KOOLILABOR
opleht-tellimine

Õpetajate Leht 10. märtsil

8. märts 2017 - Kommenteeri artiklit

Ka kaante vahel kummitab. Vahel

Lastekirjanduse ekspertide hinnangul iseloomustab nüüdisaja laste- ja noortekirjandust märksõna „mitmekesisus”. Kui aga laps on jõudnud ikka, kus lugemine ammu selge ja tal võiks alata kõige mõnusam lugemisperiood, jääb valikuid vähemaks, eriti napib omamaist uut lugemisvara 10−12-aastastele.

Kool on kodukeele viimane kants

Elavat võru keelt kuuleb Võrumaal järjest vähem, märgib Võru instituudi projektijuht Tiia Allas. Nüüd ei räägi ka paljud vanavanemad enam võru keelt, mida võib-olla viis aastat tagasi enamik neist veel kõneles. Kool on vaat et murdekeele viimane kants.

Hea iseloom

„Tugevast tahtest pole kasu, kui inimene pole motiveeritud, ning vastupidi – kui on eesmärk, aga pole tahtejõudu,” kirjutab pedagoogikateadlane Maie Tuulik. „Ükski eesmärk pole lapsevanematele ja õpetajatele tähtsam kui see, et aidata oma lastel kujundada tugevat iseloomu.”

Valimised koolis

Kooli vastutus tänavustel kohalike omavalitsuste valimistel on suurem kui kunagi varem. Seega on mõistlik mõelda, kas ja mis tingimustel kutsutakse ja lubatakse kooli kõnelema valimistega seotud inimesi või gruppe. Suur osa gümnasistidest on potentsiaalsed volikogude liikmed ja sama käib õpetajate kohta.

Rohkem keelemängu!

„Lakkamatu mure ja sundimine ei pruugi innustada inimesi keelt paremini ja rohkem kasutama,” kirjutab Kaarel Tarand. „Hoopis rohkem võib kasu olla sellest, kui me igas eluavalduses aina mängulisemas maailmas näeksime ka keelt rohkem mänguasjana.”

Nüüdisaegne õpikäsitus kehalises kasvatuses

„Viimase aja arvukad uuringud näitavad, et kui õpetaja toetab kehalise kasvatuse tunnis õpilase autonoomsust, tekitab see õpilases huvi kehaliste harjutuste vastu ja see huvi kandub ka õpilase vabasse aega,” kirjutab Tartu ülikooli kehalise kasvatuse professor Vello Hein

Kas eesti keel ja kirjandus on rasked ained?

Tallinna Südalinna kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edith Asveit kõneleb eesti keele kohast teiste õppeainete seas, aga ka sellest, mis õpilastele kõige rohkem raskusi valmistab. Kuna õpilaste tase on väga erinev, oleks tema arvates suures klassis õigem õpetada eesti keelt nagu võõrkeeltki kahes rühmas.

Eesti õpilased PISA uuringutes: Eesti lapsed oskavad lugeda

Eesti on PISA 2015 uuringu järgi lugemistulemustes maailmas 72 riigi seas 6. ja Euroopas 3. kohal. Eestit edestavad Singapur, Hongkong, Kanada, Soome ja Iirimaa. Kõik need riigid olid oluliselt paremad OECD riikide keskmisest tulemusest. Et riikide tulemustes on väga suured vahed, näitab ka kõigi osalenud riikide võrdlus. Võrreldes 2009. aastaga on Eesti lugemistulemused märkimisväärselt paranenud, võime öelda, et Eesti õpilaste tulemused on paranenud poole õppeaasta võrra.

Teadmine ja tasakaal

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme kirjutab, et teaduste funktsioonide taandamine näitajate tootmiseks on järsult muutnud väärtusi. Peaaegu on kadunud tähenduse omistamine uuritava (ja õpetatava) sisule. Majanduse sõnavara on hakanud enese järgi painutama muidki inimelu sfääre – näiteks loomemajandus, kooli toode, haridusteenus, metsa majandatakse kirvega jm.

Noored õigusrikkujad vajavad mõistmist ja teraapiat

Eesti on alaealiste vangide suhtarvult Euroopa riikide tipus. Tõsiste õigusrikkumistega laste ja nende perede aitamiseks mõeldud perenõustamisprogrammi on praeguseks läbinud 110 peret, sadakond juhtumit on töös. Tööst riskinoorte ja peredega räägivad programmi tegevusterapeudid vanemkriminaalhooldusametnik Kai Kapp ja psühholoog Tiiu Meres.

Helgi Org: „Iga laps on keelegeenius”

„Arvan, et absoluutselt iga laps on suuteline eelkoolieas võõrkeelt omandama,” kinnitab saksa keele õpetaja Helgi Org „Just omandama, mitte õppima, sest eelkoolieas laps mitte ei õpi, vaid omandab võõrkeelt sarnaselt emakeelega.” See on ka tema käsiloleva doktoritöö üks oluline tees.

Suupilliga spleemide vastu

Tallinna kunstigümnaasiumi õpetaja Kaire Papp ei jäta ühelgi koolipäeval suupilli koju. Kuigi ei õpeta muusikat, vaid hoopis inglise keelt. Suupilli haarab ta selleks, et õpilaste hajunud tähelepanu taas vajalikele tegemistele koondada.

Täna 75 aastat tagasi: värviline metall võitlusse bolševismi vastu

Värvilise metalli korjandus algas Eestis 10. märtsil 1942, kirjutab ajaloodoktor Olev Liivik. Olulist rolli aktsiooni läbiviimises mängisid kooliõpilased, operatiivjuhtimine lasus Eesti Omavalitsuse haridusdirektooriumi rahvakasvatuse osakonna õlul. Metallikogumine oli Teise maailmasõja ajal üks mastaapsemaid ettevõtmisi, mida korraldati Saksa sõjamajanduse tarbeks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!