KOOLILABOR
opleht-tellimine

Kool on kodukeele viimane kants

10. märts 2017 Meeli Parijõgi toimetaja - Kommenteeri artiklit

Võru keele ja kultuuri ning muudes võrukeelsetes tundides osaleb üle 450 lapse. Pildil uudistavad võrukeelset koolikirjandust Osula põhikooli lapsed. Foto: Osula Põhikool

 

Tiia Allas

Elavat võru keelt kuuleb Võrumaal järjest vähem, märgib Võru instituudi projektijuht Tiia Allas. Praegu kõnelevad võru keelt iga päev ehk veel 60-aastased ja vanemad, maal rohkem. Nüüd ei räägi ka paljud vanavanemad enam võru keelt, mida võib-olla viis aastat tagasi veel enamik neist kõneles. „Koolis võru keele õpetamine ongi seepärast nii oluline, et lapsed veidikegi sellest keelest aimu saaks. Kool on vaat et viimane kants, kus seda õppida saab,” sõnab Tiia Allas.

Kuidas lapsevanemad võru keele õpetamisse suhtuvad?

Mida aeg edasi, seda paremini. Enam eriti ei kurdeta, et laps ei õpi eesti keeltki ära, miks ta peab veel võru keelt õppima. Ei ole enam õpetajatelt kuulnud, et lapsevanem oleks oma lapsele võru keele õpetamise vastu.

Palju inimesi Võrumaale mujalt elama ei tule, aga tulijad on sageli kõige suuremad võru keele huvilised. Näiteks praegu on Hargla kandist kuulda toredast uustulijate kogukonnast. Nad austavad seda paika ning tahavad kohalikku keelt ja kultuuri õppida.

Küsitlusega tuleb muidugi välja ka neid, kes võru keele õppimist ei poolda. Selle põhjus on nõukogude ajal tekitatud trauma. Paljud praegused vanavanemad said koolis sellepärast riielda, et võru keeles rääkisid. Neil pandi nii-öelda suu lukku, nad pandi võru keele rääkimise eest nurka. See on tõsine trauma ja seda saab parandada ainult aeg.

Tänapäeval on suhtumine teine, võru keele ja kultuuri alane tegevus on väga laialdane ja omaks võetud, näiteks võrukeelne laulupidu Uma Pido. Omakultuuri väärtusest on aru saadud. Iga inimene tunneb, kui soe ja armas see on, kui tema laps esineb laval oma keeles.

Mida öelda neile, kes kardavad, et laps hakkab eesti ja võru keelt segamini ajama?

Oleme teinud koostööd Soome keeleteadlastega, kes on töötanud Soomes Inari-Saami alal ja Venemaal näiteks Karjalas. Nad kinnitavad, et mida nooremana laps keeli õpib, seda paremini ta neid vastu võtab. See on eelis, kui inimene omandab kaks keelt juba lapsena, siis on tal hiljem teisi keeli palju lihtsam õppida. See on kinnitust leidnud fakt. Lisaks areneb keeletaju ja rikastub tundemaailm.

Võru keelekümblus, mida meie kutsume keeletsukeluseks, toimub eriti lasteaedades – keelepesades. Keelepesad on need lasteaiarühmad, kus vähemasti ühel päeval nädalas kõneldakse/õpitakse võru keelt, selliseid lasteaedu on Vana-Võrumaal umbes 20. Niimoodi kümmeldes on keelt õppida lihtsam.

Kuidas võru keele õpe koolides käib?

Pilt on kirju. Selleks on ringitunnid, valikainetunnid, ainetunnid. Mõnes koolis tehakse seda läbivalt, näiteks on eesti keele arvelt võetud üks tund võru keelele. Nii on Osula põhikoolis. Teisal tehakse võrukeelset näiteringi. Üks tõhusamaid võimalusi on võrukeelsed ainetunnid nagu näiteks Mõniste koolis, kus on tööõpetus, muusikaõpetus ja kunstiõpetus osaliselt võru keeles. Seal on võru keel juba kui vahend.

Mõni kool õpetab näiteks 7. klassis veerandi või trimestri võrukeelset kirjandust. On laulumänguringe, kus töökeel on võru keel ja õpitakse kohalikke rahvalaule ja ringmänge … Muidugi on ka alg- või aabitsaõpe, olgu ringitunni või valikainena.

Iga õpetaja sätib võru keele õpet pigem oma huvi järgi – kellel on see kodulookeskne, kellel kirjandus- või teatritegemise keskne. Pilt on kirju ja me oleme seda ka soosinud, sest kõik algab õpetajast ja tema huvist. Kui õpetaja teeb seda, mis teda kõige rohkem kõnetab, siis järelikult oskab ta ka lapsi kõige paremini sellest huvituma panna. Meie omalt poolt nõustame ja julgustame.

Mis klassidest võrukeelne õpe algab?

See erineb kooliti. Kõige enam õpitakse 3. ja 4. klassis, kuues koolis on võru keele õpe 1. ja 2. klassi õpilastele. Orava koolis õpitakse 1.–9. klassini. Vastseliina gümnaasiumis on juba neljandat aastat 12. klassis valikaineks võrukeelne kirjandus, mida õpitakse loomulikult võru keeles.

Kui popp see valikaine on?

Esimesel aastal valis selle enamik. Kuna kooli õpilaste arv on vähenenud, siis viimastel aastatel osalevad selles valik­aines praktiliselt kõik.

Kuidas võru keele õpetajaid leitakse?

Käime koolides, osaleme hariduspäevadel, teeme koostööd emakeele ainesektsiooniga. Suhtleme inimestega silmast silma. Sedakaudu leiame. Ei saa just öelda, et pealekasv oleks väga suur. Mida nooremad õpetajad, seda ebakindlamad on nad oma võru keeles. Kui 1995. aastal loodi Võru instituut, tuli ka võru keele õpetajate raudvara, kes töötas koos instituudiga õppematerjale välja. Nendest õpetajatest on veel mõned tööl. Üks selline on Põlva kooli õpetaja Marju Lepasson. Vastloodud Põlva koolis on tähelepanuväärne, et kõik seitse kolmandat klassi õpivad võru keelt.

Milliseid õppematerjale on Võru instituut välja andnud?

Õppematerjalid leiab meie kodulehel. Üks värskem näide on lasteraamatute alusel tehtud töölehed. Võru instituut on viimasel ajal andnud välja palju võrukeelseid lasteraamatuid. Töölehed võiksid õpetajaid suunata ja innustada neid raamatuid kasutama. Õpikud ja muud raamatud on näha ka e-poes.

Oleme kutsunud õpetajaid üles töölehti tegema. Paar aastat tagasi oli õpetajatele töölehtede konkurss, mis andis hea saagi. Kutsume õpetajaid kasutama võru keele õpetamiseks ka kaasaegset infotehnoloogiat. Osula põhikooli õpetaja Merlin Mürk tegi näiteks nutitelefoni keeleõppemängu.

Laps saab Võru instituudi kodulehel vaadata ka võrukeelseid multifilme.

Saab. Kodulehel e-poes on ka CD-d ja DVD-d. Kui ilmus meie instituudi välja antud viimane lastelauluplaat „Upa-upa ubinakõnõ”, tuli selle juurde ka noodivihik. Muusikaõpetajal on õppematerjal missugune!

Vahel ütlevad vanavanemad, et lapselapse õpikus on teistsugune võru keel, kui nemad räägivad.

See „häda” jääb võru keelt saatma igavesti. See keel ongi olnud igas paigas, igas külas erinev. Mina ütlen õpetajatele alati, et pole ühtegi sõna, mille üks ja ainus vorm oleks õige.

Lapse jaoks on õige kohalik vorm, mida vanavanem räägib?

See ongi tema jaoks õige. Võru keele tohutu variatiivsus on suur rikkus. Aga see tähendab ka ohtu ja hirmu, mille tõttu ei ole võru keele õpetajat lihtne leida. Variatiivsust pole kerge omandada. Pealegi keel muutub, seguneb üha enam ja tulevad uued, näiteks võõrsõnadest kohandunud sõnad. Facebook on meil omasõnaga moluraamat. Muidugi võib öelda ka Facebook. Vanaemal on raske keele muutumist omaks võtta: „See ei ole ju õige võru keel.” Õige keel ongi igaühel kodus. See, mida ta esivanematelt kuuleb või kuidas räägitakse tema kodukohas. Meil on ju igas kihelkonnas oma murrak.

Milliseid vahvaid uusi sõnu veel võru keelde tulnud on? Et telefon on kõnõtraat, teatakse tänu laulule terves Eestis.

Kodulehel on ka pildi- ja sõnaraamat lastele. Sealt leiab näiteks, et pusle on kildamäng. Mikser on vatulüüjä ja röster on krõpõkütsäi.

 


Kuidas teil õnnestus nii sättida, et kogu kool
1.–9.klassini õpib võru keelt?

Ele Raha

Ele Raha, Orava kooli direktor:

Võru keele õpe algab meil juba lasteaias keelepesas. Kui hakkasime kaks aastat tagasi keelepesa rühma tegema, ei olnud see päris valutu. Vähemalt üks lapsevanem pöördus minu poole jutuga, et laps ei oska veel eesti keeltki rääkida ja talle hakatakse võru keelt õpetama. Üks teine lapsevanem aga ütles koosolekul toredad sõnad, et iga keel rikastab last – ärme võta seda võimalust ära. Lepitigi kokku, et käivitame keelepesa rühma. Lasteaias on lihtne keeleõppe algus ja selle jätk – loodetavasti mitte enam nii lihtne – on koolis.

Kaks aastat tagasi saime kokkuleppe Võru instituudiga, kes rahastab meie võru keele õpet, et vaba­ainena on igas klassis üks võru keele tund nädalas. Meil on kolm võru keele õpetajat. Nad annavad ka muid aineid, aga lisaks sellele on nad saanud võru keele õpetamise täiendkoolitust ja räägivad ka ise kodus võru keelt. Nad on muusikaõpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning algklassiõpetaja.

See pole ainult võru keele, vaid ka võru kultuuri õpe. Räägitakse selle piirkonna kirjanikest, kunstnikest ja propageeritakse üritusi, mis puudutavad võru keelt ja kultuuri. Meie rahvatantsurühm kannab samuti piirkonna kultuuri. Oluline pole ainult see, mida tunnis tehakse, vaid ka üldine foon. Kas või see, et meil on kooli tulles kohe näha võrukeelne silt seinal, koolikell on võrukeelsete lugudega ja nii edasi. Meie keel ja kultuur algab pisiasjadest. Kooliüritustel, olgu jõulud või emadepäev, esinetakse võru keeles.

Meil on hästi tore piirkond, kus räägitakse isegi ametiasutuses teinekord võru keeles. Tihti tuleb ka lapsevanematega just võru keeles rääkida, sest nad tunnevad end nii mugavamalt.

Kõik algab suhtumisest ja suhtlemisest. Õpetajate toas räägitakse küll eesti keeles, aga vabamas õhkkonnas võib jutt minna ka võru keele peale. Kui meil on külalisi, kes valdavad võru keelt, suhtleme nendega võru keeles. Püüame võru keelt au sees hoida.

Oleme võru keele olümpiaadil ikka auhinnalisi kohti võitnud. Tänavu me haigestumiste tõttu kahjuks ei osale. Eelmisel aastal sai Orava kool teist korda hindätiidmise avvuhinna. See on Võru maavalitsuse, Põlva maavalitsuse ja Võru instituudi ühine auhind, mida jagatakse võru keele ja kultuuri arendamise eest. Esimese sellise auhinna saime 2012 Orava põhikoolina. Hindätiidmise avvuhind on eesti keeles endateadmise auhind. Auhinna sõnum on: täname, et pead võrokeseks olemist auasjaks.

Suur tänu Võru instituudile, tänu kellele oleme saanud võru keele õpet proovida ja asi on õnnestunud.

 

Kuidas edeneb võrukeelne aineõpe?

Maarika Niidumaa

Maarika Niidumaa, Mõniste kooli direktor:

Meil on võru keele tunnid tunniplaanis juba aastaid tänu koostööle Võru instituudiga. Sel aastal kolmandas-neljandas klassis üks tund nädalas.

Peale selle on meil tööõpetus juba paar aastat võru keeles. Alguses proovisime oskusaineid võru keeles õpetada, aga see sõltub ka sellest, kuidas õpetajad ise võru keelt valdavad. Praegu on poiste ja tüdrukute tööõpetus alates neljandast klassist võru keeles. Olen tüdrukute tööõpetuse õpetajalt küsinud, kuidas õpilased seda vastu võtavad. Ta vastas, et alguses vaatasid lapsed sellele pigem natuke ehmunult, aga viimasel ajal on nad võru keelega tunnis nii harjunud, et kui õpetaja ütles „nõel”, tegid õpilased märkuse: „Mis nõel, nõgel.” Meil on olnud ka mõned muusikatunnid võru keeles, kui on käsitletud teemasid, mis seostuvad rahvakultuuriga. Ka kunstitunnid on olnud võru keeles.

Praegu on meil ka võrukeelne näitetsõõr, mida juhendab võru keele ja kultuuri õpetaja Asta Pazuhanitš. Ta püüab lastele võru keelt hästi omaks teha. Näiteks kevadel käisid võru keele õppijad külas ühel kauaaegsel õpetajal. Nad rääkisid seal ainult võru keeles ja tegid endise õpetajaga võrukeelse intervjuu. Nad käivad õppekäikudel näiteks muuseumis ja teemapäevadel ja teevad ka ise koolis teemapäevi. Meil on vahva võru keele õpetaja, ise ka siitkandist pärit. Ta on poole kohaga ka vene keele õpetaja ning ütleb naljatades, et see võro, vene ja viro keel ajavad teda hulluks.

Võru keele õppematerjalid ja metoodilised nipid tulevad põhiliselt Võru instituudist. Võru instituut on hästi tubli, aitab alati.

Neid kodusid, kus iga päev võru keelt räägitakse, ei ole kuigi palju. Olen tähele pannud, et meie lasteaiaõpetajad suhtlevad omavahel tihti võru keeles. Võib-olla on see lastele eeskujuks, et võru keel on täiesti normaalne omavahelise suhtlemise keel. Mõnikord suhtlevad nad võru keeles ka lastega, kellega kodus räägitakse võru keelt. Aga neid lapsi pole palju.

Kui vanemad ei räägi võru keelt, aga vanavanemad räägivad, siis saab laps lasteaias või koolis vanavanematega suhtlemiseks oma keele. Tean juhtumeid, kus laps räägib vanematega eesti ja vana­vanematega võru keeles. Kuidas võru keel nüüd noorema põlvkonna kaudu edasi kandub, ei oska veel hinnata.

 

Kuidas tänapäeva Võrumaa laps võru keelt oskab?

Merili Ermel

Merili Ermel, Osula põhikooli võru keele õpetaja, võru keele ja kultuuri õpetajate ­ainesektsiooni juhataja:

Pea kümne aastaga, mil Võrumaa lasteaedades on olnud „Keelepesa” programm, on laste keeleoskus tunduvalt paremaks läinud. Kooli tulevatest lastest on vähemalt pool klassi juba võru keelega sõbrad. Neil on hääldus ja sõnavara kodune.

Igast Võrumaa koolist oleme leidnud suure südamega võru keele õpetaja. Kahju ainult, et koolis on neid õpetajaid vähem kui lasteaias. Lasteaiaõpetajad on entusiastlikumad ja võtnud võru keele oma igapäevaseks südameasjaks. Koolis on võru keel ikkagi tund. Loomulikku keelt kuuleb vähe.

Olen pannud tähele, et kui laps tuleb eelkooli, hakkab pihta võrukeelse sõnavara väljajuurimine. Just esimese klassi õpetajad tahavad, et lapsed õpiksid väga puhtalt ainult eestikeelset sõnavara ja hääldust. Kahju, et nad ei hinda seda, kui palju on laps lasteaias võrukeelset sõnavara omandanud.

Osa vanemaid õpetajaid peab võru keelt koduseks keeleks, mida ei peaks kooliprogrammis olema. Aga lapsed ei pruugi seda keelt enam mujalt kuuldagi kui koolis õpetajalt.

Omavahel räägivad võru keelt need lapsed, kellel ka kodus räägitakse võru keelt. Mul on kogemus, et lapsed, kes tulid esimesse klassi lasteaiarühmast, kus viis päeva nädalas oli võru keel, räägivad omavahel võru keeles, aga need, kellel oli lasteaias üks võru keele päev nädalas, väga ei räägi.

Meil on palju noori erksaid vanemaid, kes on Võru instituudiga seotud, nende lapsed on põlvkond, kellele on võru keel loomulik keel. Olen oma kodukandis märganud, et mujalt, Viljandist tulnud noored pered lastega, kes kannavad Viljandi kultuuriakadeemia vaimsust, on võru keele omaks võtnud.

 


VÕRU KEEL

Võru keel on vana lõunaeesti hõimukeele üks järeltulijaid. Tänapäeval peetakse lõunaeesti keelteks veel mulgi, tartu ja setu keelt. Viimane on küll võru keelega küllalt sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse võru ja setu keelest eraldi. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel. 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. 1990. aastaist on tarvitusel võru kirjakeel. Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel Läti ja Venemaa aladel. Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. Kokku on võru keele aktiivseid ja passiivseid kasutajaid umbes 70 000.

Allikas: Võru instituut

MURDEKEELSET KOOLIKIRJANDUST

Kihnu

  • Ly Leas, Külli Sepp, Evi Vesik „Kihnu lugõmik” (2004)
  • Katrin Kumpas „Kihnu lastõ lauluvihik” (2008)
  • Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik „Aabets” (2009)
  • Külli Laos „Kihnläse emäkiel I–III” (2011, uustrükk 2015)

Setu

  • Seto aabits (2012)
  • Seto laste laulik (2015)

Hiiu (võimalik kasutada koolis emakeele tunnis)

  • Järvi Kokla „Hiiu keele raamand” (2016)

Idamurre

  • Eevi Treial, Mari Niitra. „Kodavere uavits” (2015)

Mulgi

  • Mulgi keelen ja meelen (2004) (aabits)
  • Salme Tanning „Karksi murraku õpik” (2013)

Võru

  • Võrokõstõ lugõmiseraamat (1993)
  • Võrokiilne lugõmik (1995)
  • Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle, Marju Kõivupuu, Nele Reimann, Paul Hagu „ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ” (1996)
  • Võro kiil’ ja kultuur’. Ainõkava aoluulidsõ Võromaa põhikuulõ jaos (2000)
  • Võromaa kodolugu (2004)
  • Triinu Ojar „Võrokeeline kodo. Võrukeelne kodu” (2005)
  • teoksil on võru kooligrammatika, võru kirjanduse õpik jms

Saaremaa

  • Kuuldavasti on teoksil „Lääne-Saaremaa kodulooõpiku-töövihiku” koostamine

Eesti murdekirjanduse kohta vt ka http://www.rahvakultuur.ee/Toetusprogrammidest_rahastatud_valjaanded_2727

Allikas: Jüri Viikberg, Eesti keele instituudi vanemmurdelingvist

 

VÕRU KEELE JA KULTUURI ÕPE

  • 2016/2017. õppeaastal on ajaloolisel Võrumaal 40 üldhariduskooli. Võru keele ja kultuuri tunnid ning mõne muu õppeaine võrukeelsed tunnid toimuvad 17 koolis, võru keele ja kultuuri õpetamisega on seotud üle 25 õpetaja. Võru keele ja kultuuri ning muudes võrukeelsetes tundides osaleb üle 450 lapse.
  • Enamasti õpitakse võru keelt ringitundides, kuid mõnes koolis on see ka õppekavapõhine valikaine. Võru keele ja kultuuri õpetus jaguneb laias laastus kolmeks: aabitsaõppus, kodulugu ning võru keel ja kirjandus. Enamik koole lõimib tundides nii keelt, kirjandust kui ka kodulugu, samuti võrukeelseid laulumänge ja teatritegevust. Paaris koolis tegutsevad võrukeelsed pärimuskultuuriringid, kus on põhirõhk omakeelsel muusikal.

Allikas: Võru instituut


MURDEKEELE OSKAJAD

2012. aasta rahvaloenduse andmetest ilmnes, et murdekeelt mõistab ja kasutab 131 243 inimest (s.o iga kümnes):

  • Võru murre 74 505 oskajat,
  • saarte murre 23 200,
  • Setu murrak 12 543,
  • Mulgi murre 9698,
  • Tartu murre 4109,
  • Kihnu murrak 1320,
  • rannikumurre 1288,
  • idamurre 1277,
  • läänemurre 770 ja
  • keskmurre 210 oskajat.

Traditsiooniliste murrete hääbumisele on vastukaaluks tänapäevaste, avalikus suhtluses, meedias ja kirjasõnas kasutatavate piirkondlike keelekujude teke.

Regulaarselt on eetris Vikerraadio setukeelsed (E), mulgikeelsed (T), hiiukeelsed (K), võrukeelsed (N) ja kihnukeelsed (R) uudised.

Publikatsioonidest ilmuvad regulaarselt Uma Leht, Setomaa, Üitsainus Mulgimaa, Võru instituudi toimetised, Võro-Seto tähtraamat, õpilastööde valimik „Mino Võromaa” ning võru- ja kihnukeelne Täheke.

Allikas: Jüri Viikberg, Eesti keele instituudi vanemmurdelingvist


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!