Kultuurisuvi
opleht-tellimine

Õpetajate Leht 31. märtsil

29. märts 2017 - Kommenteeri artiklit

Vanaviisi enam ei saa. Kas uutmoodi tahame?

Uuringute andmeil meeldib meie õpetajaile õppida pigem kursustel käies ja raamatuid lugedes kui koostöövõrgustikes. Kuid nii nagu õpetamine on järjest enam meeskonnatöö, kasvab ka vajadus õppida üksteiselt ja üksteisega koos. Õpikogukondade sünnivaludest räägivad koolijuhid.

Kuidas saada muinasjutuliselt rikkaks?

„Ärimeheks või -naiseks hakkamist nähakse Eestis pigem kiire rikastumise skeemina kui tegevusena, mis lisab ühiskonnale väärtust,” tõdeb investor Kristi Saare. „Eesti lugudes on päris tavaline, et rikkus tuleb õuele mõne triki abil − nutikas talupoeg kavaldab kellegi üle ning sageli jääb rikkusest ilma kuri mõisnik, kes seda ei vääri.”

Nimeandmise võim ja vastutus

Priit Põhjala sõnul võiks sünnitusmajas saada iga noor ema kingituseks raamatu, mis aitaks lapsele eesnime valida. „Isiklikke maitseid pole vähem kui nimesid, ja – nagu kõikjal, nii siingi – võib maitset harida pigemini teadmiste kui käskude ja keeldude varal,” arvab ta.

Saksa oma tuumapomm

„Küsimus Eesti riigi- ja riigikaitsejuhtidele kõlabki: kas te adute, et surve Saksamaale sõjaliste kulutuste suurendamiseks võib viia vältimatult selleni, et ühel koledal päeval peab langetama otsuse Eesti muutmiseks Saksamaa julgeoleku militaarseks eelpostiks?” kirjutab Kaarel Tarand.

Koolijuhtide välimääraja

Koolijuhte on mitmesuguseid. Hoolimata sellest, kui hästi või halvasti nad omavahel sobivad, on igaühel teistelt midagi õppida, et ise kas sama-, teistmoodi või hoopis risti vastupidi teha. Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi kirjeldab Eestis enamlevinud direktoritüüpe.

UDL on ameeriklaste MÕK, ainult et palju konkreetsem

23. märtsil toimus Tallinna ülikoolis konverents, kus Kansase ülikooli eripedagoogika dotsent James Basham tutvustas USA-s populaarset õppijakeskse õppe süsteemi UDL – universal design for learning. UDL-i puhul otsustab õppija ise, kuidas ta õpib – kas lugedes õpikust või arvutiekraanilt, kuulates helifaili või vaadates videofilmi jne. Et õppija valiks õigesti, peab ta olema ekspertõppija, toonitas James Baham. Ekspertõppija teab, missugune õppimise viis on tema puhul kõige tõhusam.

Kuidas noored kogukonnapraktikaga Eestit paremaks teevad?

Helen Talalaev vabaühenduste liidust annab ülevaate sellest, mis töid on õpilased vabatahtlikena teinud. Nad on sorteerinud annetatud riideid, korraldanud turvakodu lastele tantsuringi, tegutsenud Toidupangas, külastanud üksi elavaid vanureid jpm.

Kui kauaks jätkub uuendatud õpikäsitusest?

TÜ emeriitprofessor Edgar Krull küsib, kas ka viie aasta pärast võiksime reformimispüüdlusi taas väljendada märksõnaga uus õpikäsitus või räägime segaduste vältimiseks siis uuesti uuenenud või uuenenud õpikäsitusest nr 2?

 Me kasvatame metsa teadmiste ja südamega!

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu kirjutab, missuguse pilguga näeb praegu käivat metsadiskussiooni koolitatud metsamees.

Keelekümmelda saab ka võru keeles

Vana Võrumaa lasteaedade keelepesades räägitakse ühel päeval nädalas ainult võru keeles, selgitab Võru Instituudi keelepesade projektijuht Evely Lindsalu. Keelepesad aitavad hoida võru keelt ja kultuuri ning keelepesa tegemistesse kaasatakse terve lasteaed, lapsevanemad ja kogukond.

Eesti sportlased võitsid eriolümpial 11 medalit

Austrias Grazis eriolümpia maailmamängudel võistles tänavu 2707 sportlast 105 riigist. Eestit esindas 16-liikmeline võistkond, mis on läbi aegade suurim. Meie saalihokivõistkond pälvis tihedas konkurentsis hõbemedali, suusatajad võitsid ühe kulla, neli hõbedat ja viis pronksi.

 Jonas Taul jutustab piltide keeles

Jonas Taul on Eesti raamatuillustraatorite hulgas uus nimi. Möödunud aasta kauneimate raamatute hulka valiti ka tema raamat „Öömõtted”, mis on aastaid välismaal elanud noore kunstniku esimene trükis ilmunud teos.

Templirüütlid: kuhu nad siit kadusid 2

Kas templirüütlite huvisfäär nihkus ca 600 aastat tagasi Saaremaalt Šotimaale, kus neid ei ähvardanud karm külm ega ka oht ketserina tuleriidale sattuda, küsib Karl Kello.

Õpetajate Lehe vahel on Koolibri Uudised.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!