OPL MANG

Nullist pihta hakates on koormus ikka meeletu

3. veebr. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Foto: erakogu

 

Elukaaslased Helena Akkel ja Kristjan Karron lõpetasid mullu Tartu ülikooli ajalooeriala ja läksid sügisel koos Põlvamaale õpetajaiks – Akkel Värska ja Karron Põlva gümnaasiumi.

Mulle äärmused meeldivad, seepärast valisingi Värska,” muheleb Helena Akkel, kes juba gümnaasiumis õppides katsetas õpilaselu kaugel Tšiilis ning ülikooliajal põikas semestriks Hongkongi. Värskale andis neiu silmis lisaväärtust seegi, et tema ema suguvõsa on sealt pärit.

Haridus on mul alati olnud silme ees ja kool oli kindel valik,” lisab Akkel. Et Härma gümnaasiumis oli tööl programmist „Noored kooli” tulnud õpetaja, valis Akkel sama tee. Kandideeris ja osutuski kümnendasse lendu väljavalituks.

Ka mina otsustasin bakalaureuseõppe viimasel semestril kandideerida „Noored kooli” programmi, kuid mind ei võetud vastu. Olin aga pisikuga nakatatud ja jõudsin ise Põlva gümnaasiumi,” räägib Kristjan Karron. „Nii minu ema-isa kui ka vanaema on pidanud õpetajaametit, kes lühemat, kes pikemat aega, ja mullegi tundus kooliminek möödapääsmatu. Läksin sügisel ka magistriõppesse, ajakirjandust õppima, senini on väga põnev.”

Pool aastat uues ametis on seljataga ja mõlemad on väga rahul. „Olin valmistunud hullemaks, arvasin, et pean rohkem kasvatama, kui õpetama. End õpetajaks võitlema ja oma autoriteedi eest seisma,” kõneleb Helena Akkel.

Naerul suud

Värska gümnaasiumis õpib pisut üle saja lapse. Suures linnakoolis õppinuna ei osanud Akkel ettegi kujutada, kui rahulik ja meeldiv on väikse kooli keskkond.

Minu ettekujutuses olid õpetajad ikka ranged ja tõsised, Põlvas oma kollektiiviga tutvudes olid aga ümberringi naerul suud ja paistis, et lõbu on laialt. See on nii senimaani,” ütleb Kristjan Karron. Hea tuju ja motivatsiooni laineharjal on noor õpetaja sõitnud senini. Karroni sõnul on direktor Alo Savi tõeline motivatsiooni tõstmise lipulaev.

Kinnituseks, et Eestimaa on väike ja kõik tunnevad kõiki, ütleb Helena Akkel, et teadis just tänu kunagisele Härma gümnaasiumi õpetajale Alo Savile, et temastki saab õpetaja. Nüüd mõtleb Akkel sellele, kuidas ta ise mõjutab oma õpilasi. See tundub pisut hirmuäratavgi.

Uju või upu

Nagu algajatel õpetajatel ikka, kulub ka Akkelil ja Karronil palju aega tundide ettevalmistamiseks. Akkel istub vahel laua taga keskööni või kauemgi, kuid kirumise asemel pigem naudib protsessi ja üritab teha veel paremini, sest fookuses on ju õpilased.

Karron sõnab, et õppis oma kooliajal ühe asja selgeks – kuidas puhkamiseks aega leida. Seda oskab ta senini ega tööta üle, suudab rattalt jala maha panna ja öelda: nüüd on minu aeg. Siiski möönab ta, et nullist pihta hakates on koormus meeletu.

Põlva gümnaasiumis on sesoonõpe ja kõige suurem koormus sattus kohe Karronile. Kuid uju-või-upu-meetod sobibki talle kõige paremini, sest sunnib pingutama ja paneb ka noored tööle. „Tegevust oli kõvasti ja halba tuju ei tekkinudki,” ütleb Karron. „Ka õpilased on lõbusad. Kui ümberringi on lõbus, siis on endalgi.”

Akkelil on võimalus oma küsimustele ruttu vastuseid saada nii „Noored kooli” lennukaaslastelt kui ka tuutorilt-didaktikutelt. Teiste lugudest õpibki kõige paremini. Lennukaaslase kurtmine, et ta magas öösel vaid kolm tundi, pani Akkelile piiri – unetunnid tuleb kokku saada. Hea õpetaja on ka terve!

Mu enda siht on olla iga päev veel parem versioon iseendast. Programmi tugi ja järelevalve aitavad seda saavutada,” täheldab Akkel.

Näiteks soovitati tal pärast tunnivaatlust tähelepanu kehakeelele pöörata, jälgida oma kätehoidu ja vähem klassi ees ringi tatsata. Tähelepanu juhiti ka parasiitsõnadele. Suureks innustuseks oli tähelepanek, et Akkeli tundides on klassis hea energia.

Kristjan Karronile pole koolis mentorit määratud, nõu ja abi saab ta kõigilt. „Kui on mure, küsin kohe õpetajate toas kelleltki ja saangi vastuse. Või koputan direktori alati avatud uksele,” ütleb Karron. „Vahel osatakse vihjata asjale, mida ma pole tähele pannud. Mulle öeldi, et ma räägin soravalt ja valjult ning õpilased kuulavad mind. Õppisin veel rohkem oma kõnet jälgima ja siduma teemasse mõnd toredat seika või anekdooti.”

Kõige raskemaks peab Karron tööde kontrollimist. Tal oli korraga 90 uurimistööd parandada. Et tuli ka kontrollida, ega keegi ole copy-paste’i meetodit kasutanud, parandamine muudkui venis ja tuli õpilastelt selle pärast vabandust paluda. Aja planeerimist peab veel õppima.

Pean tööde puhul tagasiside andmist õpilastele hästi oluliseks, kuna see suunab noorte arengut, aga kirjutamine võtab õpetajal kohutavalt palju aega,” ütleb ka Akkel. „Praegu naudin seda, aga kardan, et mingi hetk kaotan iseennast suures tööhoos, kuna õpilased on mulle nii tähtsad.”

Nutikad tunnid

Põlva riigigümnaasium tegutseb jaanuarist uhiuues koolimajas.

Esimesel poolaastal õpiti asenduspinnal, kus mõnes klassinurgas oli wifi, teises polnud. Uues koolis on teised võimalused. Koridoris on arvutikapid, kust saab võtta sülearvutid ja õpilastele välja jagada. Karron on vaimustatud ka Smart-tahvlitest. Ta õpib, kuidas nende potentsiaali täielikult ära kasutada.

Nutivahendid on au sees ka Värska gümnaasiumis, kus kool on igale gümnasistile sülearvuti andnud, seega teeb Akkel iga tund õpilastega midagi arvutis. Põhikoolis palub ta kasutada ka nutitelefone, et teha teste või otsida infot.

Kuid on üks asi, mis häirib nii Akkelit kui ka Karronit – õpilased näevad liiga palju kooli tuupimisekohana, kust saab vaid teadmisi. „Üritan neile öelda, et õpite oskusi – kuidas ennast distsiplineerida, väljendada, infot leida –, ja hoopis see on tähtis. Kas ma võitlen üksi tuuleveskitega? Seda ei saagi muuta, kui terve kollektiiv koos ei tee. Teeme õpilasele selgeks, et hinne pole kõige tähtsam, aga kuidas selgitada seda vanematele? Vahepeal tundub, et see on lootusetu,” ütleb Akkel.

Gümnaasiumi tasemel on hilja käitumismudelit muuta, kui tuupimisdrill on esimesest klassist peale käinud. Vahel on klassis ikka piinlik vaikus, kui peaks algama arutelu,” lisab Karron.

 


Helena Akkeli CV

Sündinud 23. novembril 1992. aastal Tartus

Haridus

  • 2016–2018 „Noored kooli” 10. lend
  • 2013–2016 Tartu ülikool, ajalugu (uusim aeg)
  • 2000–2013 Miina Härma gümnaasium, rahvusvaheline õpe IB (lõpetas medaliga)
  • 2009/2010 Colegio Maria Auxiliadorade Los Andes, Tšiili
  • 2015/2016 Hongkongi baptistlik ülikool (sügissemester)

Töö

  • 2016 sept –… Värska gümnaasium, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
  • 2016 Tartu ülikool, administraator
  • 2014–2015 SA Tartu Jaani Kirik, administraator
  • Korporatsiooni Amicitia liige

 

Kristjan Karroni CV

Sündinud 30. juulil 1992. aastal Rakveres

Haridus

  • 2016–… Tartu ülikool, ajakirjandus (magistriõpe)
  • 2012–2016 Tartu ülikool, ajalugu (bakalureuseõpe)
  • 2004–2011 Pirita majandusgümnaasium
  • 1999–2004 Rakvere linna algkool

Töö

  • 2016–… Põlva gümnaasium, ühiskonnaõpetuse õpetaja
  • Vahetine panustaja ajakirja Müürileht, üliõpilaskorporatsiooni Vironia liige

 

Helena Akkel: „Kristjanil on hämmastav oskus näha suurt pilti nii enda kui ka õpilaste elus. Austan tema eesmärki, et õpilased oleksid head inimesed. Ta teeb kõik selle jaoks, et võidaksid õpilased ja nende tulevane elu. Ta töötab selle nimel väga palju.”

Kristjan Karron: „Helena on kohusetundlik, metoodiline, mõtleb palju asju enne tegutsemist läbi. Ta on väga emotsionaalselt investeerinud sellesse, mis teeb. Helenale on tähtis, mis õpilased teevad, ja ta teeb kõik selleks, et neil läheks hästi.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!