opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Optimismiks on põhjust küll

3. veebr. 2017 Meeli Murasov HTM-i kutsehariduse osakonna ­peaekspert - 2 kommentaari

Kommentaar Peeter Kärbi kirjutisele „Ülioptimistlikeks sõnavõttudeks pole põhjust” (ÕpL 27.01)

Meeli Murasov

Mõnevõrra üllatav ja ausalt öeldes isegi rõõmustav oli lugeda eelmises Õpetajate Lehes Peeter Kärbi hinnangut, et kutseharidusest räägitakse ülipositiivselt. Pikki aastaid on olnud kutsekooliga seotud inimeste ühine mure, et kutseharidusest ei räägita piisavalt positiivselt. Eks tegelikult on ju põhjust hästi rääkida ka, sest kutsehariduse arendamiseks on tehtud rohkem, kui laiemalt teatakse. Tõsi, me kohtame praegugi skeptilist suhtumist kutseharidusse, kuid õnneks näeme ka positiivset üllatust, kui on kogetud, et tegelik pilt tänasest kutseharidusest on rõõmsam, kui arvatakse.

Kindlasti on kutsehariduses probleeme, mida on ka Õpetajate Lehes korduvalt käsitletud. Nimetagem näiteks õppurite suurt väljalangust, mis on siiski hakanud jõudsalt vähenema, või õpetajate väikest töötasu, mille suurendamine on selgelt ministeeriumi üks prioriteet.

Murekohaks on olnud ka koostöö tööandjatega ning õppe vastavus tööandjate ootustele. Kuigi artikli autor heidab ette loosunglikkust ja kampaaniate korras juhtimist, peame ise mõistlikuks ja vajalikuks kasutada ka Euroopa Liidu tõukefondide abi olulisele tegevusele suurema hoo andmiseks. Just praegu ongi koostöö tööandjatega ja töökohapõhise õppe laiendamine üks aktuaalsemaid teemasid kutsehariduses. Ühe õppeaastaga on õppijate arv töökohapõhises õppes ehk õpipoisiõppes kahekordistunud. Seda ei söandaks kuidagi halvaks uudiseks tituleerida. Senine positiivne kogemus julgustab loodetavasti järjest uusi tööandjaid töökohapõhist õpet pakkuma.

Artiklis rõhutatakse vajadust toetada koolide ja ettevõtete koostööd. Koolides on tööl koordinaatorid, kelle ülesanne on koostöös õppeasutuse juhtidega vedada koolide ja tööandjate koostööd ning töökohapõhist õpet. Äsja lõppes õppeasutuste praktikasüsteemi arendamise taotlusvoor, kust oli koolidel võimalik taotleda toetust ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolituseks, õpetajate stažeerimiseks ettevõtetes, praktikavõrgustiku laiendamiseks, uute praktikavormide väljatöötamiseks ning piloteerimiseks.

Tööandjate koostöö ja panus kutseõppesse on äärmiselt väärtuslik: olgu selleks õppekavade arendamine, kutsemeistrivõistlustel osalemise toetamine, praktikavõimaluste või erialastipendiumide pakkumine.

Eriti oluline on tööandjate roll erialade ja tuleviku töövõimaluste tutvustamisel, et tulevasel õppijal tekiks ettekujutus, milline on tema töökoht, tööülesanded ja sissetulek pärast lõpetamist.

Seega, tulles tagasi loo alguse juurde, võib nentida, et optimismiks on põhjust küll: üha tihedamat koostööd teevad nii tööandjad kui ka kutsekoolid, nii kutsekoolid kui ka üldhariduskoolid: eesmärk ikka seesama – parem haridus, paremad oskused, paremad töötajad. Samuti on meie hulgas järjest enam nii noori kui ka täiskasvanuid, kes arvavad, et hea haridus sisaldab tarvilisi kutseoskusi, millest suurt osa saab omandada eelkõige kutseõppes.


2 kommentaari teemale “Optimismiks on põhjust küll”

  1. Tööandja ütleb:

    PeeterKärbi kirjutisele kirjutaksin ka ise alla. Meeli Murasovi vastus on aga tüüpiline riigiametniku mitte midagi ütlev kirjatükk. Kui ülistatakse käesolevat kutseharidussüsteemi, siis võik lugupeetud ekspert puudutada lähemalt ka kutseeksamite süsteemi, mida ähvardab kollaps. Läbi avaliku konkursi vabatahtlikult kutseandja õigusi saanud, st riigi funktsiooni saanud organisatsioonidel puudub reaalne võimalus seda funktsiooni täita. Seda sellepärast, et selle funktsiooni täitmiseks pole riigilt saadud rahalist katet ja praeguse seisuga ei paista seda ka kusagilt. Sellest kõigest võiks väga ja väga pikalt ja üksikasjalikult kirjutada, aga tundub,et sellel puudub eriline mõte, sest tundub et HTM suhtleb kutseandjatega nagu oma struktuuriüksustega, st et õigus on ainult keskusel ja teie lollid seal allpool peate vastuvõetud otsusi vastuvaidlematult täitma.

  2. Peep Leppik ütleb:

    Tüüpolukord Eestis – ülalt (HTM) võetakse soovunelmaid tõe pähe, aga all ei saa ju probleemidest mööda (neist tuleb tihti vaid VAIKIDA)…

    Soovitan HTM kutsehariduse osakonnal leida üles DEVS-projekti materjalid, kus kajastub aastatel 1993-95 meie koostöö taanlastega (väikeriik nagu Eestigi!). Seal pakuti lahendusi Peeter Kärbi ja Tööandja tõstatatud probleemidele. Kuid – kokkuvõtete tegemisel toona ütles üks noor poliitik-ametnik – see kõik on taanlaste SOTSIALISM (mäletan, kui pettunud Taani inimesed meie ametnikes olid). Ja hakatigi ahvima angloameerika jne süsteeme. Lisan – Taani elas masu aja üle ilma majanduslanguseta, aga meil oli see üle 15 (!) protsendi (toodang inimese kohta üle 3 korra madalam, kui Taanis)… See eest oli meil “õige ideoloogia”… Ja nii siiani!

    Pikemalt sellest kõigest raamatus ÕPETAJANA KOOLIILMAS JA ILMAKOOLIS.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!