Soome 2

Õpetajate asjatud lootused

24. veebr. 2017 Allar Veelmaa Loo keskkooli matemaatikaõpetaja - 1 Kommentaar

Spikerdada pole võimalik, kui ülesanded esitatakse suvalises järjekorras ja tekstid on kõigil erinevad. Foto on illustratiivne. Foto: Raivo Juurak

 

Allar Veelmaa

Kuuenda klassi matemaatika tasemetöö tuleb ka tänavu kõigi nendesamade puudustega mis varemgi.

Õpetajate Lehes ilmus 2. septembril 2016 matemaatika e-tasemetööd käsitlev artikkel „Õnnetus hüüab tulles”, millele järgnes Rain Sanniku „E-hindamine tuli selleks, et jääda” ning 23. septembril „Matemaatikaõpetajate avalik kiri”, millele olid alla kirjutanud koolimatemaatika ühenduse juhatuse liikmed ja maakondade ainesektsioonide juhid.

Veidi hiljem, 31. oktoobril toimus Tartus HTM-i, Innove ja koolimatemaatika ühenduse esindajate tunde kestnud kohtumine, kus iga osapool esitas oma seisukohad 6. klassi matemaatika e-tasemetöö asjus. Maksim Ivanov selgitas põhjalikult, milles seisnevad e-testimise olulised puudused, võrreldes traditsioonilise tasemetööga. Allakirjutanu näitas kohalolnutele 2016. aasta tasemetöö vigu, mis oli ülesannete koostamisel tehtud ja miks õiged vastused loeti mitmel puhul valeks. Teised kohal viibinud matemaatikaõpetajad tõid välja oma tähelepanekud e-tasemetöö kohta.

Õpetajate ootused

31. oktoobri kohtumisel selgitasime HTM-i ja Innove esindajatele põhjalikult ja väga selgelt, et tasemetöö (kui seda tööd üldse nii nimetada) tuleb teha traditsioonilisel viisil, st paberil või siis äärmisel juhul kahes osas, millest üks oleks e-test ning teine osa ülesannete lahendamine paberi ja pliiatsi abil.

Innove võib välja töötada testi, millega saab anda hinnangu arvutusülesannete, mõõtühikute teisendamise ja veel mõningate teemade omandatuse kohta.

Üritades aga tekstülesande lahendamist etteantud e-vormi viia, pole see enam tekstülesande lahendamine, vaid teksti põhjal küsimustele vastamine. Näiteks soovides teada saada, kas õpilane oskab etteantud suuruste järgi kolmnurka konstrueerida ja sellele joon­elemente lisada ning vajalikke arvutusi teha, on mõistlik arvuti kõrvale jätta ning teha kogu töö paberi ja pliiatsiga. Muidugi võib joonised teha GeoGebra või mõne selle analoogi abil, kuid peenmotoorika oskused (antud juhul täpse joonise tegemine) on inimesele elus vajalikud.

E-test ei saa olla ka traditsioonilise tasemetöö arvutisse sisestatud variant, ehkki varasemad e-tasemetööd on seda olnud. Elektrooniliseks testimiseks on tarvis kõigepealt koostada e-ülesannete pank, milles on iga teema kohta kümneid samaväärseid ülesandeid. Sel juhul pole üldse oluline, kui lähestikku lapsed arvutiklassis testi ajal paiknevad, sest spikerdada pole võimalik, kui ülesanded esitatakse suvalises järjekorras ja tekstid on kõigil õpilastel erinevad. Samaväärsete testivariantide hulk võib ulatuda miljarditesse.

EIS-i testikeskkond ei sobi

Kuna EIS-i testikeskkond on matemaatika testide tegemiseks sobimatu, siis pole mõtet seda edasi arendada ja mõistlik on luua täiesti uus matemaatika erivajadusi arvestav tarkvarapakett. Kahe varasema aasta tasemetöö koostamisel on EIS-iga ümber käidud oskamatult ja pole siis ime, et mõnedki õiged vastused loetakse valeks ja mõnele küsimusele polegi võimalik vastata, sest vastuse sobiv variant puudub.

Pole mingit alust arvata, et sel kevadel on teisiti, kuigi SA Innove testide keskuse juhataja Rain Sanniku sõnul osalevad tasemetöö koostamisel kogenud õpetajad, keda on selleks ka koolitatud. Kus ja millal? Olen e-teste koostanud ca 30 aastat, ka diplomitöö sel teemal kaitsnud ja julgen väita, et seni koostatud e-tasemetööde puhul ei saa kõnelda ei valiidsusest ega reliaablusest.

Kuidas seletada seda, et 2016. aasta tasemetöö edukus oli vaid 67% (üks kolmandik testi sooritajatest ei saanud 50% punktidest)? Selle ääretult madala edukusprotsendi taga on nii õpilaste vead, testi koostajate eksimused (testis oli ka küsimus, millele eelnevalt vea teinud õpilane ei saanudki vastata, sest ei olnud sobivat vastusevarianti) kui ka õpilaste vajalike digipädevuste puudumine. Tõest matemaatikaalase edukuse protsenti polegi enam tagantjärele võimalik leida, sest pole võimalik tuvastada, mis õpilase eksimuse põhjustas.

Pean loomulikuks, et kui õpilased peavad lahendama e-testi, siis peab selleks olema ka harjutuskeskkond. Avalik ja ilma igasuguste ligipääsu piiranguteta. Praegu see puudub. Hea tahtmise korral on võimalik läbi lahendada kahe eelmise aasta tasemetööd ja ongi kõik. Ülesandepanga loomisest on kõneldud juba mitu aastat, jutuks on see jäänudki.

Tasemetöö aeg

Tasemetöö tehakse ebamõistlikult vara. Sel aastal juba 9. mail, kooli lõpuni on jäänud peaaegu kuu aega. Selle aasta tasemetöö aega enam muuta ei saa, kuid järgmistel aastatel on mõistlik tasemetöö teha ikka õppeaasta lõpus, kui kõik teemad on selgeks õpetatud.

Kuigi Innove sõnum õpetajatele on, et tasemetöid ei tule numbriliselt hinnata jne, siis on valitud vale adressaat. See info tuleb suunata koolijuhtidele ja ka lapsevanematele tuleks selgeks teha, et tasemetöö eest hinnet ei panda. Kui laps vaatab oma parandatud tasemetööd, siis näeb ta kohe oma edukuse protsenti ja võrdleb seda oma klassikaaslaste omaga. Tegemist on varjatud hindamisega, sest ametlikus statistikas figureerib mõiste „edukus”. Kui ei hinnata, siis puudub põhjus pingutada ja pole mõtet kõnelda ka edukusest või selle puudumisest.

Õpetajate infopäevadel öeldi, et 2017. aasta tasemetöös testikeskkonna muudatusi ei ole. Selle infoga pole eriti midagi peale hakata, sest need õpetajad, kes eelmisel aastal 6. klassis ei õpetanud, puutuvad testikeskkonnaga esmakordselt kokku ja pole ka ise saanud seda katsetada. Õpilastest rääkimata. Lohutust peab pakkuma see, et lubati luua nn tutvumisülesanded, mis muutuvad kättesaadavaks kuu aega enne tasemetööd. Samas öeldi, et GeoGebra ülesanded tulevad tasemetöösse 2018. aastal. Mida see tähendab? Kas ülesanded on GeoGebra abil koostatud ja õpilane peab oskama GeoGebrat kasutada?

Kas õpilane peab ikka testis kõik lahtrid täitma, eriti siis, kui tehe on peast tehtav? Kas õpilane võib osa tehetest teha paberil ja tulemused sisestada arvutisse? Kuna iga lahter on mingeid punkte väärt, siis tuleb ilmselt ka kõige lihtsamad tehted kirja panna. Aga paberi ja pliiatsi kasutamist küll keelata ei saa, see oleks juba terve mõistusega vastuolus.

Praeguseks on teada, et kevadel tehakse kogu tasemetöö jällegi elektrooniliselt ja parandatakse/hinnatakse Innoves. E-tasemetöö puhul kõlab mõiste „parandamine” muidugi kummaliselt.

Justkui 6. klassi e-tasemetöö hädadest oleks veel vähe, kavandatakse tõsimeelselt ka põhikooli lõpueksam teha e-vormis. Mingid katsetestid pidid 7. klassile juba koostamisel olema. Olge head inimesed ja lõpetage ära! E-testimine ja EIS ei ole sünonüümid. Kõigepealt tuleb luua e-testimiseks matemaatikasõbralik töökeskkond ja seejärel võib kõnelda ka e-testimisest. EIS-i lõputu tuunimine tuleb lõpetada. Ei saa EIS-ist matemaatikutele kasutuskõlbulikku töökeskkonda, nagu ei saa Zapakat tuunida Mercedeseks.

Viimaseid arenguid vaadates on selge, et 31. oktoobri kohtumine oli pigem „auru väljalaskmine”. Kuulati ära ja noogutati viisakalt, kuid ühtegi meie ettepanekut arvesse ei võetud. Kas see on kaasamine Eesti moodi – räägime ja kuulame, aga ei kuule?

Meie õpilased on sooritanud PISA testi väga heade tulemustega. On selge, et see on paljude õpetajate ja õpilaste eduka koostöö tulemus. Meie õpetajad teavad, kuidas ja mida õpetada. Ehk tasuks siis kõrgetel kohtadel olevatel ametnikel õpetaja soovitusi kuulda võtta, sest sellest võidavad kõik. Mitte kuhugi ei sobi kõrk suhtumine – las nad virisevad, meie teeme ikka nii, nagu õigeks peame, sest meie teame, kuidas on õige.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetajate asjatud lootused”

  1. Maria Savina ütleb:

    Ei suuda aru saada, milles on probleem. Seletage lastele, et nad teevad mitte matemaatika tasemetöö, vaid osalevad küsitluses(katses), millega nad aitavad oma paljka teenida INNOVE töötajatel ning seejärel ignoreerige selle tulemusi. Juba ammu tõestatud, et tasemetööd ei näita mingit taset, seega ei näe põhjust traumeerida lapsi. Eelmine aasta tegime ära, saine küll halvad tulemused, vaatasime need teemad üle ja elame edasi. Palju suurem probleem on eksamitega. Gümnaasiumi eksam võib olla otsustav sisse astumisel (väga piiratud erialadel), selletõttu peab olema korrektselt koostatud. 9. klassi eksam juba ammu midagi ei otsusta (sisseastumis testid on märtsis, eksam juunis, kuidas ta võib midagi otsustada?). Seega ärge segage inimestel oma palka teenida (kes ei saa aru, see on sarkasm) ja ilusaid aruandeid koostada, mis midagi ei mõjutagi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!