Õpetajate Leht

Mis valemiga juhatada noor rahaasjadeni?

3. märts 2017 Kristina Traks ajakirjanik - Kommenteeri artiklit

Illustratsioon: Pangaliit

Rahaasjad lähevad noortele vägagi korda ja kuigi teadlikkus investeerimisest on veel lapsekingades, näitavad uuringud, et nihe vastutustundliku suhtumise poole on ka noorte hulgas toimumas ning tõenäoliselt toimetavad tänased noored rahaga mõistlikumalt kui eelmine põlvkond.

Finantshariduse hindamiseks on juba aastaid tehtud mitmesuguseid uuringuid, sh uuritud 18−25-aastaste suhtumist rahaasjadesse. Muutused selles vallas ei saa toimuda üleöö, kuid vähehaaval näib inimeste teadvusesse jõudvat vajadus raha säästa, vastutustundlikult eelarvet koostada ning investeerimisega tegeleda.

Mõneti näib lahku minevat soov­unelm ja reaalsus – nagu näitas PISA finantskirjaoskuse test, olid Eesti 15-aastaste õpilaste teoreetilised teadmised ja oskused lausa kolmandal kohal, seevastu paar aastat hiljem tehtud Saar Polli uuring tõi välja, et üle kolmandiku noortest ei planeeri oma rahaasju üldse – nad elavad tänases päevas ja homse peale ei mõtle.

„Eks paljud neist elavad veel vanematega koos ning sellepärast on taoline suhtumine üsna arusaadav,” märgib MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu. „Samas rõõmustab mind noorte huvi investeerimise vastu. Mul pole andmeid sellest, kui palju osaletakse investeerimisklubides ja loetakse temaatilisi blogisid, kuid tundub, et teema muutub noorte hulgas järjest populaarsemaks.”

Alates koolist

Poole peale on jõudnud Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastani 2020. Sellega juhitakse tähelepanu finantshariduse edendamise tähtsusele ning see peaks andma raami kogu valdkonnale.

Võtmekohal on rahatarkuse viimine laste ja noorteni juba koolis, samuti õpetajate koolitus. Idee põhjal jooksevad rahatarkusega seotud teemad läbi eri õppeainetes, nii nagu rahateemad ongi meie elus seotud praktiliselt kõikide valdkondadega. Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar leiab, et iga klassijuhataja saaks juba üsna lihtsate võtetega muuta rahaasju noortele lähedasemaks ja huvitavamaks. Ta toob näiteks klassiekskursiooni korraldamise. Tavapärane on, et teada on summa, mis on vaja kokku saada, see jagatakse tulijate vahel ära, igaüks toob raha ning sellega teema unustatakse.

„Samas võiks ju rääkida, millest koosneb reisi kogukulu – kui palju maksab transport, majutus, toit jne. Kui nüüd noor ise mõnda oma reisi hakkab planeerima, siis ta juba teab, millega on vaja arvestada,” räägib Kutsar.

Leonore Riitsalu leiab, et kõige olulisem rahatarkuse õpilasteni viimisel pole mitte niivõrd terminite, faktide ja liitintressi valemite õpetamine, vaid üldine teadlikkuse tõstmine ja mõistliku majandamise põhimõtete kujundamine. „Kõige olulisem on teha oma rahaasjades teadlikke vaikuid ehk õppida elama nii, et elu poleks ühest palgapäevast järgmiseni kuidagi toime tulemine. Just see oluline teadmine peab õpilaseni jõudma,” ütleb ta.

Koolides edasi antavad rahateadmised sõltuvad suuresti konkreetse õpetaja huvist teema vastu, sest kooliprogrammis otseselt rahatarkuse ainet pole. Kai Kutsar on ka ise käinud koolides rahateemadel rääkimas ja teda üllatas, kui vähe teavad noored investeerimisest.

„Käisin 12. klassile investeerimisest rääkimas ja neil praktiliselt puudusid teadmised sel alal. Samas näen, et noorte suhtumine teemasse on muutumas, nad on väga uudishimulikud ja enamik koole soovib, et räägitaks just investeerimisest. Meie praegusel põlvkonnal pole olnud palju investeerimiskogemusi, kuid tundub, et noorte hoiakud on muutumas.”

Kõige raskem on tema sõnul noortel mõista, miks on ettemõtlemine ja rahaasjade korrashoid üldse vajalik, sest mõlemad teemad võivad tunduda igavad ja koguni tüütud. „Siin on paradoks – aju see osa, mis tegeleb pikaajalise planeerimisega, areneb inimesel välja alles 25. eluaastaks, kuid samas on elutähtsad pikaajalised otsused vaja teha just noorena. Võtame näiteks pensionipõlvele mõtlemise. See aeg tundub koolilõpetajale asuvat igavikulises kauguses, kuid tal on vaja valida pensionifond. Kahjuks jätavad paljud noored selle tegemata ning lasevad riigil loosida endale kõige väiksema tootlusega fondi. Fondi saab vahetada, aga seda tuleks teha enne suurema summa kogunemist,” räägib Kutsar.

Unistada suurelt

Säästmine võib noorele inimesele samuti tunduda piinarikka „sendisaagimisena”. Kutsar soovitab õpetajatel läheneda säästmisteemale unistamispõhiselt: säästad raha selleks, et täita omaenda unistusi – olgu selleks siis mõni tore reis, oma kodu laenu sissemakseks raha kõrvale panemine või soovitud auto ostmine.

„Unistada tuleb, ja suurelt! Kui oled seadnud endale eesmärgi, on kohe järgmine küsimus, kuidas sinna jõuda. Nii saabki alguse raha säästmine. Võiks kohe esimesest omateenitud palgast võtta endale põhimõtteks panna igal palgapäeval kõrvale vähemalt 10 protsenti teenitust,” ütleb Kutsar. „Oluline on edasi anda ka teadmist, et säästmine ei ole vaid rikastele kättesaadav. Vastupidi, pangas nõustajana töötades olen puutunud palju kokku olukorraga, kus suure sissetulekuga inimesel on alailma raha puudu, kuid väga väikese palgaga inimene suudab raha säästa. Küsimus on leidlikkuses ja eesmärkide seadmises.”

Rääkides ise raha teenimisest, siis küllalt paljud noored teenivad gümnaasiumi kõrvalt endale raha ning nemad on tõenäoliselt üsna hästi valmis iseseisvat elu alustama. SEB hiljutine uuring näitab, et kaks kolmandikku 18−25-aastastest katab oma igapäevakulutused omaenda palgast ning kolmandik saab abi vanematelt või sugulastelt. Samas, kui tõsine rahahäda käes, küsivad noored esimesena tuge vanematelt. „Muidugi oleks hea, kui noor saaks ise hakkama, aga vanematelt küsida on kindlasti parem kui näiteks kiirlaenu võtta,” ütleb Kutsar.

Õpetaja pilk

Tallinna Nõmme gümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Indrek Riigor on rahatarkuse arendamisega seotud juba kuus aastat. Ta ütleb, et rahateemad lähevad noortele väga korda ja vähemalt teoreetiliselt näivad noorte rahateadmised päris head. „Õpilased leiavad tihti, et säästlik eluviis, tark laenamine, investeerimine ja oma rahaga hakkama saamine on oluline. Paljud vanemate klasside õpilased käivad juba ise tööl, aimatav on soov olla iseseisev,” räägib ta. „Eks finantskirjaoskuse arenemisel on muidugi hästi oluline ka kodune suhtumine rahasse ja rahaasjadesse. Vanemate suhtumine rahasse mõjutab kindlasti laste finantskäitumist.”

Õpetaja Riigor leiab, et kool saab küll rääkida, kuidas on õige rahaga ümber käia, aga põhimõtted kogu eluks kujunevad pikema aja jooksul ja seda mõjutavad lisaks koolile ka kodu, sõbrad, meedia jt. Kindlasti ei piisa ainult rääkimisest, oluline on süsteemsus ja järjepidevus. Koolis on määrav, milline on õpetajate üldine hoiak rahaga seotud teemade suhtes.

„Õpetajatena teame, et rahajutud on olulised, aga tähtis on ka see, kuidas õpetajana neid tarkusi edasi anda. Ma olen tähele pannud, et õpetajad peavad rahateemat justkui liiga keeruliseks ja pelgavad sellest rääkida. Palju kohtab arusaama, et rahatarkus ei mahu programmi. Samas saab rahaasjad võtta teemaks peaaegu kõikides ainetes – miks mitte matemaatikas protsendiarvutamist õppida laenuintressi arvutuste abil ning ajalootundides rääkida finantskrahhidest ning seeläbi taas rahast ja majandusest. Kõike on võimalik integreerida, kui jagub tahtmist ja oskust.”

Nõmme gümnaasiumis õpetatakse majanduse ja rahaga seotud teemasid lisaks ühiskonnaõpetusele (nii on igas koolis) veel reaalharu kohustuslikus majanduskursuses, teistel on võimalik seda valida. Riigor ütleb, et on alati kasutanud ära finantsasutuste pakkumised tulla rahateemadel rääkima ning jäänud räägituga rahule. „Möödunud aastal olime pangaliidu korraldatud rahatarkuse kuul partnerkool, meie koolis viidi läbi rahatarkuse teemal tunde õpilastele ning loenguid lastevanematele ja õpetajatele. Õpetajate koolitusel käsitleti pensioniteemat, mis justkui kõigil selge. Ometi jäi seal lõpuks ajast puudu ning kuuldu oli äärmiselt mõtlemapanev,” räägib ta.

Rahateemade õpilasteni viimisel on Riigori sõnul oluline eluline lähenemine. Ta toob näiteks pangaliidu rahatarkuse päeva puhul lõpuklassis korraldatud loovtööde võistluse, kus õpilased pidid koostama finantsplaani ümbermaailmareisi tegemiseks – leidma ja kirjeldama võimalusi saada raha olukorras, kus vanematelt ja pangast laenu saada pole võimalik.

„Edukamad olid need, kes läksid loovuse teed. Võidutöö autorid otsustasid kasutada oma oskusi ja nendega raha teenida. Kokkuvõttes said õpilased sellest kogemusest teadmise, et rahaga ei olegi nii lihtne toimetada. Just taolised elulähedased simulatsioonimeetodid on parim viis rahaga toimetamise oskuste ja põhimõtete noorteni viimisel,” lisab Riigor.

 

 

Mis on finantskirjaoskus?

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks. Finantskirjaoskus on näiteks oskus koostada pere-eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.

Ideid, kuidas kooli­tunnis rahaasjadest ­eluliselt rääkida, leiate siit:


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!