OPL SUVI

Arendagem ettevõtlikkust iga päev ja igas koolitunnis

31. märts 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Ettevõtlusõppe programmis „Edu ja tegu” töötavad teadlased välja Eesti haridussüsteemi sobivat ettevõtluspädevuse mudelit, mille arendamist on mitmel põhjusel oluline koolis toetada.
Ettevõtluspädevuse mudelit tutvustavad programmi metoodika töörühma liikmed Marge Täks (TÜ), Grete Arro (TLÜ) ja Urve Venesaar (TTÜ).

 

Miks on oluline ettevõtluspädevust arendada?

Urve Venesaar: Ettevõtluspädevust tuleb vaadelda laiemalt kui otseselt seostades ettevõtlusega, eesmärk on toetada loovate ning ettevõtlike inimeste arengut ühiskonnas. Kõige üldisemalt väljendudes vaadeldakse ettevõtluspädevust teadmiste, oskuste ja hoiakute (või motivatsiooni ja väärtuste) integreeritud kogumina, mis on kõigile kodanikele oluline ja hädavajalik ühiskonnas hakkamasaamiseks. Ettevõtluspädevus on rakendatav kõigis elusfäärides ja suunatud inimese isiklikule arengule, aktiivsele osalemisele ühiskonnas, tööturule sisenemisel palgatöötaja või iseenda tööandjana.

Seega on ettevõtluspädevus mitme tahuga tervik, see koosneb paljudest alapädevustest või komponentidest, millest üks osa (nt algatus- ja koostöövõime, motivatsioon ja probleemilahendamisoskus) toetab eelkõige loovate ning ettevõtlike inimeste arengut ühiskonnas ja teises osas käsitletakse ettevõtlusteadmisi ja -oskusi, mis on vajalikud ettevõtlusega alustamisel või palgatöötaja karjäärivalikul.

Seejuures on kõik alapädevused olulised ja lahutamatud, kuigi igaüks võib üksikuid alapädevusi eri tasemel omandada. Ettevõtluspädevus on erinevalt käsitletav haridustasemete kaupa. Mõned teadmised ja oskused (nt uskumused, motivatsioon, mõtlemisoskused) on olulisemad omandada üldhariduse madalamatel astmetel toetamaks õppija ettevõtlikkuse arengut. Ettevõtlusteadmiste ja -oskuste omandamise vajadus tekib juba põhikooli- või gümnaasiumiastmel ning muutub oluliseks kutse- ja kõrgharidust omandades.

Marge Täks: Vajame ettevõtlikke noori, kes on valmis ettevõtlusega alustama, uusi töökohti looma, tulevad kiiresti muutuvas keskkonnas toime ning on aktiivsed kodanikud ja tööturul konkurentsivõimelised ka palgatöötajana.

See on ka põhjus, miks ettevõtluspädevuse arendamine on Eesti hariduspoliitikas olulisel kohal. Näiteks sätestab põhikooli riiklik õppekava ettevõtluspädevuse ühe võtmepädevusena. Pädevuse selgituses on välja toodud õppija suutlikkus ideid luua ja ellu viia, eesmärke seada, näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, võtta initsiatiivi ja vastutust oma tegevuse eest, reageerida paindlikult muutustele jne. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas lisanduvad pikaajaliste plaanide koostamine, nende tutvustamine ja elluviimine, uuendusmeelsus, kriitiline ja loov enda ja teiste ideede arendamine, hindamine ja elluviimine jne.

Kutse- ja kõrghariduses on fookus õppijate ettevõtlustegevuseks ettevalmistamisel ning nendes õppekavades pakutakse lisaks ettevõtlikkuse arendamisele ka spetsiifilisemaid ettevõtluskursusi.

Grete Arro: Näiteks on raske olla ettevõtlik oskuseta pidevalt õppida. Ettevõtlus- ja elukeskkond muutub kiiresti ning see eeldab ettevõtlikult inimeselt pidevat arengut, õppimist ja oskust probleeme lahendada. Ettevõtlikkuse puhul on oluline rääkida ka võimest iseennast ja teisi motiveerida ning algatada tegevusi. Tähtis on toetada õppijas arusaama, et ettevõtlikkus on arendatav.

Millised ettevõtluspädevuse komponendid täpsemalt on?

Urve Venesaar: Oleme ettevõtluspädevuse mudelisse pakkunud viis valdkonda: motivatsioon ja uskumused, mõtlemisoskused, sotsiaalsed oskused, mõtestatud teadmised keskkonnast ja nende rakendamisoskus ning eetilisus ja väärtuspõhisus. Need valdkonnad koosnevad omakorda 17 alapädevusest (nt motivatsioon ja arenguuskumus, loovus, algatus- ja koostöövõime, suhtlemine, teadmised turust ja rahandusest jm).

Grete Arro: Inimene saab tegutseda ettevõtlikult nii majanduslikus mõttes, karjäärivalikut tehes, tööalaselt kui ka kodanikuna, kogukonna ja pereliikmena, õpilasena. Ettevõtlikkuse eesmärk igas valdkonnas võiks olla toetada enda ja teiste toimetulekut, otsida lahendusi ja/või luua väärtusi.

Eeldame, et homne ettevõtja kannab neid väärtusi, mis on ühiskonna ja keskkonna jätkusuutlikkuse ning säästva arengu huvides olulised. Ta võiks olla võimalusel tõenduspõhine ja teadlik oma tegevuse mõjust ning suunatud innovatsiooni loomisele ning ka kasutamisele. Homne ettevõtja on kaasav ja pigem lahendab kui süvendab sotsiaalseid probleeme. Lühidalt, homne ettevõtja on harjunud jälgima, milline on tema sotsiaalne ja ökoloogiline jalajälg.

Kuidas ettevõtluspädevuse mudel õpetajaid aitama peaks?

Marge Täks: Ettevõtluspädevuse mudel kirjeldab, millisel tasemel mingil kooliastmel peaksid ettevõtlikkuse või ettevõtlusega seotud teadmised, oskused ja hoiakud olema välja arenenud. See kirjeldus aitab mõista, kus õppija oma arengus on ja millised pädevuse aspektid vajavad enam tähelepanu. Mudel aitab mõista, mida on vaja arendada. Töögrupp töötab samal ajal välja ka juhendmaterjale. Need annavad ülevaate juba sellest, millised õppemeetodid ja õpikeskkond pädevuste arendamiseks sobib, kuidas pädevuste arengut hinnata jne. Plaanis on lisada juhendmaterjalidele näidisülesanded ja ülesannete näitlikustamiseks pakkuda näiteid parimatest praktikatest. Eelmainitud materjalid koos pädevusmudeliga annavad tervikliku ülevaate ja juhised sellest, kuidas pädevuste arendamist toetada ning mida täpsemalt selleks teha.

Urve Venesaar: Uskumused, motivatsioon, mõtlemisoskus on otseselt need pädevused, mis on teatud vanuseastmes üldhariduses olulised omandada. Kõrghariduses me neid komponente otseselt ei hinda, kuid nendega arvestamine aitab luua õppimiseks ja arenemiseks soodsa keskkonna. Olgu siis tegemist loovus- ja mõtlemisharjutustega või planeerimis- ja probleemülesannete lahendamisega.

Grete Arro: Pädevusmudel aitab õpetajal mõista, kas selle pädevuse juures on midagi, millele ta seni üldse mõelnud ei ole. Ka seda, kas mõni senine tegevus hoopis takistab mõne omaduse arengut. Võimalik, et mõne alapädevuse arendamine ei eeldagi veel tegevuse muutmist, vaid esialgu hoopis iseenda jälgimist, õpilastele veidi teistsuguste võimaluste loomist, kas või selleks, et nad saaksid harjutada otsuste langetamist ja vastutuse võtmist.

Üldhariduskoolis lapsed ettevõtlusega üldiselt veel ei tegele – vahel asutatakse küll õpilasfirmasid, aga ettevõtlikkus võiks olla laiem mõiste kui õpilasfirma. Kooliajal võib rohkem mõelda tulevaseks arukaks ja vastutustundlikuks ettevõtlikkuseks vajalikele baasoskustele – kasvõi sellele, kuidas toetada lapse suutlikkust olla püsiv ja pingutada ka siis, kui olukord või ülesanne muutub tema jaoks keerukaks. Et ta ei kohkuks, kui tekib tunne, et esimese korraga ei tule midagi välja.

Kuidas mudelit rakendada?

Grete Arro: Kool saab mudeli rakendamist toetada nii akadeemilises tegevuses kui ka väljaspool klassi. Mõne teadmise ja oskuse (nt motivatsioon ja mõtlemisoskused) arengu rõhutamine on olulisem üldhariduskoolis, teiste, nt ettevõtluse ja äriideede arendamisega seotud spetsiifiliste oskuste omandamine tuleb päevakorda hilisemal kooliastmel, kutse- ja kõrgkoolis.

Urve Venesaar: Mudeli pädevuste alusel välja töötatud õpiväljundeid soovitame integreerida kõikidesse ainetesse õppekavades kõigil haridustasemetel. Mudeli alusel välja töötatud õpiväljundid on aluseks ka ettevõtluskursuste ja programmide väljatöötamisel eri haridustasemel ja kutsehariduses. Mudel toetab ühtlasi ettevõtluspedagoogika arendamist. Samuti on mudel aluseks õppija ja õpetaja/õppejõu ettevõtluspädevuste enesehindamise ja ettevõtlusõppe mõju hindamisvahendite väljatöötamisel.

Milliseid noori kujundame koolis ettevõtlikkust arendades?

Urve Venesaar: Soovime, et ülikoolilõpetanu oleks ettevõtlik ja tööturul konkurentsivõimeline nii palgatöötaja kui ettevõtjana. Et ta tuleks toime, oleks algatusvõimeline ja aktiivne ühiskonnaliige.

Grete Arro: Ettevõtlik noor võiks tagada iseenda toimetuleku ning pakkuda maailmale uudseid lahendusi ja väärtusi. Seda kõike tehes peaks ta hoolima keskkonnast ja ühiskonnast. Hea toimetulek tähendab jätkusuutlikkust – et me ei tee ettevõtlik olles maailma halvemaks, vaid ikka paremaks.


Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlus­õppe süsteemne arendamine kõigil haridus­tasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!