Miks on teie PISA tulemused nii head?
Eestis alustati muudatustega hariduse vallas varem kui Kõrgõzstanis, märgib haridusminister Gulmira Kudaiberdijeva külaskäigu ajal Audentese erakooli. Fotod: Raivo Juurak
16. ja 17. märtsil külastas Eestit Kõrgõzstani delegatsioon, mida juhtis haridusminister Gulmira Kudaiberdijeva.
Delegatsiooni koosseisu kuulus lisaks ministrile koolijuhte, õpetajaid, ärimehi, haridusametnikke ja poliitikuid. Põhjalikuma ülevaate Eesti haridussüsteemist said külalised kohtumisel Innoves. Kuidas toimivad Eesti erakoolid, arutati Audentese erakoolis. Vene õppekeelega koolidest külastati Tallinna Linnamäe lütseumi.
„Probleemid on meil sarnased, kuid Eestis hakati nendega tegelema varem ja tõsisemalt,” märgib minister Gulmira Kudaiberdijeva intervjuus Õpetajate Lehele. „Nagu Eestis nii ei jätku ka Kõrgõzstanis matemaatika- ja füüsikaõpetajaid, suur puudus on inglise keele õpetajatest. Soomes küsisime, missugused olid kõige tähtsamad otsused, mis võimaldasid neil saavutada hariduses nii suurt edu. Soomlased vastasid: kõige tähtsam oli, et muudeti suhtumist õpetajasse.”
Kõrgõzstani haridussüsteemi plussina toob minister välja, et kõigile lastele on haridus kättesaadav, ka kaugete mägikülade lastele. Soovida jätab aga hariduse kvaliteet. Nii suure spetsialistide delegatsiooniga tuldigi Eestisse saama teada, kuidas on Eesti saavutanud PISA testides nii häid tulemusi. Kohtumisel Innoves saigi delegatsioon ülevaate, millele on Eesti haridussüsteemi ümberkorraldamisel kõige rohkem rõhku pandud.
Kõrgõzstani noored austavad vanemaid inimesi. See teeb haridussüsteemi muutmise kergemaks, väidavad parlamendiliige Abdõvahap Nurbajev ja tema tütar Nurzada Nurbajeva. Viimane esindab delegatsioonis Kõrgõzstani lasteaednikke.
Gulmira Kudaiberdijeva: „Õpetaja palk on Kõrgõzstanis suur probleem. Väga tahaks, et meie õpetajad saaksid palju palka ja õpetajaks õppima saaks valida ainult parimaid noori. Õnneks on Kõrgõzstanis nüüd lõpuks kõik poliitikud nõus, et haridus on väga tähtis, kui tahame paremat tulevikku. Suhtumine õpetajasse on muutunud paremaks.”
Kõrgõzstani parlamendi rahvusvaheliste suhete ja riigikaitse komisjoni aseesimees Abdõvahap Nurbajev lisab, et nende haridussüsteemil on veel Nõukogude aja tunnusjooni. Nad on väga huvitatud, kuidas Eesti on suutnud neist lahti saada. Ta lisab, et õnneks austavad Kõrgõzstani noored vanemaid inimesi ja käituvad korralikult, see teeb haridussüsteemi muutmise kergemaks.
Eesti teeb Kõrgõzstaniga hariduses koostööd juba mitu aastat. 2015. aastal toetati kahte mitmekeelse hariduse projekti. Ühe viis läbi Tartu ülikooli Narva kolledž ja teise Innove. TÜ Narva kolledž on aidanud nüüdisajastada Kõrgõzstani kolme juhtiva kõrgkooli õpetajakoolituse õppekavasid. Oši ülikoolis toimus õpe valdavalt e-õppe vormis. See kursus on veebiversioonis olemas ja seda saab rakendada ka järgmiste gruppide koolitamiseks ja seda muudeski riikides.
Innove on toetanud Kõrgõzstanis aine- ja keeleõppe (keelekümbluse) lõimimist. Seminare on korraldatud nii Biškekis, Ošis kui ka Tallinnas, kus on külastatud Pae gümnaasiumi.