Soome 2

Õpetajate Leht 23. veebruaril

21. veebr. 2017 - Kommenteeri artiklit

Põsed punni pasunat puhudes!

Tartu Tamme koolis ei möödu ükski suurem sündmus ilma puhkpillimuusikata. 1947. aastast tegutsev puhkpilliorkester astub üles ka tänavusel iseseisvuspäeva aktusel ja loob eheda pidumeeleolu.

Kui õpetaja usub, et tema õpilased suudavad, siis nad suudavadki

Sillamäe gümnaasiumi õpetajate vestlusringis toonitatakse, et vene laps suudab eesti keeles õppida siis, kui tema keelelisse arengusse usutakse, kui talle antakse kümnendas klassis eesti keele lisaõpet, kui eri ainete õpetajad teevad omavahel tihedat koostööd, kui kasutatakse keelekümbluse metoodikat ja kui õpilased jälgivad eestikeelset televisiooni, raadiot, ajalehti, internetti, filme ning räägivad eesti keelt ka väljaspool kooli.

Mida teha, et vene laps saaks eesti keele selgeks?

Koolijuhid Raino Liblik, Izabella Riitsaar, Jekaterina Gridneva ja keeleõpikute autor Mare Kitsnik rõhutavad, et võtmeroll on keelekümbluse meetodit valdaval õpetajal. Paraku just neid õpetajaid napib.

Õpilasest sõduriks ja kodanikuks

„Kes peab kasvatama kodanikku: kool või ajateenistus?” küsib sõjaajaloolane Igor Kopõtin. „Arvatakse, et kodanikuks olemist õpetab noortele keskkool ning kaitsevägi õpetab vaid rakenduslikku: kuidas kaitsta isamaad.”

Kuidas mõõta sisserändajat?

„Nii kerge on haridussüsteemi, kooli või õpilase kohta järeldusi teha selle põhjal, mille jaoks on mõõtvahend,” arvab noor koolijuht Indrek Lillemägi. „Meil võib olla väga täpne stopper ja mõõdulint, aga ilmselt pole mõtet pidevalt kõigi liikumiskiirust võrrelda.”

Peagu

„„Pea pea pea pea püsti”, teisisõnu „Pea (st hoia) pea varsti peaaegu püsti”,” tsiteerib üks keelemees teist – ehk Priit Põhjala Johannes Aavikut. Seekord on juttu määrsõna „peaaegu” kuluvormidest.

Õpetajate asjatud lootused

Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa selgitab, miks 6. klassi matemaatika e-tasemetöö ennast ei õigusta. Ta leiab, et Innove võiks rohkem arvestada matemaatikaõpetajate nõuannetega.

Kuidas tuleks õpilaste matemaatikateadmisi testida?

Nutispordi ülesannete autor Margus Sõmer leiab, et matemaatika tasemetöid võiks teha nutispordi keskkonnas.

Kas tänavune e-tasemetöö tuleb varasematest parem?

SA Innove matemaatika peaspetsialist Piret Simmo kinnitab, et see tuleb parem. Teda küsitleb Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo.

Eesti koolimatemaatikud Gruusias kogemuste jagaja rollis

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Anne Aasamets annab ülevaate sellest, mida Eesti matemaatikaõpetajate delegatsioon Gruusias nägi ja kuulis ning mida ise neile rääkis.

E-testimisest matemaatikas

Eesti matemaatika seltsi president ja Tartu ülikooli algebra professor Valdis Laan põhjendab, miks e-tasemetööd matemaatikas ei sobi.

Matemaatika tööraamatud ja õppevideod

Loo kooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa tutvustab oma matemaatika tööraamatuid, kuhu nüüd on lisatud ka nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpueksamite ülesanded ja õppevideod.

Kõik, mida annad, saad kuhjaga tagasi

Pärnu Pillerpalli lasteaia arendusrühmas käib seitse raske ja sügava intellekti- ja liitpuudega last. „Kõige tähtsam on neile õpetada mitte tähti ja numbreid, vaid eneseteenindust ja igapäevaelus toimetulekuoskusi,” tõdeb õpetaja Katrin Eentalu, kes räägib oma igapäevatööst.

Kasvatuse eritingimusi pakkuvad koolid loovad kaoses korda

Veel mäletatakse kümnenditaguseid mässe Puiatu erikoolis, „Pealtnägija” hirmutavaid lugusid Kaagvere erikoolist ning mõne aasta tagust anarhiat Tapa erikoolis. Toimunud on suured muutused. Alates 2015. aastast on olukorda Maarjamaa hariduskolleegiumis aidanud hinnata Leideni rakenduskõrgkooli professor Peer van der Helm.

Eesti riik tunnustab oma inimesi

Kohe algab Eesti Vabariigi juubeliaasta. Seega jääb veel 365 päeva tähtsa daatumini – EV 100. Nii Eesti riigi kui ka tema kodanike ees seisab küsimus: mida peab jõudma selle ajaga ära teha?

Kutsekoolis ettevõtlikuks

Kutsekoolides sünnivad üha edukamad õpilasfirmad. Põhjusi ei pea kaugelt otsima – käepärast on spetsialistidest juhendajad, eri erialade meeskonnakaaslased ja vägev masinapark. Osalemine õpilasfirmas või äriideede arendamise programmis ning koolide varasemast suurem rõhuasetus ettevõtlusõppele aitavad saada tuult tiibadesse heade oskustega noortel nii ettevõtlikuks töötajaks kujunemisel kui ka ettevõtja karjääriks.

Kuidas me professionaalidelt õpime

Koeru keskkooli õpilased kutsusid 6. veebruaril külla oma ala professionaalid, et siduda õpitut päriseluga, tõsta õpimotivatsiooni ning inspireerida iseennast ja kaasõpilasi mõtlema oma tulevikule. Õpilased said kohtuda 15 külalisõpetajaga, alates füüsik Mart Noormast kuni endise peaministri Taavi Rõivaseni. Ja kõik selle korraldasid õpilased ise.

Eesti vapi lugu

Heraldik Tiit Saare kirjutab, et aastail 1925–1940 ja eksiilis kasutatud Eesti suure riigivapi leoparde seostati mõnikord Kalevipoja koerte või eestlaste ajaloolise vabadusvõitlusega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!