TARTU ULIKOOL
OPL SUVI

Kauges külas on eriline muusikakool

3. märts 2017 Meeli Parijõgi toimetaja - 1 Kommentaar

Koosmängutunnis osalevad kõik Muusikapesa õpilased. Paremal tõmbab lõõtsa Mõniste kooli direktor Maarika Niidumaa. Fotod: erakogu

 

Eesti kõige lõunapoolsemas vallas Mõnistes Kuutsi külas asuvas Mõniste koolis tegutseb novembrist saati Muusikapesa, mis õpetab muusikat kolmele põlvkonnale. „Juriidiliselt korrektne oleks öelda, et Mõniste koolis antakse huviharidust huvikooli seaduse tähenduses,” täpsustab Mõniste kooli direktor Maarika Niidumaa.

Sellise maapõhikooli osana tegutseva muusikakooli olulisust pole võimalik üle hinnata, seda enam, kui lähim muusikakool asub 40 kilomeetri kaugusel maakonnakeskuses Võrus. Tegu on tõelise kogukonnakooliga. Erinevalt tavalisest lastemuusikakoolist on Muusikapessa õppima oodatud kõik huvilised, sõltumata vanusest. Kõrvuti õpivad lapselapsed ja vanavanemad. Noorim õpilane on kolmeaastane ja õpib laulmist, vanim kuuekümnendates aastates ja õpib kitarri. Direktor Maarika Niidumaa on samuti Muusikapesa õpilane, harjutab lõõtspilli.

Õpilasi on igas eas

Enamik Muusikapesa 38 õppurist hoiab pille käes esimesi kuid, kuid tulemused on kiired tulema. „Kindlasti innustavad õpilasi pillilaagrid, mis toimuvad kord kuus. 24-tunnistes laagrites õpitakse rohkem kui kuu aja jooksul individuaaltundides,” kirjeldab Muusikapesa õpetaja Kadri G. Laube. Koostöös Vana Võrumaa pärimusmuusikat õpetavate koolide ja eraõpetajatega on laagrites kokku pandud Wana Wõromaa Wunkorkester, milles ka üheksa Muusikapesa õpilast kaasa lööb. Orkester ühendab Mõniste kooli Muusikapesa, Mooste rahvamuusikakooli, Vastseliina muusikakooli ja Võru muusikakooli ning Kadri Lepassoni ja Marju Varblase eraõpilased. Wunkorkestri projekti kutsus ellu Kadri G. Laube, et Eesti kagunurga pärimusmuusikaõpetajate vahel oleks enam koostööd ning õpilastel rohkem väljundit. Orkester astub esimest korda üles 22. aprillil Mooste folgil Moisekatsi Elohelü.

Muusikapesa on muusikakool, kuhu võetakse vastu eksamite ja katseteta, piisab avaldusest. Kui vaba kohta pole, lisatakse õpilaskandidaat ­ootenimekirja. Muusikapesa 38 õpilasest kümme on täiskasvanud või naaberkoolide ja -valdade õpilased. „Oleme kooli loomisega veel väga alguses, praegu ei kehti reeglit, et oma kooli lastel on eelisõigus Muusikapesas õppida. Kindlasti on see mõtlemise koht,” arutleb Kadri. „Iga inimest on võimalik pilli mängima õpetada,” usub ta. „Kui mitte enamat, siis kas või ühtainsat lemmikpala, mida ta on unistanud klaveril kodustele esitada või lõkke ääres kitarril mängida. Ja kunagi pole hilja pilliõppega alustada. Kõik ei pea mängima orkestris, musitseerida on tore ka iseenda ja sõprade rõõmuks. Kõige tähtsam on muusikast rõõmu tunda.” Samas võib Muusikapesas avastada ja süvitsi muusika juurde suunata uusi noori andeid.

Huvikooli idee tekkis direktori sõnul mõni aasta tagasi. 2015. aastal käidi SA Archimedese toel õpetajatega Islandil õppimas, kuidas seal muusikakool põhikooli haruna tegutseb. Seal kogetu ja nähtu andis julgust võtta sarnase kooli loomine ette ka oma kodukandis. „Hoolimata sellest, et Islandil on vahemaad pikad ja lapsi vähem kui siin, tuldi sealsesse muusikakooli kohale, kõik toimis,” meenutab direktor.

Island tõmbab loomeinimesi nagu magnet. Nii oligi Islandil külastatava muusikakooli õpetaja omakandiinimene, Varstust pärit rahvamuusik ja kogenud muusikaõpetaja Kadri G. Laube. Kadri oli viis aastat Thorshöfni muusikakoolis ainuke töötaja ning õpetas 34 lapsele pillimängu ja nooditundmist. Täiskasvanute õpetamiseks ei jätkunud lihtsalt mahti. Nüüd õpetab ta Mõniste kooli Muusikapesas igas eas huvilisi.

„Islandi muusikakool erineb Eesti omast palju,” räägib Kadri. „Mul olid ainsa õpetajana täiesti vabad käed – võisin õpetada mis iganes pille ja stiile, mängisime näiteks Aafrika pillidel isegi eesti rahvamuusikat. Islandi muusikakoolides on tasemete süsteem. Mulle see sobis, polnud stressi, kas edeneme piisavalt või on vaja õpilasele rohkem survet avaldada. Leppisime lapsevanemate ja õpilastega kokku, mis on meie eesmärgid, ja astusime koos seatud sihtide suunas. Islandil usaldati õpetajat, samas toimus tihe koostöö lapsevanematega. Mulle meeldisid nii-öelda avatud tunnid. Väga tihti olid õpilastel tunnis kaasas vanemad, vanavanemad või klassikaaslased. See andis hea esinemiskogemuse ja innustas teisigi muusikaõpingutega alustama. Kui lapsevanem ja laps ütlesid, et nad tahaksid lihtsalt hea enesetunde pärast mängida, ei pidanudki laps eksameid tegema. Kirjutasin selle asemel kaks korda aastas vabas vormis hinnangulehe.”

Hindeid selles koolis ei panda

Kui erinevad on Mõniste Islandi stiilis Muusikapesa õppemeetodid nii-öelda tavapärase muusikakooli omadest? „Võtsime aluseks pärimusmuusika näidisõppekava, aga laiendasime muusikastiilide valikut. Ei ole oluline, mis stiili mängides pilliga sõbraks saadakse või noodikirja lugema õpitakse. Mina olen pärimusmuusik, kasutan õpetamisel just neid lugusid ja meetodeid, mis mulle kõige lähedasemad on. Samas ei välista ma ühtegi stiili, meie teine õpetaja Mare Visnapuu on aastaid õpetanud solfedžot ja laulmist. Juba meie kahe meetodite kõrvutamine ja koos õpilastele sobivate meetodite leidmine on põnev,” selgitab õpetaja Kadri. Õppekavaga on määratud kolm õppetaset ja tasemenõuded. Tunnistuse saavad õpilased kahel korral aastas, aga hindeid selles koolis ei panda. Õpetaja kirjeldab õpilase arengut ja edasijõudmist ning õppekava läbinu saab selle kohta lõputunnistuse.

Õpilastele on pillimängutunnid planeeritud pärast koolitunde, täiskasvanutele hommikuti ja õhtupoolikul. Nädalas on igale õpilasele üks 30-minutiline individuaaltund ja 60-minutiline pillikooritund. Sügisest lisandub praktiline teooriatund, kus katsetatakse kõike, mida muidu vaid teoorias õpitakse, kohe ka pillil. „Õpilased õpivad seostama oma pilli klaveriga, mis teooriaõpetuses asendamatu on. Nii õpitakse seostama eri pillide süsteeme ja tulevikus on lihtsam ka mõnda teist pilli mängima hakata,” selgitab Kadri. Õpitakse nii kuulmise kui ka noodi järgi – vastavalt seatud eesmärkidele. „Iga õpilane õpib tegelikult „veidi varjatult” ka nooti lugema, kuna koosmängutunnis õpime paralleelselt nii noodi kui ka kuulmise järgi. Kõik mängitud noodid jõuavad tahvlile, kust õpilased need maha kirjutavad, et kodus lugu meelde tuletada,” lisab Kadri.

Pilli saab õppida nagu keelt

Pilliõppeks paslikud ruumid leiti Mõniste koolimaja vanast osast. Vallavalitsus leidis oma eelarvest tühjalt seisvate tubade remondiks lisaraha ning vana hoone sai uue elu. „Liiga vähe räägitakse, kui palju vallad oma väheste ressursside juures haridusse ja kultuuri panustavad,” märgib direktor.

Õpetatavate pillide valik on vastses Muusikapesas juba soliidne: akordion, karmoška, lõõts, viiul, Hiiu kannel, ukulele, kitarr, basskitarr, klaver, plokkflööt, väikekannel ja rahvakannel. Osa pille on saadud tänu projektikirjutusele, osa tõid head inimesed oma kodudest. Noorte seas on popp ikka kitarr.

„On tehtud palju uuringuid, mis näitavad, et muusikaga tegelemine mõjub ajule igati hästi. See ühtaegu arendab ja maandab pingeid. Pealegi on pillimäng niisugune tore huviala, mis ei tekita selle harrastajale vigastusi,” muigab õpetaja Kadri. „Ma ei ole võõrkeeltes väga andekas. Aga muusika on universaalne keel. Selles keeles olen muu maailmaga kõige rohkem suhelnud. Hakkame ka pillimängu õppima nagu keelt. Kõigepealt „rääkima” ehk kuulmise järgi mängima, hiljem tulevad noodid – „lugemine-kirjutamine”. Ja siis oleme valmis suhtlema – mängime koos, loeme kuulajatele noodiraamatust ette või improviseerime.”

 


KOMMENTAAR

Huvikool üldhariduskooli osana

Maarika Niidumaa, Mõniste kooli direktor:

Praegust seadusandlust arvestades on üldhariduskoolis huvialaõppega alustada lihtsam kui täiesti uut huvikooli asutada. Vallavolikogu otsusega muudeti kooli põhimäärust, kuhu lisati huvikooli seadusest tulenevad sätted. Kuna uut asutust ei loodud ja nn huvikool hakkas tegutsema üldhariduskooli osana, siis polnud tarvis esitada HTM-ile registreerimistaotlust ega dokumente.

Uuest funktsioonist lähtudes oleme täiendanud kooli dokumentatsiooni vastavalt vajadustele ja tasapisi. Ka õppekava ei olnud tarvis EHIS-es üles laadida. Arutasime huvialaõppe õppekava läbi õppenõukogus ja hoolekogus.

Õpilased oleme vastu võtnud avalduse alusel. Avaldusele allkirja andes võetakse pooleaastane kohustus õppes osaleda. Õpperühmad on kinnitatud direktori käskkirjaga – ühes rühmas oma kooli õpilased, teises täiskasvanud ning naaberkoolide õpilased. Õppetasumäärad kehtestas vallavalitsus. Ka hoolekogu koosseisu huvialaõppe esindajate lisamine on vallavalitsuse pädevuses. Kool tegi ettepaneku lisada hoolekogu koosseisu huvialaõppe õpetaja. Tuleb jälgida, et ka huvialaõppe õpilased oleks hoolekogus esindatud. Direktori käskkirjaga on huvialaõppe õpetaja määratud ka õppenõukokku.

Huviringid on koolis alati olnud ja tegutsevad ka edaspidi, aga huvialaõppega oleme loonud huvihariduse saamise võimaluse nii lasteaialastele, õpilastele kui täiskasvanuile. Seaduses on öeldud, et huvialaõpe toimub õppetegevusest vabal ajal. Seega lähtume õppe planeerimisel tunniplaanist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kauges külas on eriline muusikakool”

  1. Roomet ´Mürk ütleb:

    Endise kitarristide ansambeli MIX-liikmena on heameel,et muusikaelu on Mõnistes nii professionaalselt käima lükatud.Jõudu/jaksu Kadri G. Laubele!
    Roomet Mürk

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!