opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Kuidas teha õpilaste uurimistööde juhendamine nauditavaks nii õpilasele kui ka endale?

21. apr. 2017 Svetlana Ganina TÜ füüsika didaktika lektor - 1 Kommentaar

Svetlana Ganina

Õpilaste uurimistööde juhendamine ei ole kerge, kuid põnev küll, ning täpselt nii nauditav, milliseks me selle ise teeme.

Miks mõni õpetaja rõõmustab ja teine pabistab, kui õpilane pöördub tema poole palvega juhendada uurimistööd? Kas õpilaste uurimistööd juhendada on raske? On see põnev? Kust saada häid ideid ja vajadusel abi? Kuidas motiveerida õpilasi füüsikas midagi uurima?

Neid küsimusi arutasime füüsikaõpetajatega märtsi lõpus Tartus traditsioonilistel füüsikaõpetajate päevadel. Kohal oli palju füüsikat õpetavaid inimesi ja osa neist osalesid ka töötoas „Õpilaste uurimistööde koostamise toetamine”.

Aruteludest tuli välja, et need mured ja vastavad soovitused ei olegi väga füüsikaspetsiifilised, neid saab kanda üle kõikidele loodus- ja täppisvaldkondadele.

Kust leida teema?

Arutades teemat, kust saada ideid hea uurimistöö kirjutamiseks, tõdesime, et selleks on palju võimalusi, näiteks pakuvad aktiivsed õpilased ise neid huvitavaid teemasid välja. Internetist võib saada inspiratsiooni, näiteks on YouTube’is videod „Müüdimurdjate”, „Rakett 69”, „Füüsikaminutite” saadetest. Palju häid mõtteid saab ajakirjandusest: Imelisest Teadusest, Imelisest Ajaloost, Horisondist ja National Geographicust saab lugeda uutest teadussaavutustest ja rakendustest.

Abiks tuleb suhtlemine kolleegide ja partnerkoolidega, osalemine projektides ning lihtsalt avatud silmadega ringi käimine ja looduse/nähtuste tähelepanemine. Õpetajad tõid välja, et head ideed sünnivad õppekäikudel ja ekskursioonidel ning siis, kui kooli väisavad vilistlased, ettevõtjad, mitmesuguste asutuste esindajad, lapsevanemad ja muud külalised. Külaliste teemad võivad olla seotud tarbimise, tootmise ja teenustega, arutelude käigus võib jõuda huvipakkuvate valdkondadeni.

Teemad võivad olla lõimitud teiste aladega: spordi, muusika ja geograafiaga. Üks õpetaja tõi näite, et drooni juhitavuse uurimisel teeb ta koostööd geograafiaõpetajaga. Mida huvitavat veel uuritakse? On määratud kooli müra­taset, klasside valgustuse vastavust normidele, elektromagnetkiirguse taset eri kohtades ning võrreldud kooli prognoositavat elektriarvet tegelikuga.

Huvitavaid ideid saab ka juhul, kui vanemad õpilased esitlevad oma uurimistöö tulemusi noorematele. Mul õnnestus külastada 6. aprillil Poska akadeemiat – igati tore ja inspireeriv üritus, kus noored üle Eesti tutvustasid oma uuringute tulemusi. Üks neiu tutvustas oma uurimust pinhole-kaamerast, millega tal õnnestus teha ka fotod. Teine uuris koolikaaslaste nuti­telefonide eraldatavat elektromagnetkiirgust ja selle võimalikku mõju inimese tervisele. Ma olen kindel, et iga seal viibinud õpetaja lahkus mitme huvitava ideega.

Kuidas motiveerida?

Kuidas motiveerida õpilasi füüsikas uuringuid tegema? Selle üle arutledes jõudsime füüsikaõpetajate päevadel arusaamale, et kõik algab tunnist – kui füüsikatunnid on põnevad, on ka õpilased motiveeritud. Tõsiselt füüsikast huvitatud õpilane tavaliselt juba on motiveeritud, teda on vaja ainult toetada ja suunata. Teistega saab aga kasutada näiteks sellist võtet, et kutsud eelmise aasta füüsika uurimuste autoreid rääkima oma töödest. Nemad näitavad siis, kui lahedaid asju teha saab.

Võib korraldada ekskursioone või õppekäike füüsikaga tegelevatesse asutustesse, kutsuda külalisi füüsikatundidesse. Üks võimalus on püüda julgustada õpilasi seostama uurimust oma hobidega, mis sageli viib eriti huvitava teemaarendamiseni.

Õpilasi võib suunata tegema uurimusi, millel on praktiline väljund ja käegakatsutav tulem, eriti väljaspool kooli, näiteks majanduslik kasu, tehnika kasutamine, millegi kvaliteedi parendamine.

Uurimistööde juhendamisel on üheks murekohaks see, et õpetaja ise ei ole väga tugev kas erialas või metoodikas. Kust saab õpetaja abi, kui tal on vaja erialast nõu või puuduvad koolis vajalikud vahendid?

Kindlasti leiab abi internetist, raamatukogust, teadus- ja populaarteaduslikest ajakirjadest. Ei tasu unustada maakondlikke ainesektsioone, loodusmaju ja teaduskeskusi, teisi aineõpetajaid, tuttavaid ja sõpru (ka endisi kursusekaaslasi), lastevanemaid, ettevõtteid, partnerkoole ja teaduse populariseerijaid, nt Teadusbussi meeskonda.

Julgustan kõiki õpetajaid pöörduma ka ülikoolide ja kõrgkoolide poole. Usun, et seal aidatakse õpetajaid hea meelega, sest kõik on huvitatud oma valdkonna populariseerimisest. Eesti füüsika selts (EFS) haldab muuseas füüsikaõpetajate listi ja annab välja iganädalast veebikirja Mesilane. Ei tasu unustada ka uurimistööde juhenditega tutvumist ja võimalusel läbida juhendamiskoolitus.

Kui probleemiks on metoodiline aspekt ehk tööde juhendamine üldiselt, siis julgen jagada soovitusi oma kogemusest. Need on nii õpetaja kui ka õppija toetamiseks ega sõltu valdkonnast, milles uurimistöö teostatakse.

Kohe alguses lepime kokku, mida teen mina ja mida ootan õpilaselt. Luban, et toetan teda kogu protsessi vältel, vastan tema küsimustele ja kirjadele ning annan erialast nõu. Hoiatan ka, mida ma ei tee: ei kirjuta tema eest uurimistööd (seda teeb õpilane ise), ei paranda kirjavigu (abiks on speller), ei toimeta keeleliselt (vajadusel tuleb võtta appi sõbrad, tuttavad, sugulased) ning kui teema jääb minu pädevustest väljapoole, on vaja leida teemat valdav kaasjuhendaja.

Ootan juhendatavalt uurimistööde koostamise juhendi läbilugemist, iseseisvalt materjali otsimist, materjali läbitöötamist ja korrektset viitamist, pidevat aktiivsust ja tähtaegadest kinnipidamist ning minu kirjadele ja kõnedele vastamist.

Kuidas toetada õpilast?

Juhendamise alguses peab juhendaja aitama õpilasel defineerida teema, sõnastada eesmärk/ülesanne, luua töö raamistik, valida metoodika, valida kirjandust, planeerida aega. Juhendamise kestel on oluline olla juhendatavaga kontaktis, näidata üles huvi töö arengu ja käigu vastu ja tegutseda koos õppijaga, lugeda põhjalikult juhendatava loodut, anda konstruktiivset tagasisidet ning innustada õppijat pidevalt kirjutama ja kirjutatut toimetama.

Juhendamise lõppfaasis peab juhendaja aitama luua õigeks ajaks sidus ja ladus lõppvariant, aitama õpilast kaitsmiseks ette valmistada. Närveerimise asemel soovitan oma töö tulemuste ettekandmist nautida. Saab ta seal ju rääkida oma tööst, millele on pühendunud palju aega ja vaeva.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kuidas teha õpilaste uurimistööde juhendamine nauditavaks nii õpilasele kui ka endale?”

  1. Tartu õpetaja ütleb:

    Jah, see kõik on õige. Aga uurimistööde juhendamine (gümnaasiumis kohustuslik) käib paljudel õpetajatel ajaliselt üle jõu. Juba enne kohustusliku uurimistöö sisseviimist töötasime keskmiselt 50 tundi nädalas. Siis tuli uurimistöö juurde, ilma et miski muu oleks ära jäetud. Pooldan uurimistöö juhendamist, aga kui sul on täiskoormus pluss klassijuhatamine pluss erinevad konkursid jne, siis ei suuda hästi juhendada. Aeg ei ole kummist!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!