Kultuurisuvi
opleht-tellimine

Lollitunnistus

24. märts 2017 Raivo Juurak toimetaja - 11 kommentaari

Raivo Juurak

Tartu koolijuhtidel on kindel plaan loovainetes numbrilisest hindamisest loobuda. Tore algatus, aga saab minna veel kaugemale.

Miks kaotada numbrid ainult loov­ainetes? Kas matemaatika-, keemia- või füüsikatunnis ei sõltu hinded samavõrd õpilase andekusest? Kas matemaatikatund ei tekitagi stressi ega pärsi loovust? Mõne uuringu järgi kardetakse just matemaatikatundi kõige rohkem. Võib-olla tuleks matemaatikas esimesena numbritega hindamine ära kaotada? Küsisin aastaid tagasi ühelt Taani haridustegelaselt, miks neil kuni kaheksanda klassini matemaatikas hindeid ei panda, isegi kahtesid mitte. Ta vastas: „Kes on matemaatikas nõrk, teab seda niigi. Miks peaks talle selle kohta veel „lollitunnistuse” andma?” Miks tahame meie loodusainetes – vastupidi loovusainetele – hindamise senisest veelgi täpsemaks muuta ja kümnepallisüsteemi rakendada? Kaotame numbrid ka loodusainetes!

Teiseks, miks üldse alustatakse numbritest? Kutsekool hakkas tänapäevasemale hindamisele üle minema õpiväljundeid formuleerides. Iga teema juures pandi kirja, missuguse osa sellest peab olema õpilasel isegi une pealt ja külma duši all täiesti selge. Iga teema juurde pandi ka kirja, mis kriteeriumide põhjal hinnatakse, kas õpitu ikka on une pealt selge. Teiste sõnadega: iga teema puhul pandi kirja n-ö raudvara, mida õpilane peab valdama hindele 5+. Kui ei valda, siis kooli ei lõpeta. Nagu ei saa autojuhiluba see, kes teeb liikluseksami hindele 3–. Kui kutsekoolis algab uus teema, siis vaatavad õpilased esimese asjana internetist järele, missugused on selle teema hindamise kriteeriumid. Nad tahavad teada, mida konkreetselt oskama peab.

Kolmandaks, miks räägime nii palju andekusest ja vähe õppeülesannete täitmisest? Võtame näiteks kunstiõpetuse, kus andetud pidid suures stressis olema. Aga kui kunstiõpetuse iga teema kohta on koostatud selged õpiväljundid ja formuleeritud konkreetsed hindamise kriteeriumid, ei hinnatagi ju lapse kunstiannet, vaid seda, kas tal on õppeülesanded täidetud ja vajalikud oskused nii selged, et une pealt tuleb välja.

Tartu õpetajate professionaalsuse tase kindlasti tõuseb, kui õpilastele numbreid enam ei panda. Sest kui hinnet piitsa ega präänikuna kasutada ei saa, siis tuleb klassi õppima innustada õppeviisidega, mis õpilasi huvitavad. Korraldada aktiivõpet, meeskonnatööd, projektõpet, paarisõpet jms. Ja loomulikult tuleb iga uue õppeviisi puhul õpiväljundid ja hindamise kriteeriumid väga selgelt kirja panna.

Õpilane ei kardagi ju hinnet, vaid õpetajat, kelle puhul pole selge, mida ta õieti tahab ja hindab.


11 kommentaari teemale “Lollitunnistus”

  1. Luule ütleb:

    Arutelud kooli ümber kisuvad nii kaldu, et jõutud äärmuslikumale arvamusele loodusainetes hinnetest loobumisest. Kui see ei ole tõsine arvamus, siis on see lamedavõitu nali. Ehk siis lihtsam tee oleks lisaks loovusainetele loobuda veel hinnetest võõrkeelte ja kirjanduse, lisaks veel ka ajaloo õpetuses. Saaks piirduda vaid selle jutustamisega, mis kõik vanasti oli, või siis ei olnudki. Loodusainetega on aga selline konks, et elatusvahendeid, toitu, loodusvarasid, maavarasid peab tundma, et neid kasvatada, kasutada ja siis saab ehk ellu jääda, isegi kui vette ujuma minna. Arstiteaduse aluseks ka ikka loodusainete keemia, füüsika, bioloogia ja lisaks matemaatika tundmine. Aga selliselt koolielule päitsete pähe ajamisega jõuaks ehk lapiku maa tunnistamiseni.
    Ei suutnud kuidagi asist kirja saata. Nii on.

    • Raivo Juurak ütleb:

      Kõigepealt seda, et numbrilisest hindmaisest loobutakse selleks, et õpilased õpiksid rohkem ja paremini, mitte vähem ja halvemini.

      Kui lapsed pärast numbrilise hindmaise kaotamist enam ei õpi, siis tähendab see seda, et õpetajal pole ilmselt autoriteeti või ei oska ta oma õppematerjali parajate suutäitena ette anda, ei oska või ei viitsi hindmaise kriteeriume õpilastele arusaadavaks teha jne.

      • Luule ütleb:

        Miks arvatakse, et siis õpiksid õpilased vähem? Hinne ei ole ega tohigi olla malakaks, mille abil õppima panna. Huvi õppeaine vastu on see, mis viib edasi, aga ei juhtu ka midagi, kui hindeks on arvestatud ja õpetaja positiivne hoiak õpilase edu suhtes lisaks. Olen õpetanud joonistamist, joonestamist, kehalist kasvatust, matemaatikat, füüsikat, aga diplomi järgi olid keemia ja bioloogia keskkoolile ning geograafia 9. klassini. Jään oma arvamuse juurde, et õpetamise raskus, eesmärgid ja ka hindamises on erisusi, need seoses nii õpilaste vanusega kui ka nende loovuse iseärasustest ning füüsilistest võimetest sõltuvust.

  2. Indrek ütleb:

    Küsimused kahtlejatele: Kas matemaatikaõpetaja töö kvaliteeti, pingutust või professionaalsust saab ilma numbrit panemata hinnata?; Kas õpetajate hindamine numbritega parandaks kuidagi nende töökvaliteeti?

    • Raivo Juurak ütleb:

      Oleneb õpetajast.
      Tean matemaatikaõpetajat, kes pani jooksvad hinded ainult oma märkmikku ja kellelegi ei näidanud. Märkmik oli selleks, et ta ise mäletaks, kes mida teab ja kes mida ei tea. Kui õpilased küsisid, mis seis neil on, siis ta vastas, et pole viga, aga seda ja seda vaata veel.
      Hinde said õpilased teada alles semestri lõpul ja kellelgi ei olnud see kokkuvõttev hinne kaks. Matemaatika oli kõigil nii tugev, et kõik soovijad pääsesid matemaatikas edasi ka ülikooli.
      Vaat selline õpetaja oli.

  3. Laine ütleb:

    Inimesed on erinevate huvide ja sünnipäraste eeldustega. Kunstide -käelise tegevuse, humanitaarainete ja lõpuks reaal- ehk loodusainete osas. Muidugi on ka selliseid, kellele midagi ei ole raske ega võimatu. Loodusaineid ja matemaatikat on vaja hinnata, sest mida ütleks nendele pandud hinnangud -arvestatud, saad hakkama aga püüa veel jne. Need sobivad vaid loomeainete valda. Kui koolidel jätkub kunstiainete proffe ja õpilasi, kes nendes ikka hinnet ka tahavad, siis olgugi nii, nagu kool ja hoolekogu otsustab. Aga saavutatud ainetes, mida ka rahvusvaheliselt võrreldakse ja analüüsitakse, ei tohiks küll tasemes tagasi tõmbuda.

    • Raivo Juurak ütleb:

      Ilma Hinneteta õpitakse paremini ja tõstetakse taset – see on selle uuenduse mõte. Aga et tase tõuseks, selleks on vaja loodusainete õpetmaine väga hästi läbi mõtelda ja õpilasele ka huvitavaks muuta. Kindlasti tuleb õpilastele teha selgeks iga teema HINDAMISE KRITEERIUMID.

      Kui ei ole numbrilisi hindeid, siis see ei tähenda, et et õppe tulemusi üldse ei hinnata. Just eriti hinnatakse! Õpilane ise ka hindab oma tulemusi kriteeriumide põhjal.

  4. Mõtlik ütleb:

    Klassika on see, et õpilane kardab hinnet, ja soovib sooritada töö võimalikult hästi. Enne gümnaasiumit/kutsekooli ei ole tihtipeale õpilasel endal piisavalt motivatsiooni ja distsipliini, et saada ilma hindeta või hinnanguta hakkama. Omal ajal motiveeris küll väga see, et tahtsin saada häid hindeid, see aga omakorda pani õppima, siis tulid ka teadmised ja oskused. Ei tasu kõike lõhkuda, mis toimib ja töötab. Liiga palju vabadust on antud õpilastele, vinguda jaksavad paljud, aga kes siis töö ära teeb..? Ega tulevikus lihtsamaks ei lähe, ikka peab pingutama, ikka ristad teed kellegi hinnangutega enda isiku või tegevuse suhtes. Selle eest ei saa põgeneda, pigem tuleb õppida sellega toime tulema. Minu arvates on haridusmaastik muutumas liiga veidraks, tihti süüdistatakse õpetajaid, ei suuda motiveerida, ent ka see pole õige. Mis siis, et inimesed on erinevate huvide ja eeldustega. Lõpuks peab ikka elus tihtipeale asju tegema mis ei meeldi, ei oska või ei taha. Seega kes tahab ekstra teha nende jaoks on veel kunsti- ja muusikakoolid, rääkimata spordist jne. Käisin muusikakoolis ja ka seal pandi teatud kriteeriumitest lähtuvalt hinne sooritatud ülesannetele.
    Seega…, mõelgem korra uuesti, kas on tarvis neid hindeid ikka kaotada või õpetaks oma lastele, et elu ongi vahepeal raske, aga siis tuleb pingutada ja tööd teha. Hiljem tulevad ka tulemused, eduelamus ja tahe edasi end arendada.

    • Laine ütleb:

      Nõustun Teie arutlusega. Aga kui ikka on jõutud järeldusele, et õpilased on liialt pinge all ning kõik õpilased ei suuda seda koormust taluda, tuleb siiski otsida alternatiive mingis osas. Ülikoolis oli suur osa ainetest arvestusena, aga sinna ei saanud ka lihtsalt minna, saadeti lihtsalt tagasi.
      Põhikooli 7-9 klasse on õpilastele murdeeas kõige raskem (eriti poistel) üle elada, selle kogemusega loobuvad sageli poisid edasisest hariduse teest. Eriti raske oli 10. klass ja just nendele, kes mujalt koolist tulid. Kuna kunsti- ja muusikakoolid ära ei kao vaid on olulised, võib siiski põhikoolis seda osa kergendada. Näiteks kehalises kasvatuses tõstes tundide arvu ning abiks oleks ka mingid standardid, mida tuleks täita.

    • Raivo Juurak ütleb:

      Hinneteta õppimine on ikkagi selleks, et õpilased õpiksid rõõmsmalt ja rohkem. Eestis on juba küllalt koole, kus 6. klassini ainehindeid ei panda ja tasemetööd on kõigil head. Miks siis alates 7. klassis hindeid on vaja? Kas murdeikka jõudnud õpilane tahab piitsa ja präänikut saada? 🙂

  5. Peep Leppik ütleb:

    HEAD KOLLEEGID!
    Ärme murrame sisse lahtisest uksest… Märkan üha enam, et tänane õpetaja tunneb halvast PEDAGOOGIKA AJALUGU. Viimasel sajal aastal (reformpedagoogika aeg!) on ka hindamise vallas proovitud läbi kõik. Alates 2.klassist kindlustab tihe numbriline hindamine õpilastele alati kindlamad ja süstemaatilisemad teadmised. Ainult 1.klaasis, kus õpilastel suur uurimuslik aktiivsus, võib sellest loobuda!

    Lugegem Kalju Saksa (väitekiri!), Aleksander Elangot ja Lembit Andresenit (loengute materjalid) Viimased 2 minu mentorid-õpetajad… Olen kirjutanud ka oma pikaajalistest uurimustest-praktikast seoses hindamisega.

    Ja tähtsaim – igasugune hindamine koolis on PEDAGOOGILINE PROTSESS (nagu kõik muugi seoses õpilastega)!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!