Õpetajate Leht 3. märtsil

1. märts 2017 - Kommenteeri artiklit

Väike sooduspakkumiste välimääraja õpetajale

Rahvusvahelise õpetajakaardiga saab Eestis soodustusi enam kui 700 ja välismaal ligi 40 000 kohas. Kus õpetajad enim kaarti viibutavad ja kui suurt kokkuhoidu saavad?

Kellele võiks olla eeskujuks Eesti haridussüsteem?

„Akadeemiliste tulemustega on meil hästi, aga sotsiaalne integratsioon ja autonoomia teevad muret,” tunnistab Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia professor, Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste. Ta küsib: „Mis kasu on võimalustest ja headest tulemustest, kui õpilased ei näe oma tulevikku seoses valdkonnaga?”

Miks „emakeel”?

14. märtsil tähistame taas emakeelepäeva, nii et on traditsioonilise emakeelepäeva artikli aeg. „Keelekaste” käsitleb sedapuhku sõna ennast; miks me üldse ütleme emakeele kohta „emakeel”?

Mitu kambrit komberuumis

„Kui ei muud, siis kinkis president aastapäevakõnega vähemasti kooliõpetajatele suurepärase aruteluteema, millega sisustada kodu- või ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunde,” kirjutab Kaarel Tarand.

Meie poistest kasvavad mökud mehed …

Kurtna kooli direktor Kristjan Saar hoiatab, et poisse hoitakse liialt vati sees. Emad ei luba neil kehalise kasvatuse tunnis pingutada, haridusjuhid on selle vastu, et poisid täidaksid sportlikke normatiive, vahetundides ei tohi poisid joosta ega jõudu katsuda, tööharjumusi neil ei kujundata, isad nendega ei räägi.

Loodus- ja reaalainete õpetajaid õpetatakse uutmoodi

Kuidas kahe aastaga nullhuvi seitsmeteistkümnekordistada? Tartu ülikooli haridusteaduste instituut sai selle trikiga hakkama. Mullu avati kahe olematu konkursiga õpetajaeriala asemel üks uus õppekava – loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis –, kuhu astus 17 tudengit. Millega nad kohale meelitati?

Mis valemiga juhatada noor rahaasjadeni?

Rahaasjad lähevad noortele vägagi korda ja kuigi teadlikkus investeerimisest on veel lapsekingades, näitavad uuringud, et nihe vastutustundliku suhtumise poole on ka noorte hulgas toimumas ning tõenäoliselt toimetavad tänased noored rahaga mõistlikumalt kui eelmine põlvkond.

Eestlased on tublid matemaatikud

Eesti on suutnud matemaatikas oma kohta maailma paremikus hoida või isegi parandada, aga kas oleme mõelnud, mis on selle taga? Teema üle arutleb Tartu ülikooli matemaatika didaktika lektor, PISA 2015 matemaatika ekspert Eestis Hannes Jukk.

Lasteaia töökorraldusest: kas on head ja halba mudelit?

Lasteaedade töökorralduses ei saa lähtuda vaid kahest variandist: aastakümneid toiminud kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi mudelist ning uue võimalusena ühe õpetaja ja kahe assistendi mudelist, kus päeva kõige aktiivsemal ajal on rühmas kolm täiskasvanut. Vahel jääb ka kolmest täiskasvanust rühmas väheks, kirjutab Keila Vikerkaare lasteaia direktor Pärje Ülavere.

Virtuaalreaalsus saab tegelikkuseks

TTÜ virtuaalreaalsuse labor on rahvusvahelise võrgustiku VR First liige, hõlmab see 26 parimat laborit üle maailma, mis valiti välja rohkem kui 250 kandidaadi seast. Vajadus virtuaalsel reaalsusel põhinevate rakenduste järele võib lähiaastatel hüppeliselt kasvada, nende loojatel peavad olema nii tarkvaraarenduse kui ka arvutite ja süsteemide teadmised, sedastab TTÜ dotsent, IT-teaduskonna arukate süsteemide keskuse juht Eduard Petlenkov.

Kaugesse külla loodi eriline muusikakool

Eesti kõige lõunapoolsemas vallas Mõnistes Kuutsi külas asuvas Mõniste koolis tegutseb novembrist saati Muusikapesa, mis õpetab muusikat kolmele põlvkonnale. „Juriidiliselt korrektne oleks öelda, et Mõniste koolis antakse huviharidust huvikooli seaduse tähenduses,” täpsustab Mõniste kooli direktor Maarika Niidumaa.

Pühendunud klaveriõpetaja töö kannab head vilja

Hinnatud klaveripedagoog Maigi Raidal-Pakri tähistab tänavu kaht olulist tähtpäeva – 80. aasta juubelit ning 60 aastat õppejõuametis. Nende aastate jooksul on tema käe all saanud muusikalist algõpetust rohkem kui sada last – soolopianiste, pedagooge, kontsertmeistreid, kammermuusikuid, dirigente, heliloojaid –, kellest paljud tegutsevad praeguses kultuuriruumis.

Eesti riigi vormija Peeter Põld

Karmen Trasberg kirjutab, et Peeter Põld sai oma haridusvisiooni realiseerida kolme juhtiva kogu kaudu: Eesti ajutise maanõukogu, asutava kogu ja hiljem riigikogu liikmena, seejuures katkestamata kordagi sidet koolitegelikkusega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!