Pärt avas Merivälja koolile tee kosmosesse

17. märts 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Kosmoseprojekti raames tehti astronoomilisi vaatlusi Merivälja muulil õpetaja Mart Kuurme juhendamisel.

Eesti ja Hollandi noored käisid koos matkal Kakerdaja rabas. Fotod: Merivälja kool

 

Õppeaasta algul võtsid Hollandi Rotterdami Zuider-gümnaasiumi esindajad ühendust Merivälja kooliga ja teatasid: „Olete Pärdi kodumaalt, tahame teiega koostööd teha!” Hollandlased ei kutsunud eestlasi siiski musitseerima, vaid hoopis ühiselt kosmosemissiooniks valmistuma.

Nimelt käivad Rotterdami gümnasistid igal aastal Noordwijkis Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) simulatsioonikeskuses, kehastudes rahvusvahelise orbitaaljaama töötajaiks. Seekord oli aga võimalus moodustada rahvusvaheline koolinoorte töögrupp, kes valmistub nelja kuu vältel ühiseks „kosmosemissiooniks”. Eesti kasuks langes partneri valik seetõttu, et Merivälja kooli esindajad käisid mullu Rotterdami Zuider-gümnaasiumis uurimas võimekamate laste õpetamist ning jätsid endast hea mulje.

Pakkumine osaleda rahvusvahelises projektõppes tundus Merivälja koolile ahvatlev. Senini oli projekte läbi viidud vaid oma koolis, aga mitte projekt­õpet vastava metoodika alusel. Eestlasele omase põhjalikkusega asuti valmistuma ja otsustati luua huviliste koondamiseks oma Kosmoseklubi. Kirjutati projekt LTT-ringide loomist toetavale „TeaMe+” programmile. Tuli uurida ka seitsmendas ja kaheksandas klassis õppivate laste vanematelt, kas nad oleks nõus ise õpilaste Hollandi lennureisi kulud katma. 16 vanemat olidki nõus.

Õppealajuhataja Maiu Plumer selgitas välja õpetajad, kes on huvitatud rahvusvahelisest koostööst ning valmis oma aega kulutama ning ainekavast kaugemale põikama.

Eesti ja Hollandi õpilased lõid Google Drive’i keskkonna, kus ennast tutvustada, vahetada ülesandeid ja huvitavat materjali. Noored sõbrunesid kiiresti ja internetisuhtlus sai tavapäraseks. Novembris saadeti Hollandist „soojenduseks” arutlusteemad. Näiteks miks külm sõda soodustas tehnoloogia arengut või kuidas mõjub kaaluta olek. Kosmoseklubi koosolekuil arutati teemad läbi.

Spexit

Veebruaris toimus Eestis ühine projekt­õppe nädal ja külla saabus 16 hollandi õpilast. Õpilased töötasid segarühmades. Sõnastati missiooni eesmärk: ­uurida, mis on vajalik eluks kosmoses ja kuidas luua inimese eluks vajalik keskkond kosmosejaamas. Grupi 32 liiget jagasid ära ametid: logistikud, maapealne meeskond, astronaudid, teadlased, pressiesindajad jne. Igal rahvusvahelisel rühmal ongi oma ülesanded, täpne töökorraldus. Missiooni pealkirjaks sai Spexit (space + exit).

Hollandi õpetajate kõrval proovis projektõppe nädalal juhendajana kätt Mart Vihmand, kes ohjas kaaluta oleku katseseadeldise ehitamist.

Aprillis on Merivälja koolil reisi­sihiks Rotterdam, õigupoolest kosmoseagentuuri simulatsioonikeskus. Seniks tuleb igal missioonil osaleval õpilasel aktiivselt oma ülesandega tegelda ja rühmakaaslastega arvuti vahendusel töökoosolekuid pidada.

Nii Eestis kui ka Hollandis tehakse katseid, näiteks kuidas kosmoses jälgida kliima soojenemist ja vihmametsade vähenemist, liustike sulamist jne.

Küllalt palju riske sai võtta selle projektiga,” lausus õppealajuhataja Maiu Plumer. „Tuli leida aega kokkusaamisteks ja õpetajad, kes tahavad juhendada ning inglise keeles tööd teha. Kasutame palju vahetunde ja saame kokku pärast tunde. Katseid tehakse ka tundides ja kaasa löövad needki, kes projektis ei osale. Seega muutuvad tunnid kõigile huvitavamaks ja elulähedasemaks ning kasu saavad kõik.”

Algul oli eestlastel hollandlaste ees väike aukartus. Peljati, kuidas passime kokku nii akadeemilise kooliga, kus ühel päeval nädalas on tundide asemel aeg oma uurimisteemaga tegelemiseks ja mentoritega suhtlemiseks.

Meie õpetajad pelgasid sedagi, kas lapsed saavad aru, mida nad tegema peavad. Kuid Hollandi kolleegid rahustasid nad maha, öeldes, et ei maksa ette närveerida, vaid õpilastele tuleb anda võimalus arutleda, kuidas tulemuseni jõuda. Kui hävidki, pole hullu, vaid teed uuesti.

Hollandi õpetajatele hakkaski silma, et kuigi meie õpilased pole vähem võimekad, pole nad enesekindlad ja vajavad ergutamist. Ühiselt veedetud nädala jooksul muutusid eestlased tunduvalt julgemaks.

Võiksime Eestimaa koolides olla julgemad ja sisustada nädala teistmoodi, kartmata, et õpitulemused jäävad saavutamata,” lausus Maiu Plumer. Sellised projektid arendavad ka sotsiaalseid oskusi, milleks just palju võimalusi pole.

8. klassi õpilane Markus Erik tõigi välja, et õppis hollandlastega koos veedetud nädalaga Eesti ja Tallinna kohta rohkem kui üheski tunnis õpikutest. Nimelt tuli meie õpilastel valmistada ette Eesti kohta materjale. Mõistagi ei unustatud Pärti. Tuntud mees on Rotterdami koolis, kus male au sees, ka Paul Keres.

Kosmos ja tuubimaius

Peamine, mida õppisin, on kultuuride erinevus,” arvas Olivia. „Kasvõi see, kuidas hollandlased ei oska absoluutselt r-tähte. Külalisi hämmastas kõige rohkem jäätunud meri, mida nad polnud varem näinud. Juba selle vaatepildi pärast tahavad nad Eestisse tagasi tulla.”

Mikule sai selgeks võõrkeeleoskuse kasulikkus, aga seegi, et hollandlastele meeldib nagu tallegi asjade üle arutleda.

Mina õppisin, kuidas suure grupiga projekti planeerida, ja seda, kuidas Hollandis õpetajad käituvad,” lisas Noa.

Et põnevaid kosmoseuudiseid tuleb alatasa, on see tekitanud ka õpetajais hasarti. Kes midagi huvitavat kuuleb, edastab materjali ka teistele.
„Kosmos on väga põnev,” sõnas õpetaja Terje Rinne. „Lugesin läbi kõik artiklid, mis viimasel ajal kätte puutusid, ja vaatasin huviga vanu filmikaadreid, kuidas vedelik liigub, kui gravitatsiooni pole, Koroljovist jne. Kosmos muutus mulle kui keeleõpetajale põletavaks teemaks. Reis Marsile mind siiski ei ahvatle, sest inimesed, kes sinna kord jõuavad, on unustanud Maa. Aga lapsepõlve tuubimaius Kosmos omandas hoopis teise tähenduse. Õpilastega jäisel talveõhtul teleskoobiga tähtede vaatamine ja tee joomine Merivälja muulil oli vahva. Kas te teate, et Veenus paistab meile poolkuuna?”
Rinnele on koostöö olnud inspireeriv ja ta ootab pikisilmi Rotterdami kooli ja kosmosekeskuse külastust, et koos alustatud projekt lõpule viia ja olla töövarjuks hollandi õpetajatele. Nii saab aimu, kuidas toimib õppetöö koolis, kus õpilaste iseseisvus ja omavastutus õppimisel on suur.

Jaanika Aru on ka varem rahvusvahelistes projektides osalenud. Keeleõpetajana on see hea võimalus muuta tunnid elavamaks ja lapsed motiveeritumaks. Enamasti on nii, et kui on püstitatud mingi ülesanne, siis eesmärk on abstraktne: keeletaseme tõstmine, kontrolltöö või eksami edukas sooritamine. Projektipõhise koostöö puhul on aga eesmärk töö, mida jagatakse välispartneriga. Tihti innustuvad sellistes koostööprojektides õpilased, keda muidu hinded pingutama ei motiveeri.

Selline projektitöö võimaldab tundidesse integreerida tegevust, mida muidu võib-olla ei teeks või pole harjunud tegema,” märkis Aru. „Näiteks hõlmas projekt ka kosmonautika alateemat. Tahtsime oma koostööpartneritele tutvustada kosmonautidele mõeldud tuubitoitude valmistamist Nõukogude Eestis. Ajalooõpetaja leidis kaks väga huvitavat artiklit, mis antud teemat käsitlesid. Õpilased kirjutasid artiklitest kokkuvõtte ja tõlkisid inglise keelde. Kuna tööl oli kindel sihtgrupp ja tõlkimine polnud mõeldud ainuüksi keele-, eneseväljendus- ega tõlkimisoskuse arendamiseks, julgen väita, et ka muidu üsna passiivsed õpilased on huvitatud hea sihtteksti loomisest.”

Aru sõnul motiveerib selline töövorm õpilasi, sest on eluline, võimaldab lisaks keeleõppele õpetada mitmeid oskusi (tõlkimist, suhtlemist, grupitööd) ja eri ainevaldkondade terminoloogiat (nt füüsika-astronoomia). Õpilased on aktiivsed osalejad, mitte passiivsed õpetatavad.

Kosmoseteema ei kao Merivälja kooli vaateväljalt ka edaspidi. Et „TeaMe+” programmist õnnestuski toetust saada, alustab Kosmoseklubi sügisest ringidega eri kooliastmetele. Õppekavas on nii vaatlusi kui ka katseseadeldiste ehitamist.

Kosmos võiks olla ühenduslüliks ka rahvusvahelises õpilasvahetuses, kuna valdkond areneb kiiresti ja ärgitab ideid genereerima.

Noore Merivälja kooli oma nägu kujundades ongi fookuses olnud LTT-valdkond. Õppekavas on tavalisest rohkem matemaatika- ja loodusainete tunde, peagi läheb algklassides lahti programmeerimine (esmalt tehakse asi selgeks õpetajaile). Helsingi ülikoolis käidi snitti võtmas, kuidas matemaatikat huvitavalt õpetada, algklassiõpetajad läbisid aga avastusõppe kursuse, et õpetada uutmoodi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!