pea ise jalgratast leiutama.

Õppetöö kutsekoolis on jagatud moodulitesse. Õpilasfirma idee üle hakataksegi mõtisklema juba esimesel kursusel karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste moodulis. Ettevõtluse õpiväljundis genereeritakse äriideid ja analüüsitakse nende teostatavust, et järgmisel aastal õpilasprojekti elluviimise moodulis otsida meeskond ja viia õpilasfirma ellu. Tegevust toetab projektihalduse aine.

„Noored on saanud mõne aastaga aru, et need teadmised-oskused ei jookse mööda külgi maha,” ütleb Aidnik. Mõistetakse, et võid ju olla kõva spetsialist, aga ettevõtlikkuseta on raske läbi lüüa. See arusaam ei tule kohe esimestes tundides. Algul on raske. Mõnigi tahab käega lüüa, kui tuleb pead murda selliste asjade üle nagu äriidee elluviimisega kaasnevad kulud, stardikapital, prototüübi tootmine. Seda suurem on rõõm, kui koos ponnistades finišisse jõutakse.

„Õpetaja peab olema järjekindel,” lausub Aidnik. „Ergutan ka siis, kui tulemust algul ei paistagi. Ja lõpuks tuleb välja! Palju oleneb kodusest toetusest. Aga tähtis on ka sõprade ja teiste õpetajate, juhtkonna ja kogu kooli tugi. Mina olen vaid nõuandja, suunan, kuhu vaja. Suur vaev toob tulemuse. Kõige ägedam on aastaid hiljem tulev tänu. Oleme kohtunud kunagiste õpilastega ärikiirendites. Nad on tulnud mind tänama, et neid omal ajal survestasin ja analüüsimeetodeid õpetasin.”

Tartu kutsehariduskeskuse õpilasfirma Clotz valmistatud puidust kikilips on ka prints Andrew’l, kellega firma esindajad kohtusid mullu juunis.
Foto: erakogu

Parimad „Starterisse”

Lisaks auditoorsele tööle on ette nähtud iseseisva töö tunnid. Keskhariduse baasil kutsekooli tulnud saavad kasutada iseseisva töö tunde osalemiseks eel­inkubatsiooniprogrammis. Mullu Tartu kutsehariduskeskuses IT-süsteemide spetsialisti eriala lõpetanud Siim Pari osales õpetaja Tiina Aidniku soovitusel Tartu ülikooli ideelaboris „Starteri” programmis. Koos kaaslastega lõi ta veebiplatvormi, mis viib küttepuude, hakkepuidu ja puidugraanulite müüjad ostjatega kokku. Kütte seltskond paistis silma Lõuna-Eesti suurimal noorte äri- ja projektiideede konkursil Kaleidoskoop.

„Starteri” programmis osalemine ja õpilasfirma tegemine on kindel märk, mis jääb maha, selle saab ka CV-sse kirja panna,” kinnitab Aidnik. „Ja nagu vilistlastelt kuulda, on sellest tulevikuski kasu. Meie roll õpetajana on toetada initsiatiivi, et õpilased jõuaksid eesmärkideni.”

Tänavu osaleb esimene kutsehariduskeskuse õppur rahvusvahelises õpilasfirmas: IT-süsteemide spetsialistiks õppiv Matthias Kurs on FindSeri meeskonna liige. Idee on luua veebirakendus, mis aitab kasutajatel leida lähikonnas teenusepakkujaid ja on ettevõtjatele täiendav infokanal. Kurs sattus õpilasfirmasse Tiina Aidniku õhutusel. Meeskonda  kuuluvad veel õpilased Tallinnast, Pärnust ning Lätist.  Rahvusvahelisi õpilasfirmasid toetab Junior Achievementi  projekt „Kesk-Läänemere ühis­õpilasfirmad”.

„Mulle on andnud rahvusvahelises õpilasfirmas osalemine enesekindlust, uusi tutvusi, sõpru ning kogemusi,” märgib Matthias Kurs. „Olen saanud huvitavatel üritustel osaleda ja end arendada. Ettevõtlusõpe annab nii ettevõtlus- kui ka üldisi eluks vajalikke teadmisi: kuidas arvutada makse, rahaga hästi toime tulla ja targalt investeerida.”

Aidniku sõnul on ettevõtlusõpetajate elu tänu ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamise programmile lihtsamaks läinud, sest ühiskonna arvamus on muutunud. Nüüd on juba auasi, kui laps millegi sellisega tegeleb. Tänu programmile on ka hulk õpetajaid läbinud koolituse ja saavad õpilasfirmasid juhendada. Seega peaks õpilasfirmade arv kutsekoolides järsult suurenema.

„Ettevõtlusainete õppimine ja õpilasfirma eesmärk pole teha kõik ettevõtjaks, vaid kasvatada ettevõtlikkust,” täheldab Aidnik. „Õpilane saab selguse, kust tuleb palgaraha, mida eeldab ettevõtte arendamine ja hoidmine. Mõistab, et peame töötajaina mõtlema, kuidas panna ettevõte rohkem teenima. Ja muidugi annab ettevõtlusõpe oskuse ise midagi tegema hakata.”

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlus­õppe süsteemne arendamine kõigil haridus­tasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.

INTERVJUU

Ettevõtlusõppes on esikohal praktiline tegevus

 

Katrin Kivisild

Millest lähtudes on koostatud ­kutsekoolide ettevõtlusõppe moodulid?

Ettevõtlusõppe programmi ettevõtliku kooli tegevussuuna juht Katrin Kivisild sihtasutusest Innove: Ettevõtlusõppe programmis „Edu ja tegu” on teinud tööd kutsehariduse töörühm, kuhu kuuluvad oma ala spetsialistid nii kutsekoolidest, kõrgkoolidest kui ka Innovest.

Praeguseks oleme töötanud välja ettevõtlusõppe baasmoodulid 4. ja 5. tasemele. Ettevõtlusõppe baasmoodul on esialgu mõeldud valikõppe moodulina. Lähtunud oleme põhimõttest, et 4. taseme ettevõtlusõppe baasmooduli lõpetanu on valmis olema ettevõtlik töötaja ja looma iseendale töökoha. 5. taseme baasmooduli lõpetanu aga suudab olla ettevõtlik töötaja ning luua ja juhtida ettevõtet õpitavas valdkonnas.

Neid mooduleid ei tohi ajada segamini üldise „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused” mooduliga. Ettevõtlusõppe mooduli eesmärk on suurendada õppurite valmisolekut olla ettevõtlik töötaja või tegutseda ettevõtjana. Samuti keskendub ettevõtlusõppe moodul kogemusõppele, see peaks edendama õppurite loomingulisust, algatusvõimet, riskijulgust ning teisi omadusi ja oskusi, mis on ettevõtluse alus.

Nii nagu ettevõtluses on oluline praktiline kogemus, on ka ettevõtlusõppe puhul võtmetähtsusega praktiline tegevus, mis põhineb kogemusõppel. Niimoodi on suurem tõenäosus, et noored oskavad omandatud teadmisi elus rakendada. Oleme kutsehariduse töörühmas töötanud välja ka hindamisülesanded ja -meetodid.

Kuidas edeneb Eesti kutsekoolides õpilasfirmade programm?

Programmil on kasulik mõju õppurite tulevikule, kuna õppes osalenud loovad teistest sagedamini oma ettevõtte ning leiavad kergemini tööd. Mitmed uuringud on näidanud, et ettevõtlusõppe läbinud avavad hilisemal eluetapil 3–6 korda tõenäolisemalt oma ettevõtte kui need, kes sellist õpet läbinud ei ole. Seetõttu on investeerimine ettevõtlusharidusse kõige tasuvam kapitalimahutus, mida Eesti riik teha saab. Õpilasfirmade programm on aktiivõppe meetod ning efektiivne ettevõtluskogemuse andja. Õpilased tunnevad end oma ettevõtte loomisel kindlamalt, kui saavad oma ideid katsetada toetavas õppekeskkonnas.

Ettevõtlusõppe programmis „Edu ja tegu” viidi 2016. aastal läbi kaks suuremat arendusseminari kutsekooliõpetajatele. Samuti on Junior Achievement Eesti koolitanud üle 150 õpetaja, et anda neile teadmised ja oskused, kuidas õpilasfirmade programmi juhendada. Programmi saaks edukalt rakendada ettevõtlusõppe mooduli õpetamisel kutsekoolides valik­ainena.

Millist tuge saavad kutsekoolide ettevõtlikud noored „Starterist”?

„Starteri” eelinkubatsiooni programm toetab praktiliste töötubade ja professionaalsete juhendajate näol uute ideede leidmist ning oma ärimudeli loomist. Arendab õppurite võimet töötada rühmas, kasutada võrgustikke, lahendada probleeme ning märgata võimalusi. Võimalik on osaleda idee ja meeskonna arengut toetavas neljakuulises praktilises koolitusprogrammis. Selleks on kaasatud äriinimesi, kel on valdkonnas kogemus. On ülimalt oluline, et taolist praktilist õppeainet ei õpetaks ainult pedagoogid, vaid ka inimesed, kel nii ettevõtte asutamise kui ka juhtimise kogemus.

Kasutatakse õpetamisviisi, milles on peaosa kogemuse kaudu õppimisel ja koostööl. Juhendajad ei paku õpilastele vastuseid, vaid aitavad ­uurida ja kindlaks teha õiged küsimused ja leida parimad vastused.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!