Tartu Maarjamõisa lasteaed sai 40-aastaseks
17. veebruaril tähistame Tartu Maarjamõisa lasteaia 40. sünnipäeva. Täna juubelijuttu ajades tunneme kõik, et aeg on läinud ruttu. Palju õnne ja jaksu neile, keda see maja aastate jooksul on kokku liitnud!
Tänane lasteaed ei ole võrreldav 1977. aasta talvel avatud Tartu linna 36. lastepäevakoduga. Ajad muutuvad, meie koos nendega. Alates 2013. aasta aprillist on meie majas kasvanud 15 rühmatäit mudilasi. Juba 40 aastat tagasi pühendusime silmaprobleemidega laste abistamisele. On väga tähtis, et kaug- ja lühinägevuse, nüstagmide (silma värelemine), strabismi (kõõrdsilmsus) ning ambüloopiaga (laisksilm) lapsed saaksid võimalikult kiiresti erialaspetsialistide abi. Rühmas on olnud pimedaid ning tugeva nägemislangusega lapsi. Tüflopedagoogi ülesanne on tegelda laste üld- ja peenmotoorika, silma-käe koostöö, ruumitaju, kehataju, eri meelte (kompimine, kuulmine, haistmine), kognitiivsete võimete ning kommunikatsiooni arendamisega.
Pidulikel puhkudel on kombeks heita pilk tagasi. Õppealajuhataja Riina Lüütsepp, õpetajad Leeni Pastak, Sirje Jürimäe, Anne Tamming ja Ainu Sippol on meie kõige pikemaajalised töötajad. Meie lasteaiast on sirgunud ka teiste lasteaedade direktoreid: Heda Kala, Eike Oras, Piret Nirk.
„Lasteaia esimene juhataja Ellen Kittus oli tõeline legend. Teda austati ja kardeti tema nõudlikkuse ja armastati sooja südame tõttu. Temas oli kõik eriline: hääl, kõnnak, soeng,” meenutab lasteaia kauaaegne õpetaja Leeni Pastak. Eda Uusmaa töötas juhatajana meie juures ühe aasta. Juhataja Elvi Maisvee hoolitses selle eest, et erispetsialiste oleks majas rohkem ‒ ikka selleks, et töö lastega oleks tulemuslikum. Lisaks silmaravi spetsialistidele tegelesid lastega ka kõneravi asjatundjad. Lasteaias on pikka aega erispetsialistidena töötanud Ene Laas, Niina Burlaka, Reet Raud. Juhataja Viive Leppa meenutavad kauased olijad kui väga heatahtlikku ja rahulikku ülemust. Praegune direktor Kai Kens on lähtunud juhtimispõhimõttest, et lastel peab olema õppimiseks palju vaadata ja toimetada. Teeme koostööd Tartu ülikooli ja Tartu Emajõe kooliga. Lasteaia sise- ja välisilme on saanud uue ja värske näo. Lapsevanemad ja õpetajad on koos istutanud hekke ja rajanud turbapeenraid ‒ laste rõõmuks on kogu aed rohelusega ümbritsetud. Vabariigi president tunnustas 2006. aastal lasteaeda kauni hoolitsetud õueala eest.
Meie lasteaed on loodusehoiu suunitlusega. Igal aastal täiendame Sinilillejõge, mille kohal kaardub kena puusild. Lastepäraselt kujundatud õu suunab lapsi mängima, avastama, õppima. Lasteaias on hoolekogu algatusel hakatud istutama lõpetajate alleed, mis saab igal aastal täiendust.
Lasteaia aastatega talletunud väärtusi ja eripära kannavad edasi traditsiooniks muutunud üritused, sealhulgas perepäevad, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, spordiüritused, etendused, koolieelikutega lasteaias ööbimine. Hea meel on meenutada kevadist mereteemalist perepäeva, samuti sügisest perespordipäeva, mille õnnestumisele aitas kaasa kogu lasteaiapere.
Lasteaia õppetegevustes on prioriteet infotehnoloogia kasutamine. 2016. aastal liitusime ka tervist edendavate lasteaedadega. Oleme loonud lasteaias õhkkonna, kus on hea olla nii lastel kui ka täiskasvanutel. „Kiusamisest vabaks” metoodika kasutamine kasvatab sallivat suhtumist oma kaaslastesse. Tähtis ongi neid väärtusi sisendada lastesse võimalikult varakult.
Lasteaiapere muutub üha rahvusvahelisemaks. Õpetajatel on olnud võimalus õpetada jaapani, soome, ungari ja muidugi vene kodukeelega lapsi. Õppekasvatustöö kavandamisel lähtume põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Mida noorem laps, seda suurem osakaal on passiivsel keeleõppel ja mitteverbaalsel eneseväljendusel. Aja möödudes järgnevad lühemad ja siis juba pikemad laused.
Neljakümne aasta jooksul on korda saadetud palju. Usun, et meie tegemised kõnelevad enda eest. Ilusat juubelisünnipäeva meile kõigile!