Noored õpetajad, Ida-Virumaa ootab teid!
Õpetajakutse atraktiivsus on igihaljas teema. See ei jäänud Kehra aruteludel esile toomata. Fotod: Raivo Juurak
Programmi „Noored kooli” algatusgrupp on pakkunud välja idee, et nende noored õpetajad võiksid minna tööle eelkõige Ida-Virumaale.
Ida-Virumaasse puutuvaid, aga ka Eesti hariduse teisi põletavaid küsimusi arutas Noored Kooli (NK) algatusgrupp eelmisel nädalavahetusel Kehra koolis. Põhjusi NK õpetajate Ida-Virumaale minekuks toodi välja mitu: seal on raskusi eesti keeles õppimisega, sealsed koolid on ligi aasta jagu eesti õppekeelega koolidest maas, see maakond pole ülejäänud Eestiga lõimunud. Ja lõpuks – milleks minna õpetajaks välismaale, kui Eestiski on avastamata piirkondi ja võimalusi end proovile panna.
Kehra koolis tõsteti kahe päeva jooksul esile viis põletavat probleemi: Ida-Virumaa suhteliselt nõrk haridus, koolide ja ettevõtete pealiskaudne koostöö, õpetaja arengu puudulik toetamine, meie õpilase vähene iseseisvus ning Eesti hariduses valitsevad müüdid, mis ei võimalda senisest tõhusamalt õpetada.
Teise päeva lõpul kaitsti oma lahendusi žürii ees. Žürii otsustas, et kindlasti tasub edasi töötada kahe küsimusega. Üks neist on NK õpetajate suundumine Ida-Virumaale, teine vajadus parandada kooli ja ettevõtete koostööd.
Ent mida Kehras konkreetsemalt arutati?
Ida-Viru koolide toetamine
Leiti, et alustada tuleks infopaketist, mis vähendaks NK õpetajate pelgust Ida-Virumaa kui tundmatu piirkonna ees. Selles võiksid noorte õpetajate Ida-Virumaal elavad eakaaslased tutvustada oma kodukandi looduskauneid paiku, sotsiaalvõrgustikke, millega noor õpetaja saab liituda, tutvustada sealseid elutingimusi jpm. Tasuta korter Ida-Virumaale tulnud noorele õpetajale poleks paha. Leiti, et Ida-Virumaalt pärit noori, kes on lõpetanud ülikooli Tartus või Tallinnas, tuleks innustada õpetajana kodukanti tagasi pöörduma. Ühelt poolt rõhutati, et Ida-Virumaad tuleb näidata normaalse paigana. Teisalt soovitati välja tuua, et noorele õpetajale on sinna suundumine suur väljakutse, sest vene õpilasi tuleb õpetada eesti keeles. Seda suudavad vaid parimad.
Kooli ja ettevõtte koostöö
Koostöö peab muutuma sisukamaks. Arutati, kas ei peaks koostama ettevõtete külastamise tegevuskavasid. Näiteks pankade puhul saavad õpetajad eelnevalt läbi mõelda, mida on õpilastel kõige parem õppida just pangas kohapeal. Kui kooli ootused kirja panna ja varakult enne külastust panka saata, saab pank õpilasi vastu võttes rääkida just sellest, mida õpetaja ootab. Need tegevuskavad võiksid olla ka internetis, et kõigi koolide õpetajad saaksid vaadata, mida on mõttekas panka külastades õppida. Niisamuti tuleks mõtelda läbi kõigi teiste ettevõtete külastamise tegevuskavad.
Õpetaja arenguprogramm
Üheks probleemiks peeti, et igasugustel koolitustel ja programmides osalevad enamasti ühed ja samad väga aktiivsed õpetajad, tagasihoidlikumad jäävad kõrvale. Leiti, et neile vähem aktiivsetele tuleb pakkuda eraldi koolitusi. Algul võiks kaasata näiteks viis kooli, igaühest kolm õpetajat. Õppimine võiks seal olla eelkõige õppimine üksteiselt.
Õpilaste kaasamine
Töö käigus sai teema uueks pealkirjaks „Tärkav kool”. Selles rühmas arutati, millised võimalused on meie koolis kaasata õpilasi neid puudutavate otsuste arutamisse. Taanis ja Soomes peavad õpetajad küsima, mida ja kuidas õpilased õppida tahavad. Kas Eestis saaks ka sellise põhimõtte seadusesse panna? Leiti, et praegu veel mitte. Aga iga õpetaja saab omal algatusel õpilaste arvamust küsida. Märgiti, et pole vaja karta, et õpilased midagi ebamõistlikku õppida tahavad. Toodi näiteid, kus õpetaja äraolekul õppis mõni klass isegi tavalisest süvenenumalt. Need klassid ei kukkunud õpetaja äraolekul kokku. Leiti, et õpetajad võiksid õpilasi õpetamisse kaasata. Näiteks Hollandis aitavad vanemate klasside õpilased esimese klassi õpilasi lugema ja arvutama õppida, mis loob meeldiva ja hooliva õhkkonna. Küsiti, kas ei võiks välja selgitada, kui paljudes koolides kaasatakse õpilasi maksimaalselt, kus keskmiselt, ja kus vaid formaalselt. Lisati, et portaalis tarkvanem.ee võiks olla materjale, mis näitavad, kuidas saab õpilast temale tähtsate otsuste arutamisse kaasata.
Müütide murdmine
Selles rühmas arutati, kuidas tuua kõige uuem teadmine õppimisest kooli argipäeva. Näiteks selliste tehniliste vahenditega nagu magnetresonantskuva (MRI) abil on võimalik jälgida aju tegevust eri moel õppimise ajal. Aju kuvamine on võimaldanud paremini mõista mälumehhanisme ning need teadmised võivad aidata õpetajatel enda õpetamistööd muuta või kohandada selliseks, et õpitu õpilastel paremini meelde jääks.
Müütide murdmine
Kuna osalesin just müütide murdmise töörühma aruteludes, siis järgnevalt põhjalikum ülevaade seal räägitust. Selles rühmas märgiti, et õppimine oleks praegusest palju tulemuslikum, kui õpilased ja osalt õpetajadki ei usuks, et andekus ja talent on muutumatu suurusega. USA psühholoogiaprofessor Carol Dweck on eksperimentaalselt tõestanud, et aju, nagu muskelgi, muutub harjutamise ja pingutamise tulemusel tugevamaks.
Toodi välja uskumusi, mis ei vasta tõele. Näiteks tekstide värvilise markeriga allakriipsutamisest ja isegi tekstide läbikirjutamisest on palju vähem kasu, kui usutakse. Arvamus, et natuke hirmu paneb õpilasi end kokku võtma, ei anna ka loodetud tulemust – stressiseisundis õppimisvõime langeb. Ei teata, et üheskoos õppimine on enamasti tõhusam kui üksinda süvenemine. Kordamine ei ole tarkuse ema – päris kindlasti pole seda lõputu kordamine enne eksamit. Näiteid müütidest toodi veelgi.
Probleemina nähti, et inimestele tundub nende koolipõlv tagantjärele ilus ja nii tekib neil emotsionaalne vastuseis koolis toimuvate muudatuste vastu ehk omamoodi Stockholmi sündroom. Vana õppeviisi pooldamist võrreldi lapsele vitsa andmise õigustamisega. Sain jah vitsa, aga näete, kui edukas ma nüüd olen. Kuid kas sa ikka oled iseenda parim versioon?
Kui aga hakati üksikasjalikumalt analüüsima, kes oleks valmis haridusmüütide purustamist oma missiooniks võtma, siis avastati, et suurt emotsionaalset vastuseisu ilmselt siiski ei tekiks. Esiteks oleksid õpetajate koolitajad sellest huvitatud – see annaks neile tööd ja leiba. Teiseks, ülikoolides juba tutvustatakse õpetajaks õppijatele uuemaid aju-uuringuid. Kui müütide kummutamisest saaks 1.1 artikleid kirjutada, oleks ülikoolide huvi suur. Õpilasesinduste liit võib ka kaasa tulla, sest liidu juhatuses on vahetusõpilasena Põhjamaades, Hollandis ja Uus-Meremaal õppinuid, kes on kogenud uut moodi õppimise eeliseid. Vähemalt õpilasesinduse manifestid on olnud edumeelsed. Koolijuhid ka pigem pooldavad uuendusi, sest need tõstaksid kooli kohta koolide pingereas. HTM peaks samuti huvitatud olema, sest siis muutuksid PISA tulemused ju veelgi paremaks.
Arvati, et mõningast vastuseisu võib tulla lapsevanematelt, kes meenutavad oma kooliaega nostalgiaga ja soovivad, et nende laps õpiks samasuguses õhkkonnas. Hoiatati, et uute õppeviiside rakendamise ajal lähevad õpilaste tulemused algul alla, tõus tuleb alles pärast seda, kui kõik on paika loksunud. Kuidas innustada õpetajat seda rasket perioodi üle elama?
Üldisemat probleemi nähti selles, et Eestis on vähe eksperimenteerimiskultuuri ja ebaõnnestumist peetakse siin ikka veel häbiasjaks. Samal ajal tähistatakse Soomes vigade päeva, kus inimesed räägivad mõnusa huumoriga oma läbikukkumistest. See on vastulöök imalatele edulugudele, mida Eestis nii väga armastatakse. Läbikukkumised on sama põnevad ja õpetlikud kui eduloodki.
Vaata ka videot