TELLIMINE
KULTUUR
KIRJANDUS KINOS

Krista Aru: „Huvihariduse toetamiseks on aeg astuda suuremad sammud”

5. apr. 2017 Epp Alatalu riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni meedianõunik - Kommenteeri artiklit

Teisipäeval riigikogus teisel lugemisel olnud noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seadus on sammuke õiges suunas, ütles riigikogu kultuurikomisjoni liige Krista Aru. „Ent sellega riik vaid näitab üles huvi ja paotab valdkonna ust, kuid põhiosas jäävad ikkagi nii huvitegevus kui ka huviharidus omavalitsuste finantseerida ja vastutada,” ütles Krista Aru.

Seaduse muudatusega on kavandatud kehtestada riiklik toetus, et huviharidus ja huvitegevus oleksid 7–19-aastastele kättesaadavamad ja et nende sisu oleks võimalikult mitmekesine. Krista Aru rõhutab, et järgmisest aastast kogu Eesti peale mõeldud 15 miljonit eurot on väga väike summa. „Selle rahaga ei paranda mitmekesisust ega kättesaadavust, olgem ausad ja tunnistagem, et eelnõu ei anna „uuenduslikku lähenemist” teemale, nagu riigikogu saalis püüti vägisi kinnitada, vaid tegu on tähelepaneliku toetusega.

PISA testid näitavad, et Eesti lapsed on tublid ja targad, aga neil on vähe õnne ja rõõmu. Selle muutmiseks pole vaja välja mõelda uusi sõnu ja tegemisi (näiteks „loovõpe”), vaid arendada seda, mis meil juba on: huvitegevust ja huviharidust.

Haridus on Eesti ühiskonna alustala ja jõukohane arengusuund. Riiklik toetus huvitegevuse ja huvihariduse heaks saab seda suunda kindlustada, kuid otsustava mõju jaoks on vaja teadlikku ja sisendavat seisukohta – vahest isegi usku – õige mitmes küsimuses.

* Haridus on igas suunas ja vallas kõige tähtsam. Iga otsuse, ka majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise juures olgu see kaalutluste mõõdupuu.

* Huvihariduse õpetajad kunstikoolides-muusikakoolides on oma ala parimad. Nendes koolmeistrites põimunud loomingulisus ja pedagoogiline tugevus on suur väärtus tervele ühiskonnale. 670 eurot brutopalgana on nii naeruväärselt vähe, et seda peab olema piinlik maksta. Kui see palgatase ei muutu, siis kaotavad mitte ainult lapsed, vaid kogu ühiskond.

* Loov õppimine ongi õppimine huvihariduse ja huvitegevuse kaudu. Õpetaja Vello Saage pani lapsi eesti keelt ja kirjandust armastama mitte ainult koolitundides, vaid luuleõhtute, kõnekooride ja kirjanduslike matkadega. Huvitegevusega saab süvendada iga aine tundmist ja mõistmist, olgu selleks keemia või emakeel.

* Huvitegevust ja huviharidust saab edendada väga lihtsa ümberkorraldusega: luues kultuuri- ning haridus- ja teadusministeeriumi kokkuleppel nn rohelise tee muuseumide ja koolide koostööle. Näiteks tagada kunstikoolide õpilastele vaba sissepääs kunstimuuseumidesse, anda ajalooringi või loodusloo õppe jaoks muuseumiruumid jpm. See, kumb ministeerium kulu katab ja kellele, ei saa ju olla lahendamatu ega ka summaliselt suur küsimus.

Eesti rikkus on tema inimestes, aga Eesti suuruse võti on ja jääb haridusse ning rahva haritusse,” lõpetas Krista Aru.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!