Lasteaia töökorraldusest: kas on head ja halba mudelit?

3. märts 2017 Pärje Ülavere Keila Vikerkaare lasteaia direktor, Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant - 20 kommentaari

Pärje Ülavere: „Kui soovime, et lapsed kasvaksid hoolivateks, siis peavad nad kogema, et nendest hoolitakse ning et igale lapsele jagub tähelepanu.” Foto: Silja Laanemaa

 

Lasteaedade töökorraldus sõltub paljudest teguritest ning kindlasti ei saa lähtuda vaid kahest variandist: aastakümneid toiminud kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi mudelist ning uue võimalusena ühe õpetaja ja kahe assistendi mudelist, kus päeva kõige aktiivsemal ajal on rühmas kolm täiskasvanut. Vahel jääb ka kolmest täiskasvanust rühmas väheks.

Viimastel aastatel on käitumisprobleemide ja erivajadustega laste arv oluliselt suurenenud, lapsed vajavad üha enam individuaalset tähelepanu. Kuna rühmadesse kaasatakse erivajadusega lapsed ning rakendatakse tugiisikuid või abiõpetajaid, on mõnes rühmas korraga kohal koguni neli või viis täiskasvanut. Eesmärk ei saa olla üks või teine mudel, vaid laste heaolu ning kvaliteetne õppetöö.

Millised on vana ja uue mudeli plussid ja miinused?

Traditsioonilise mudeli pluss on kindlasti kaks kõrgharidusega õpetajat rühmas, kes lastega tegelevad, nende arengut jälgivad ning lastevanematega suhtlevad. Miinus on tihti see, et nad ei ole rühmas korraga ning lastega tegeleb enamiku päevast siiski üks õpetaja, aga ka õpetaja abi pea miinimumpalga lähedane töötasu, mis teeb pädeva personali leidmise kohati väga keeruliseks.

Traditsioonilises mudelis käivad rühma kaks õpetajat tööl vahetustega – vahetavad nad laste lõunauinaku ajal – või ka ülepäeviti. Osa lasteaedu rakendab traditsioonilise mudeli uuendusena õpetajate kattuvat tööaega, kuid kui rühm on avatud 10–12 tundi, on kaks õpetajat korraga tööl siiski vähe aega. Õpetaja abi peamised tööülesanded on traditsiooniliselt eelkõige lastele toitu serveerida, nõusid pesta ning rühmaruume koristada. Aja jooksul on tema roll aga suurenenud – rõhk on lastega tegelemisel, mitte koristamisel.

Kui rühmas on üks õpetaja ja kaks abistavat töötajat, on suurema osa ajast korraga tööl kolm lastega tegelevat täiskasvanut. See lubab korraldada paremini õppetegevusi väikestes gruppides ja õppekäikudel ning ka õues on lastega kolm töötajat. Selline mudel võimaldab maksta kõigile rühma töötajatele suuremat töötasu, kuna varasem kahe õpetaja ja ühe abi palgafond jaguneb ühe õpetaja ja assistentide vahel. Õpetaja vastutab kogu rühma õppe- ja kasvatustöö eest üksi nagu algklassiõpetajagi ning saab konkurentsivõimelisemat palka. Assistentide töötasu on samuti oluliselt suurem kui õpetaja abidel ning see aitab leida pädevamaid töötajaid. Uue mudeli miinus on, et tööturul ei ole veel vajaliku väljaõppega personali. Seetõttu on ülioluline, et lasteaed ise assistentide koolitamisse panustab.

Millal valida üks, millal teine mudel?

Ei saa konkreetselt öelda, millal eelistada üht või teist mudelit. Rühma töökorraldus lähtub rühma vajadustest ja võimalustest ning variante on rohkem kui kaks. Rühmadesse on kaasatud erivajadusega lapsed ning vajadusel on neil tugiisikud. Meie lasteaias on praegu tugiisik neljas kahe õpetajaga rühmas ja ühes ühe õpetajaga rühmas, kus on korraga kohal neli täiskasvanut.

Kas rühm töötab ühe või kahe õpetaja töökorraldusega, sõltub paljuski õpetajatest. On neid, kes suudavad võtta vastutuse kogu rühma õppe- ja kasvatustöö eest, ning neid, kes soovivad seda teha koos teise õpetajaga. Kindlasti ei tohi eri töökorralduste mudelitega töötajaid kohelda ebavõrdselt, ka omavalitsuses tuleb aktsepteerida, et lasteaias on korraga kasutusel mitu mudelit.

Meie lasteaias töötab 18 rühmast seitse uue töökorralduse järgi. Alustasime 2015. aasta augustis, kui esimesed kaks õpetajat avaldasid soovi võtta vastu uus väljakutse. Kohalik omavalitsus ja lasteaia juhtkond ei survestanud õpetajaid töökorraldust muutma; on oluline, et muudatuste soov tuleb õpetajatelt endilt. Iga uue asja üle tuleb arutleda koos kõigi osapooltega, püüda ette näha tugevusi ja kitsaskohti. Töökorraldust muuta soovinud õpetajad osalesid ka rühma meeskonnaliikmete valimisel.

Mida meie lasteaia lapsevanemad eri mudelitest arvavad?

Ühe õpetaja mudeli puhul tõid lapsevanemad tugevusena välja, et iga päev tegeleb lastega korraga kolm töötajat, iga päev on sama õpetaja ning samad põhimõtted ja reeglid. Lapsevanemad on uue töökorraldusega rahul, sest rühmades töötavad toredad ja tublid assistendid, kes õhtul vanematega suhtlevad. Miinuseks on üksikud vanemad märkinud, et ei näe õpetajat õhtul. Mõnes rühmas on töö korraldatud nii, et õpetaja on üks kord nädalas tööl õhtuni, siis on tal ka õhtune kontakt lapsevanematega. Samas on suhtlemiseks nii mobiiltelefonid kui ka e-kirjad, samuti e-päevik ELIIS, nii et alati on võimalik õpetajalt infot saada.

Kahe õpetaja mudeli puhul on mõni vanem kurtnud, et ühel päeval laps tahab lasteaeda tulla ja teisel mitte, sest üks õpetaja meeldib rohkem, teine vähem. Märgitud on ka, et rühmatöö põhimõtted erinevad päeviti, kuna õpetajad vahelduvad. Kui kahe õpetaja koostöö rühmas sujub väga hästi, on see mudeli pluss. Kahe õpetaja mudelis meeldib lapsevanematele ka, et õhtuti saab õpetajaga suhelda ning tagasisidet kogu lapse päeva kohta.

Miks peaks riik kehtestama abidele ja assistentidele kvalifikatsiooni­nõuded?

Kindlasti on hea, kui riiklikult sätestatakse kõigile lastega tegelevatele töötajatele kvalifikatsiooninõuded ja kutsestandardid, et kõigil oleks ühine arusaam, millise ettevalmistusega inimesed lasteaias töötavad. Kui on ühtsed kvalifikatsiooninõuded ja kutsestandardid, peaks kindlatele nõuetele vastama ka kõigi lastega töötavate inimeste palk.

Arvan, et rühma töötajate koosseisus võiks lasteaiale jääda valikuvõimalus, töökorralduses tuleb arvestada eelkõige lasteaia eripäraga, rühma laste vajaduste, turvalisuse ja heaoluga, samuti õpetajatega.

Millised peaksid olema nõuded abidele ja assistentidele?

Et ministeerium ei anna kvalifikatsiooninõudeid assistentidele ega õpetaja abidele, ei tähenda, et lasteaeda võib tööle võtta ükskõik kelle. Koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõuete alusel peab lasteaia personal, sealhulgas õpetajat abistavad töötajad, tundma ja rakendama koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning oskama lapse arengut ja tervist toetada. Lasteasutuse juhil on võimalus kehtestada kvalifikatsiooninõuded nii õpetaja abidele kui ka assistentidele, ametijuhendites saab välja tuua töötajale vajaliku kompetentsuse.

Lasteaia töötajad peavad olema suure südamega inimesed, kes teevad tööd pühendunult ja vastutustundlikult, olgu nad õpetajad, erialaspetsialistid, õpetaja abid või assistendid. Lasteaialastega töötav inimene olgu õppimisvõimeline, meil on ametijuhendites välja toodud, et töötaja peab end pidevalt erialaselt täiendama, olema kursis haridusvaldkonna uuendustega, oskama analüüsida oma professionaalset arengut ning suutma muutustele paindlikult reageerida. Oluliste isiksuseomadustena on ametijuhendites kirjas ausus, hoolivus, sallivus, koostööoskus, suhtlemisoskus, loovus ning kindlasti hea stressitaluvus.

Kui keeruline on sellistele nõuetele vastavaid inimesi leida või neile vastavaiks koolitada?

Õnneks leidub inimesi, kes armastavad lapsi ja soovivad nendega töötada. Keeruliseks teeb nõuetele vastavate inimeste leidmise kindlasti see, et lasteaias on palgad väga madalad.

Samas ei ole keeruline töötajaid koolitada, sest lasteaias töötavad inimesed tahavad üldjuhul väga koolitustel käia. Kõige olulisem on, et kõik töötajad tunnevad ennast täisväärtuslike ja oluliste meeskonnaliikmetena. Assistentidel ja õpetaja abidel tuleb võimaldada osaleda nii nõupidamistel kui ka konverentsidel ja koolitustel. Rühma meeskonna igapäevased arutelud üles kerkinud probleemide ja pedagoogiliste küsimuste üle ning püüd üheskoos lahendusi leida on samuti osa töötajate professionaalsest arengust.

Mis määrab lasteasutuse kvaliteedi?

Lasteasutuse kvaliteedinäitajad on välja toodud 2014. aastal koostatud dokumendis „Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted”. Kvaliteeti näitab täiskasvanute ja laste suhtarv, professionaalse koolituse läbinud töötajate arv, lasteaia õppekava ning alushariduse rahastamisega seotud õigusnormid. Samuti see, et kõiki lapsi koheldakse võrdselt ning vastavalt individuaalsetele vajadustele. Oluline on tervisekaitse- ja ohutusnõuete tagamine, mängu osa õppekavas, lasteasutuse ja lapsevanemate suhted, töötajate ja laste ning laste omavahelised suhted, lapsevanemate osalemine lasteasutuse töös ning töötajate igapäevane pedagoogiline tegevus.

Minu arvates näitab lasteasutuse kvaliteeti ka see, milliseid väärtusi ning kuidas me lastele jagame. Kui soovime, et lapsed kasvaksid hoolivateks, siis peavad nad kogema, et nendest hoolitakse ning et igale lapsele jagub tähelepanu.

Õpikäsitus on oluliselt muutunud. Enam ei toimi lasteaias see, et üks õpetaja õpetab kõiki lapsi korraga. Õppetöö peab toimuma väikestes gruppides või lausa individuaalselt, näiteks jagavad kolm täiskasvanut rühmas lapsed väikestesse gruppidesse ning õpetaja tegeleb kordamööda kõigiga. Samal ajal suundub üks assistent, teine õpetaja või õpetaja abi lastega näiteks lasteaia loodustuba vaatama ning kolmas täiskasvanu osa lastega teise tuppa õppemänge mängima; teatud aja jooksul vahetavad täiskasvanud laste grupid. Lasteaia õppetegevused peavad põhinema uurimisel, katsetamisel, avastamisel ja mängul, kogu lasteaed ja õueala on lastele avatud õpikeskkonnaks.

Iga laps vajab tähelepanu ja kindlust, et täiskasvanud on tema jaoks alati olemas. Ta vajab tunnet, et temast hoolitakse ja teda armastatakse. Lasteaia kvaliteet hõlmab seda, mida lapsed seal kogevad, ning seejuures on minu arvates väga oluline suhteruum, sest laps õpib vaid siis, kui ta end turvaliselt ja hästi tunneb. Taani Aarhusi ülikooli professor Stig Boström ütleb, et õppimine lasteaias põhineb eelkõige headel suhetel ja hoolivusel. Ta on kokku viinud mõisted: Education (haridus) + Care (hoolivus) = Educare.

On vahe, kas rühma õpetaja tegeleb lasteaias korraga 24 või 8 lapsega või veelgi väiksema grupiga. Kui iga väikese grupi jaoks on rühmas täiskasvanu, võimaldab see luua toetavamat ja turvalisemat suhteruumi kõigile. Tänapäeva teadusmaailmas rõhutatakse lasteasutuste õppekavades õnnelikkust, kaasamist, sallivust ning rahulolu ja heaolu. Laps, kes kasvab headel suhetel põhinevas keskkonnas, õpib ka ise häid suhteid looma ja hoidma. Õnnelik ja endaga rahulolev inimene on üldjuhul nii vaimselt kui ka füüsiliselt tervem, tuleb endaga paremini toime ja on teiste suhtes sallivam. Lasteaia töö korraldamisel tuleb selle kõigega arvestada.


20 kommentaari teemale “Lasteaia töökorraldusest: kas on head ja halba mudelit?”

  1. Eda ütleb:

    Meie lasteaias on koguae tóól 2 õpetajat, alates 9.30 ja lisaks õpetaja abi. Ka nii on võimalik tóógraafikut teha. Nii õhtul kui päeval tootavad lastega professionaalid.

  2. ende tammekunn ütleb:

    Tere ,emad-isad.
    Ka meie lasteaias hommikuti 2 õpetajat,kuid õhtul 16-st jääb õpetaja abi üksi sobitusrühma.Olen olnud 11 aastat lastega,koolitanud end lapsehoidjaks kahel korral,toitumisnõustajaks,varem olnud meedik,olen läbinud pedagoogikas erivajadustega laste hoolekande Pedagoogilise Seminaris jms
    Tahks ka siinkohal märkida,et palk võiks siiski ka alampalgast suurem olla,kuna vastutus suur ja sobitusrühmas erivajadusi ka ligi 4 vahel.
    Seega-kalllid-emad -isad-palun ka vahel mõistmist.Lihtsalt puht füüsiliselt ei jõua individuaalsust tagada.
    11 aastaseztaasiag õpetaja abi,armastav ja hooliv ema ja ka vanaema juba.
    Soovin kõigile soojust hinge ja julgust käed külge panna-sest kus viga näed laita-palun tule ja aita!
    Peatset pesadest väljalennuks toreid edaspidiseid rõõme ja õnnestustumisi!
    Südamesoojust.
    õpetaja abi,ema ja vanaema- lapsehoidja E.

  3. Milvi ütleb:

    Ajaga kaasa tulevad pikad ja lohisevad ametijuhendid kuid see ei ole tagatud vajalike koolitustega Õpetaja assistenti ja opetajaabi kvalifikatsiooni omamiseks vajalikud kursused on nii kallid mida praeguse palgasusteemi juures inimene ise ei suuda tasuda. õnnelik ja rahuldav töötaja suudab paremini seda ka lastele üle kanda

  4. Madu ütleb:

    Õpetajad sageli ei taha kattuvat tööaega. Paljud ei soostu isegi iga päev tööl käima. Kattuv tööaeg näib jutuna hea küll, aga kui kahele inimesele pole ruumi või nad isikutena ei sobi, siis pole kattuvat tööajast mingit kasu. Rühmades peaks olema vähem lapsi ja siis saaks ka tavapärase kaheõpetaja süsteemis õpetaja suurepäraselt hakkama. Kui aga lisanduvad erivajadsutega lapsed, siis on vajalik lisajõudude olemasolu, st õpetajaabile lisaks veel keegi – ja mitte ainult, et keegi- oluline on ikka ka, kes see “keegi” on. Mõnest võib kasu asmeel hoopis kahju olla. Samuti, kui halb õpetajaabi võib aitamsie asemel hoopis segada. Ikka jõuab töötasuni probleemi lahendus- odavalt ei saa kahjuks head asja- see maksab. Kuniks raha ei leita, jäävad kõik lahendused poolikuks. Õpetajaabilt tuleks võtta muud kohustused ja ta peaks olemagi õpetaja abi, mis omakorda eeldab vastavt haridust. Milline haridusega inimene tuleb 500.- eest tööle 8 tunniks päevas? Kui mõni leidub, siis neid piisavalt ikkagi ei ole. Sama ka õpetajatega. Ka õpetajatele tuleb luua motiveeriv palk ja töökorraldus. Kuniks seda ei raatsita, jääbki haridusevanker logisema.

  5. Madu ütleb:

    Esitan artikli kirjutajale, kes nähtavasti on kattuva tööaaja pooldaja (tallinna Haridusamet nimelt kultiveeribki seda mõtet üsna agaralt lasteaia juhtidele) küsimuse- kuidas mahuvad rühma 24 last + mitu täiskasvanut, kui rühmal on vaid üks ruum? Paljudes lasteaedades on ruumipuudus ja polegi kuhugi eralduda. Ja miks on jutt ikka veel 24 lapsest, kui seaduses on selgelt kirjas, et 24 last on lubatud vaid tingimuste olemasolul hoolekogu loaga. Tean, kuidas neid lubasid hoolekogudelt välja pressitakse, tean, millised on tingimsued enamustes lasteaedades. Kattuva tööaja promomine on demagoogia- näiliselt võiks nagu parem olla, aga kus see olemine toimub, sellele pole mõeldud. Väiksemad rühmad kahele- kvalifitseeritud õpetaja + kvalifitseeritud abi- ja kõik toimib. Täna on probleeme isegi kvalifikatsioonile vastavate õpetajate leidmisega- siingi tehaksa allahindlust juba … Viimane aeg on hakata tõsiselt mõtlema, kuidas sellest august välja tulla, mitte koonerdada ja otsida absurdseid lahendusi.

  6. Arvamus ütleb:

    See kõik kirjutatu on tuttav ja ammu teatud jutt, kuid sageli väga keeruline teosatsda,et ka reaalne tulu oleks. Tihti on õpetaja abi kui mitte umbkeelne, siis igaljuhul riigikeelt kõrgtasemel mitte valdav. Assistendiks võib sattuda suht noor, kes veel ise tegeleb kõrvalt õppimisega, pedagoogikast, metoodikast ei tea suurt midagi. Põhiõpetaja kogu aur kulub kolleegide juhendamisele ja siis lapsed. Vana süsteem oli kordi parem kui rühmas kaks kõrgharitud pedagoogi ja abi.

  7. Madu ütleb:

    Väga nõus eelkirjutanu arvamusega. Olen ise läbi teinud kõik täna pakutavad “lahendused”: nii üheõpetajasüsteemi, kattuva tööaja kui tavaviisil- 2 õpetajat vahetavad teineteist kas ülepäeva või päeva keskel ja see viimane on toimivaim tänases päevas. Ent seegi vajab lisapanust, millest varasemates postitustes juba kirjutasin. Lisapanust ei taheta aga kuidagi anda ja ikka surutakse panustamise koormat õpetajate ja abide õlgadele – need on aga juba lookas kohustustest, mille täitmiseks reaalselt võimalused puuduvad.

  8. ilona ütleb:

    Ikka koguaeg käib see üheõpetajasüsteemi peale surumine. Samas, kui inimestega rääkida, siis ei ole ei õpetajad sellega rahul ega ka lapsevanemad. Kuidas siis nii? Kuidas on võimalik, et uuringud ja artiklid maalivad ühe pildi, aga kui lasteaednikega koolitustel jm. rääkida, siis on seisukohut hoopis teine?

  9. Roosa ütleb:

    Lapsevanemana kaasa rääkides on minu meelest puudus inimestest just hommikupoole,kaasaarvatud õuesoleku ajal.Sel ajal peaks õues olema lapsi vaatamas kaks inimest.Samuti on väga oluline õhtul kohtuda ikka selle inimesega,kes on minu lapsega koos olnud terve päeva.Lapsed lähevad ju lõunaunele ja tõusevad kella kolme paiku.Miks peaks õpetaja lõuna ajal vahetuma?Mis puutub üheõpetaja süsteemi,siis eks ta selle peale mingil ajal läheb,vaadates mis mujal maailmas toimub.Selleks tuleb aga assistendid koolitada,samuti õp abid.Ja loomulikult palgatõus!

  10. Arvamus ütleb:

    Kuna raha pole palka maksta hakati eksperimenteerima küll koormuste vähendamisega, kattuva ajaga, assistentidega. Hästitoimiv süsteem tahetakse lammutada,ilma,et õpetajatelt ka keegi küsiks. Eriti torkab see silma Tallinnas.

  11. Maris ütleb:

    Mina olen kattuva tööaja pooldaja, sest olen kogenud nii vahelduva graafikuga tööd kui nüüd kattuva tööajaga ja kvaliteedivahe (just laste seisukohalt) on tohutu. Kattuv tööaeg võimaldab tööd gruppides, mis on laste arendamisel-õpetamisel väga suur väärtus; aga samuti annab õpetajale turvatunde, et kõigega ei pea üksi hakkama saama, keegi on alati toeks. Õpetajad saavad teineteist täiendada, jälgida, teineteiselt õppida, häid ideid jagada, olukordi kohe koos lahendada, teineteisega kõiges nõu pidada. Meil on paarilisega nädalad ära jagatud, nii et kordamööda oleme nädalakaupa juhtivad õpetajad, kuid teine õpetaja ja abi loomulikult toetavad ja saavad igal ajal oma ideid lisada.

    Väide, et rühmad on suured ja rühmaruumid väikesed, on muidugi õige, aga tuua seda argumendiks kattuva tööaja vastu tundub küll koomiline – no KUI suur ja ruuminõudev see teine õpetaja siis on, et füüsiliselt rühmaruumi ei mahu?! Pigem just seetõttu kattuvat tööaega pooldangi, et lapsi on korraga kohal palju ja ühel õpetajal (ja lisaks lastele palju muuga tegeleval abil) pole füüsiliselt võimalik iga lapse jaoks olemas olla.

  12. Madu ütleb:

    “… on väga oluline õhtul kohtuda ikka selle inimesega,kes on minu lapsega koos olnud terve päeva.Lapsed lähevad ju lõunaunele ja tõusevad kella kolme paiku.Miks peaks õpetaja lõuna ajal vahetuma?” Sest õpetajatel on lühendatud tööpäev ja selle pikkus on 6 t.

  13. Madu ütleb:

    “Kuidas on võimalik, et uuringud ja artiklid maalivad ühe pildi, aga kui lasteaednikega koolitustel jm. rääkida, siis on seisukohut hoopis teine?”
    Millised uuringud? Kes neid on teinud? Artikleid aga kirjutavad need, kes tahavad neid muudatusi ellu viia või kellelt neid tellitakse. Eks need mõtted ikka ülevalt poolt tulevad ja eesmärk on raha kokkuhoid. See on see liikumapanev jõud.

  14. Ritsikas ütleb:

    Õpetaja tööpäev on 7 tundi pikk, mitte 6 tundi. Loodame, et uue haridusministri jutt 6 tunnist lastega läheb läbi.Seni nõuavad direktorid tööd 7 tundi lastega ja muud toimetused (peod, arenguvestlused,koosolekud jn) on oma vabast ajast.
    Miks peab õpetaja väikese palga eest panustama oma isiklikku aega?
    Lihtne on muuta käsukorras vana süsteemi, raha läheb vähem ja küll õpetaja kohusetundest teevad ka kõik muud nõudmised ära.Rühmad on küll suured, kuid suurem probleem on erivajadusega lastega, kelle vanemad ei tee midagi, et oma last edasi aidata. Tugiisikuid ei saa ilma vanema nõusolekutta võtta.Küll õpetaja tegeleb ainult tema lapsega ja kui ei tee!!!! Nii ongi õpetajad oma missioonitundes töö rabajad. Haridusamet nõuab aga uusi lollusi ja uurimatta kas see süsteem toimib. Pole ju õpetajaid enam võtta, juba praegu töötavad ilma hariduseta inimesed õpetajana, raha läheb ka neile vähem!

  15. Malle ütleb:

    Mina töötan kahe õpetaja ja ühe õpetajaabi süsteemis. Meil käivad õpetajad tööl kaks ja pool päeva nädalas, kolmapäev on neil poolik päev iga nädal. Nemad keelduvad tööl käimast iga päev ja vinguvad ka igal kolmapäeval, et täna on nende päev rikutud. Oleme ausad , meie lasteaias on nendel väga hea palk, mida kahjuks õpetajaabidel pole. Nende palk on alla igasuguse arvestuse .Isegi ilma lasteta õpetajaabi elaks selle palgaga puu all telgis. Pole vaja kirjutada neid mõttetuid artikleid, mis nagunii midagi ei muuda. Seni kuni inimesel pole võimalik oma sissetulekust elada inimväärset elu , pole mõtet kehtestada ka mingeid kvalifikatsiooninõudeid ja loota, et siis äkki keegi tuleb 500 euro eest kuus tööle, ei tule !
    Töötasin 24 aastat lasteaiaõpetajana ja loobusin 4 aastat tagasi sellest tööst, kuna sain palka 525 eurot kuus (bruto) ja enam ei soovigi seda tööd teha ja üldse ei kahetse, et lõpu tegin. See tohutu vastutus, paberimajandus, lisaks vabal ajal ürituste organiseerimine, pereelu kannatas jne.
    Praegu töötan 4 aastat õpetajaabina ja näen kõrvalt, milline on lastele antav alghariduse kvaliteet, see ei kannata üldse kriitikat. Tööl on hariduseta või alles koolieelset pedagoogikat õppivad noored .Kõrgkoolides antav hariduse kvaliteet (koolieelne pedagoogika) ei ole üldse võrreldav endise Tallinna Pedagoogikakooliga .Tööle asuvad noored, kellel ametialased teadmised ja oskused on väga vähesed .
    Lisaks soovin veel kirjeldada enda hetke tööd õpetajaabina. Minu kohustused ulatuvad taevani. Toidu jagamine, nõudepesu, tolmu võtmine, põrandate pesu, lastega tegelemine , üritustel osalemine, õpetajate eest mitu korda nädalas üksi rühmas olemine, õpetajate abistamine õppetegevustes, lastega õues olek, uste klaaside pesu, wc korrashoid, prügikastide igapäevane tühjendamine, väljasõitudel kaasas käimine, voodipesu vahetus, vaipade puhastus tolmuimejaga, laste juhendamine nende igapäeva tegevustes jne.jne,kohutav !!!Kuna pean ka lastega õues olema, siis sageli jääbki enamu töid tegemata, sest see pole võimalik , inimvõimed on siiski piiratud ja palgast ma ei soovi üldse rääkida, see ajab lausa kurjaks .

  16. Malle ütleb:

    Absoluutselt nõus .

  17. Mari ütleb:

    Õpetaja tööpäev ei ole 6 tundi, vaid 7 tundi pikk. Seaduses on öeldud, et õpetajatel on lühendatud tööpäev kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Ja õpetajad ei pea vahetuma lõunatunni ajal, vaid üks õpetajatest tuleb tööle lasteaia avamise ajaks ning teine liitub õuesoleku ajast alates, näiteks. Töögraafiku võib sättida nii, et ühel päeval on õpetaja pikemalt ja teisel päeval lühemalt tööl.

  18. Mari ütleb:

    Millises lasteaias nõuavad direktorid tööd lastega 7 tundi päevas? See on seadusevastane. Oluline on see, et igal õpetajal oleks võimalik selleks 7. tunniks minna lasteaia õpetajate tuppa vajalikke ettevalmistustöid või paberitöid tegema.

  19. Terje ütleb:

    Kahjuks on palju lasteaedu, kus juhid ei taha või ei oska seadust lugeda või ei saa aru, et ka nende maja õpetajad on inimesed.

    Tööandja peab seadust rakendama lähtudes selle eesmärgist. Õpetajate tööaja regulatsiooni eesmärk ei ole muutunud ning lasteaia õpetajal peab tõesti olema lisaks kontakttundidele seaduses ettenähtud 35-tunnise täistööaja sees ka see aeg, mil ta tegeleb õppetööks ettevalmistamisega.
    Pikema selgituse õpetajate töö- ja puhkeaja kohta on andnud Haridus-
    Kõik tööülesanded, sh õppe- ja kasvatustöö tundide ettevalmistamine, õppekäigud jm peab mahtuma üldtööaja sisse. Haridustöötajate tööaja määruses sätestatakse, et lühendatud täistööaja kestuseks koolieelse lasteasutuse õpetaja ametikohal on seitse tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava näeb muu hulgas ette õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ning lapse arengu analüüsimise. Need ülesanded peavad lasteaiaõpetaja tööaega ära mahtuma. Samuti tuleb õpetaja tööaega arvestada õppekäigud ja lasteasutuses toimuvad üritused.
    See tähendab, et kui konkreetse lasteaiaõpetajaga ollakse kokku leppinud, et ta on 35 tundi nädalas rühmas, siis peab kõik ettevalmistavad tegevused ja muud ülesanded tegema ära teine töötaja. Kuna vahetu õppe- ja kasvatustöö tegemisest ei ole võimalik kõrvale jätta nende ettevalmistamist (ning eelduslikult on õpetajal ka muid ülesandeid), siis ei saa õpetaja tegeleda ainult vahetu õppe- ja kasvatustööga 35 tunni ulatuses.

  20. kristina ütleb:

    mis see õpetaja assistend teeb lasteaias

Leave a Reply to Terje

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!