opleht-tellimine

Viieteist sammuga saab probleemist oskus

17. märts 2017 Sandra Liiv, Siim Värv Tartu Herbert Masingu kool - Kommenteeri artiklit

Ben Furman

Ben Furmani lahenduskeskne oskuste õppe metoodika aitab lapse probleemsele käitumisele positiivse nurga alt läheneda.

Oletame, et teie klassi õpilaste seas on üsna mitmeid ülemeelikuid lapsi ning nende vanematega laste toetamise teemal diskuteerimine on muutunud parajaks väljakutseks. Iga arenguvestluse alguses võetakse vastastikku kaitsepositsioon, sest nii õpetaja kui ka lapsevanem valmistuvad ärevalt eesseisvaks. Kui järjekordselt tuleb juttu lapse käitumisprobleemidest või õpiraskustest, hakkab enamik vanematest end kaitsma. See on loomulik käitumine ja alateadlikult omane meile kõigile.

See tähendab aga soovitud eesmärgile vastupidises suunas liikumist. Koolis töötavate spetsialistidena on meie ülesanne pere abil last arendada ja toetada ning seetõttu on koostöö vanematega vältimatu.

Soome psühhiaater Ben Furman aitab Tartu Herbert Masingu kooli kompetentsikeskuse hariduslike erivajadustega lastega tegutsevatel pedagoogidel seniseid teadmisi ja kogemusi oskuste õppe raami paigutada. Lahenduskeskne programm aitab lapse probleemsele käitumisele positiivse nurga alt läheneda. Nii tuleks lapse käitumist analüüsides leida oskused, mis tal veel puuduvad. See takistab tal teatud olukorras soovitud viisil käitumast.

Näiteks soovib laps klassis sõna võtta ega anna klassikaaslastele vastamiseks võimalust. Võiksime käsitleda seda kui probleemi ja teatada nii lapsele kui ka vanemale, et laps ei oska tunnis käituda või oma vastamiskorda oodata. Ühtepidi on öeldu õige, kuid selline lähenemine ei aita meid sammugi lähemale lahendusele. Oskuste õppe metoodikat rakendades küsime endalt, mis oskus on lapsel puudu, et selles olukorras teisiti käituda. Ülaltoodud näite põhjal puudub lapsel oskus oma vastamiskorda oodata. Positiivne lähenemine ning lapse enda aktiivsesse oskuse õppija rolli panemine võib edu tuua oodatust kiireminigi.

Metoodika tundub esialgu lihtne ning igas eluvaldkonnas kergesti rakendatav, olgu selleks siis koduste suhete silumine, töökollektiivis toetavama õhkkonna loomine või lapse arengu toetamine. See näib esialgu isegi nii loomulik ja loogiline, et selle rakendamine peaks olema osa iga õpetaja tööst. Ilmselt kasutavadki paljud õpetajad oskuste õppe metoodika elemente oma töös ise seda teadvustamata.

Teisalt näitab praktika, et keeruliseks võib osutuda nii probleemi oskuseks sõnastamine kui ka kõikidest oskuste õppe sammudest kinni pidamine. Samme on kokku 15 ja kuigi need ei ole keerulised ega väga ajamahukad, on järjepidevus oluline. Samuti nõuab lähenemine tihti oma vaatenurga muutmist, et probleeme ka ise tõepoolest puuduva oskusena näha. Harjutamine teeb aga meistriks ja harjutada saab oskuste õpet kas või iseenda peal – nii nagu pärast koolitust paljud Masingu kooli õpetajad. Peaasi on mitte ära unustada oskuse äraõppimise tähistamist.

Lähenemine on jõukohane kõikidele. Kõigest täpsemalt saab lugeda Ben Furmani raamatutest „Põngerjaõpetus” ja „Oskuste õppe käsiraamat”.

 

OSKUSTE ÕPPE 15 SAMMU

  1. Probleemid muudetakse oskusteks. Selgitatakse välja, mis oskuse peab laps ära õppima, et oma probleemist pääseda.
  2. Oskuses lepitakse kokku. Lapsega vesteldakse ja lepitakse temaga kokku, mis oskuse ta ära õpib.
  3. Oskuse eelised selgitatakse välja. Lapsel aidatakse näha, mis kasu sellest on, kui ta oskuse omandab.
  4. Oskusele antakse nimi. Lapsel palutakse oma oskusele tore nimi välja mõelda.
  5. Valitakse väeolend. Lapsel palutakse endale valida väeolend.
  6. Otsitakse toetajaid. Lapsel aidatakse koguda endale toetusgrupp.
  7. Sisendatakse usku õnnestumisse. Kinnitatakse lapse usku sellesse, et tal õnnestub see oskus omandada.
  8. Kavandatakse tähistamist. Lapsega lepitakse varakult kokku, kuidas oskuse oman­damist tähistama hakatakse.
  9. Oskust demonstreeritakse. Lapsel palutakse rääkida ja näidata, kuidas ta oma oskust kasutab.
  10. Oskus avalikustatakse. Oskuse treenimisest räägitakse lapsele lähedastele inimestele.
  11. Oskust harjutatakse. Lapsega lepitakse kokku, kuidas ta oma oskust treenib.
  12. Lepitakse kokku, kuidas oskust meelde tuletatakse. Lapsel palutakse öelda, mil viisil ta soovib, et talle meelde tuletatakse, kui ta oma oskuse unustab.
  13. Tähistatakse omandamist. Kui laps on oskuse selgeks saanud, siis tema õppimist tähistatakse ning ta võib tänada kõiki, kes aitasid tal oskust omandada.
  14. Laps võib oma oskust ise õpetada. Lapsele pakutakse võimalus õpitud oskust edasi õpetada.
  15. Lepitakse kokku järgmises oskuses. Lapsega lepitakse kokku, millise oskuse ta järgmisena ära õpib.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!