KOOLILABOR
opleht-tellimine

Kultuurieelarve 2018‒2021: rohkem raha palgatõusuks ja kaheks oluliseks reformiks

20. apr. 2017 Kultuuriministeerium - Kommenteeri artiklit

Riigi eelarvestrateegia suunad aastateks 2018‒2021 tagavad kultuuritöötajate palgatõusu. Tulekul on huvitegevuse toetussüsteem ning kauaoodatud muinsuskaitse reform.

Valitsuskabinet leppis riigi eelarvestrateegias (RES) aastani 2021 kokku kolmapäeval, 19. aprillil. Aastateks 2018‒2021 on kultuuritöötajate palkadeks ette nähtud lisaraha ühtekokku 52 miljonit eurot, mis võimaldab liikuda kõrgharidusega kultuuritöötajatele lubatud miinimumi tõstmise tempos.

„Töötasu alamäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 prognoositav keskmine palgatase kätte saada. See on eesmärk, mille oleme kultuuritöötajatega kokku leppinud alusdokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”,” märkis kultuuriminister Indrek Saar. Ta lisas, et motivatsiooni hoidmiseks on sama tähtis tegelda ka nende riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajatega, kelle palk on juba praegu alammäärast kõrgem, ja ka tugiteenuseid pakkuvate töötajatega.

Huvitegevuse toetussüsteemi rakendumine

Riigikogus eelmisel nädalal vastu võetud noorsootöö seaduse muutmise seadus annab aluse huvitegevusele täiendava toetuse maksmiseks omavalitsustele ja valdkondlikele katusorganisatsioonidele. Nelja ja poole aasta peale kokku toetatakse huvitegevust täiendavalt 66 miljoni euroga. Toetussüsteem rakendub käesoleva aasta 1. septembrist.

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni töötas välja kultuuriministeerium, selle rakendajaks jääb haridus- ja teadusministeerium.

Saabub kauaoodatud muinsuskaitsereform

Kultuuriväärtuste hoidmine on riigi põhiseaduslik ülesanne, kuid umbes veerand Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras. Olukorra parandamiseks on vaja kontrollivalt muinsuskaitselt liikuda kaasavale muinsuskaitsele, mis tähendab muuhulgas uue muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist ja rakendamist.

Valitsuse otsusega käivitub muinsuskaitsereform 2019. aastal ning eelarvestrateegias on selleks ette nähtud kokku 4,2 miljonit eurot.

Minister Saar ütles, et seaduseelnõu paneb muinsuskaitse eritingimused ning järelevalve korraldamise ja selle kulud riigi kanda. Selleks nähti riigieelarve strateegias alates 2019. aastast ette igal aastal 1,4 miljonit eurot.

Muinsuskaitsereformi elluviimine tähendab mitmesuguseid töökorralduslikke muutusi nii koostöös muuseumidega kui ka muinsuskaitseametis, kes hakkab juhtima nõustamist ja muid uuenevaid koostöövorme. Loe lähemalt vajaduste ning planeeritavate muutuste kohta siit.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!