OPL MANG

Valimisperioodi hea tava koolis

10. märts 2017 Kadri Ugur, TÜ ühiskonnateaduste instituut; Ülle Luisk, Viljandi gümnaasium - 1 Kommentaar

Tänavused kohalike omavalitsuste volikogude valimised tulevad koolide jaoks erilised. Alanenud valimis­ea tõttu on koolid kandideerijatele ja erakondadele ahvatlev sihtmärk.

Koolivõrk on juba muutunud, muutuvad ka vallad. Gümnaasiumidel seisab korraga ees mitu ülesannet. Ühelt poolt vajab noor valija võimestamist ja adekvaatset informatsiooni valimiste kohta, teisalt koolirahu ja õppimisvõimalust propagandavabas keskkonnas. Nende konfliktsete vajaduste tasakaalustamine on kooliperele väljakutse, millega toimetulekuks tuleb õpilasomavalitsuse ja juhtkonna koostöös jõuda kokkulepeteni.

Püüame sõnastada peamised punktid, millele koolipere peab juba lähematel nädalatel mõtlema, et leida konkreetsele koolile sobivad kokkulepped, need sõnastada ja kõigile asjaosalistele edastada.

Valimisinfo võimestab valijat

Kindlasti ei pea me mõeldavaks nulltolerantsi ehk igasuguse valimisinfo puudumist koolis, sest oleks arutu teha nägu, nagu tegutseks kool vaakumis. Vastupidi, kool on iga kogukonna jaoks eluliselt tähtis institutsioon ja kui koolipere saab valimiste kaudu rohkem võimalusi kohaliku omavalitsuse otsustusprotsesse mõjutada, siis tuleb sellesse suhtuda vastutustundlikult.

Ligipääsu tagamine asjakohasele infole on oluline. Samas saab kool toetada ka õpilaste kriitilist meedia- ja kodanikupädevust, aidates mõista, millele tuleb muutunud olukorras erilist tähelepanu pöörata.

Soovitame leida vastused järgmistele küsimustele.

  • Kuhu paigutada koolimajas valimismaterjalid? Kas eraldi ruumi; kas valimismaterjalid on lubatud ka klassiruumides või ainult üldruumides?
  • Kuidas kavatseb kool eristada valimisreklaami üldisest valimisinfost?
  • Kuidas peaks olema esitatud info levitaja kontaktandmed?
  • Kuidas tutvustatakse õpilastele valimiste korda ning nende õigusi ja kohustusi? Mil määral toimub see õppetöö käigus ja kas täiendavat teavitamist peetakse otstarbekaks?
  • Kas ja mis tingimustel lubada koolis või kooli territooriumil levitada valimistega seotud kingitusi?


Külalised ja valimisüritused

Kooli ja kogukonna tihedad sidemed on vajalikud kõigile, aga kuna kool on poolavalik ruum, ei ole kõigi soovijate majja lubamine hea mõte. Esiteks on koolis viibimine õpilase jaoks seadusest ja õpetaja jaoks töölepingust tulenev kohustus. Teiseks on kool ka teatava sümboolse võimu kandja ning kõik koolis kõneldav ja nähtav eeldab õpilastelt teravdatud tähelepanu. Kooli sümboolset võimupositsiooni on arukas arvestada ka väga demokraatlikus kooliperes – ilmselt annavad sealgi õpetaja ja juhtkond hinnangu õpilase edukusele, valimiste kontekstis oleme aga nii või teisiti võrdsed. Võrdsuse saavutamine ja tunnetamine eeldab teadlikku pingutust.

Seega on mõistlik mõelda, kas ja mis tingimustel kutsutakse ja lubatakse kooli kõnelema valimistega seotud isikuid või gruppe. Soovitame kaaluda järgmist.

  • Kuidas reguleerida valimisürituste aega valimisprotsessi ja koolipäeva lõikes (sh huviringides)?
  • Kuidas ja mis viisil informeerida erakondi, valimisliite ja üksikkandidaate koolis vastu võetud otsustest, näiteks mis kuupäevani on kohaliku elu võtmefiguurid oodatud kooli esinema või üritustel osalema?
  • Kes korraldab koolis valimisdebatte?
  • Kas ja kuidas innustatakse, soodustatakse, võimaldatakse või kajastatakse õpilaste ja õpetajate osalemist väljaspool kooli toimuvatel valimisüritustel?


Kandidaadid kooliperest

Kohaliku omavalitsuse volikokku võib kandideerida iga hääleõiguslik Eesti ja Euroopa Liidu kodanik, kes on kandidaatide registreerimise päevaks vähemalt 18-aastane ja elab tänavu 1. augustil vallas või linnas, kus ta soovib kandideerida. Seega on üsna suur osa gümnasistidest potentsiaalsed volikogude liikmed ja sama käib õpetajate kohta. Soovime veel kord rõhutada, et kandidaatide ja valijatena on õpilased ja õpetajad võrdsed, seega peavad tehtud kokkulepped kehtima ühtviisi kõigile.

Soovitame koolidel mõelda järgmistele punktidele.

  • Kas ja mil määral on aktsepteeritav kandidaadi vaadete tutvustamine koolis ja õppetöö ajal?
  • Kas valimiskampaania üritused sobivad kooli (kui kandidaadiks on kooli juhtkonna liige) ja kas kooliperest pärit kandidaatidele kehtivad samad reeglid kui kandidaatidele väljastpoolt kooli?
  • Mil määral lubab kool oma kodu­leheküljel ja postiloendites valimisinfot levitada?


Valimistemaatika integreerimine õppetöösse ja õpilasellu

Sõltumata sellest, kas õpilased ja õpetajad kandideerivad või mitte, valimistega seotud teemasid tuleb suure tõenäosusega käsitleda ka aineõpetuses ja huvitegevuses, sh õpilasomavalitsuse korraldatud üritustel. Taas kord innustame kooliperet koostööle: kui peita pea liiva alla ja jätta valimistemaatika koolis üldse käsitlemata, on valimisea langetamine juba ette oma efektiivsuse kaotanud.

Kuna koolil on kohustus arendada oskusi, mida noor saab kasutada ka väljaspool kooli, on järgmised mõtted suunatud just sotsiaalse ja kodanikupädevuse arendamisele, vastutus nende rakendamise eest jääb õpilasele. Kuna suur osa kampaaniast jääb suvevaheajale, on noore valija iseseisva mõtlemisvõime toetamine oluline juba lähikuudel.

Soovitame õpilasomavalitsustel ja õpetajaskonnal mõelda näiteks järgmistele küsimustele.

  • Kuidas toetada noorte kriitilist meediapädevust ja seeläbi oskust analüüsida nendeni jõudvat valimisteemalist informatsiooni ka väljaspool kooli?
  • Milliseid formaate peab kool arukaks nt valimisplatvormidega tutvumisel ja milliseid kriitilisi elemente tuleks noortel valijatel jälgida?
  • Kuidas siduda õppekavva elemente, mis aitaksid kriitiliselt hinnata kandidaatide ja nimekirjade vastavust noorte huvidele?
  • Kuidas tagab kool, et nt varivalimiste või muude aktiivõppemeetodite puhul rakendatav hindamissüsteem oleks õppijatele piisavalt läbinähtav ja arusaadav ega tunduks valimis­otsuse mõjutamisena?

Mõtteid peaks piisama nii koolijuhtidele kui ka õpilasomavalitsustele. Kooli vastutus tänavustel kohalike omavalitsuste valimistel on suurem kui kunagi varem. Kuna paljude omavalitsuste piirid muutuvad, oleme kõik uues olukorras − me ei tunne oma kandidaate enam nii hästi kui varem, otsustusprotsessid liiguvad üldjuhul kaugemale ja seetõttu on väljakutsed meie kõigi kodanikupädevusele senisest suuremad kui seni.

Ja lõpetuseks − igas gümnaasiumis on valijaid ja kandidaate mitmest vallast. Kuidas aitab kool kaasa sellele, et kõik noored valijad oleksid piisavalt võimestatud?

 

Artikli autorid ei kandideeri kohalike ­omavalitsuste volikogude valimistel.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Valimisperioodi hea tava koolis”

  1. Kadri Ugur ütleb:

    Samateemaline webinar on järelvaadatav aadressil https://youtu.be/t8RZsSQjdJI

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!