Liikumisrõõmu saab kaasa lasteaiast

13. apr. 2017 Meeli Parijõgi toimetaja - Kommenteeri artiklit

Kertu Mellikov: „Trennides käivad lapsed paistavad ka liikumis­tegevustes silma. Nende tasakaal ja koordinatsioon on parem ning harjutused on neile lihtsamad.” Foto: Raivo Juurak

Tallinna Lepatriinu lasteaia liikumisõpetaja Kertu Mellikov peab oma eesmärgiks tekitada lastes hoiakut, et liikumine pole mingi koll, vaid puhas rõõm.

Õpilaste vähese liikumise üle kurdetakse palju. Kertu Mellikov, kas lasteaialaps liigub nii palju kui vaja?

Vähemalt Lepatriinu lasteaias on lastel võimalik kogu päev liikuda. Lasteaialaps ei pea õppima laua taga ega toas. Iga rühma õpetaja saab õppetegevusi ja mänge korraldada laste liikumisvajadust arvestades. Õuesõpe on juba ammu popp, meil on palju õppetegevust õues ja liikudes.

Aga kas õpetajad liiguvad piisavalt?

Personalile on igal teisipäeval lõuna ajal saalis Pilatese treening, mida annab professionaalne treener. Päris kõik selles ei osale. Paljud on tublid sporditegijad ja neil on omad trennid, osal on tervis juba nii kehv, et ei saagi trenni teha. „Vahepealsed” käivad koos.

Ühe rühma õpetajad pakkusid välja südamekuu tervisepäeva personalile – kutsusid meie maja laste džuudoringi treeneri personalile džuudotrenni tegema.

Milliseid liikumisüritusi lasteaias korraldate?

Meil on traditsioonilised, ammu alguse saanud liikumisüritused. Sügiseti on lasteaias, välja arvatud sõimerühmadele, liikumismängude päev „Mängides me liigume, tervist-tarkust kogume”. Lapsed liiguvad mängides ühest tegevuspunktist teise ja õpivad selle käigus. Näiteks saavad teada midagi porganditest, jänestest, värvidest …

Kevaditi on miniolümpia. Siis mõõdame hüppe- ja palliviskekaugust ning jooksukiirust. Nooremad jooksevad 20 meetrit, vanemad rühmad 30 meetrit. Me ei pane lapsi paremusjärjestusse. Tulemused saab iga laps oma diplomile ja kiita saavad kõik.

Maiustustega me lapsi spordiüritustel ei premeeri. Liikumismängude päeval saavad nad tervisliku puu- või aedviljaampsu.

Korraldame palju karnevale, mis puudutavad otseselt liikumisõpetajat. Meil on tore koostöö Kristiine linnaosa valitsusega, mis pakub palju üritusi koolieelikutele: sügisel spordipäev, talvel talvetrall Audentese spordihallis, kevadel rahvatantsuüritus – simman – ning aprillis „Võlu oja” tantsupäev, millest võtavad osa vanemate rühmade lapsed.

Kuidas tähistate südamekuud?

Südamekuul pannakse liikumisele eriti palju rõhku. Kuidas täpselt, on iga rühma õpetaja otsustada – kes käivad õppekäikudel, kes terviseradadel, kes kaasavad lapsevanemaid, aga igas rühmas tehakse igal hommikul muusika saatel Leopold-võimlemist.

Mina seostan kogu oma tegevuse südamekuul tervisliku toiduga. Sel aastal on terviseteema seotud magusa liigsöömisega. Eelmisel nädalal võtsin tegevustesse hammaste tervise teema. Mängides magusa söömisest põhjustatud happerünnakut hammastele, veeretasime kurikate pihta palle. Ehk lapsed kehastusid pisikuteks ja üritasid hambaid katki teha. Siis pesime mängult hambaid ja pisikud ei saanud neile enam liiga teha.

Kuivõrd lapsevanemad liikumise vajalikkust teadvustavad?

Minu hinnangul on neil teadmised olemas, kuigi vajadus hommikul kiiresti lasteaeda jõuda paneb lapsed ja vanemad ikkagi autodesse.

Lapsevanemate teadlikkust tõstame omalt poolt sportlike üritustega. Meil toimuvad kolm korda aastas perepäevad – alati õues ja liikumisega seotud. Pered võtavad neist usinasti osa.

Eelmisel aastal alustasime rahvusvahelisel autovabal päeval autovaba perepäeva tähistamist. Sel päeval palume vanematel, kel see vähegi võimalik, tulla lasteaeda jala. Eelmisel aastal liikusime peredega pikas rongkäigus Löwenruh’ parki, kus ootasid tegevuskeskused. Meid oli seal üle 200. Sel aastal jäi üritus vanematega vihma tõttu kahjuks ära, aga lastega tegime selle järgmisel päeval järele.

Löwenruh’ parki on meie lasteaiast maad umbes kilomeeter või natuke peale. Olen seal lastega ka rühmaõpetajana käinud ning näinud, et sinna ja tagasi kõndimine on neile väsitav. Lapsed ei ole harjunud jala käima.

Kas vanemad käivad koos lastega sportimas või jalutamas?

Üldiselt vähe, pigem viivad vanemad lapse trenni.

Kui palju lapsed trennides käivad?

Meie lasteaia vanemad hindavad lasteaias õhtupoolikuti toimuvaid huviringe: džuudo, jalgpall, iluvõimlemine. Grupid on täis ja lastel huvi jagub. Eriti populaarne on džuudo, seda nii oma lasteaias kui ka mujal. Kuulen lastelt, et nad käivad ka väljaspool lasteaeda trennides: kes käib ujumas, kes jalgpalliklubis, kes spordihallis.

Kui vajalikud sellised trennid lasteaiaeas on?

On ikka vajalikud, sest mõnel lapsel avalduvad huvid päris varakult, mõnel jälle hiljem. Hea, kui saab hakata juba varakult eri alasid proovima, et leida endale sobiv. Näen, et trennides käivad lapsed paistavad ka liikumistegevustes silma. Nende tasakaal ja koordinatsioon on parem ning harjutused on neile lihtsamad.

Kui suur probleem on lasteaialaste ülekaalulisus?

Võib-olla sattuvad meile lapsed, kellel pole ülekaalu, aga meie lasteaias pole see läbi aegade probleem olnud. Meil on praegu lapsi 226, kellest pisut pontsakamaid võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Ülekaaluline on ainult üks.

Kas juhtub, et laps ei taha liikumistegevusest osa võtta? Kuidas teda motiveerida?

On lapsi, eriti sõimerühmas, kes alguses vaatavad pealt. Selle pärast ma ei muretse – saan aru, et nad pelgavad ja vajavad kohanemisaega. Lapsel on palju uut infot: kord teeme harjutusi mattidel, kord oleme redelitel, siis teeme harjutusi pallidega, siis hüppenööridega.

Laps võib teiste tegutsemist pealt vaadata terve õppeaasta, järgmisel õppeaastal tõuseb toolilt püsti ja teeb kõike kaasa nii, nagu oleks seda eluaeg teinud.

Mõned lapsed valivad: näiteks ei armasta jooksumänge, aga muud teevad rõõmuga. Lapsele tuleb anda valikuvõimalus ja leida talle meeldiv tegevus. Mõni ei armasta pikka maad joosta, vaid tahaks teha väikese spurdi. On reegel, et laps jookseb nii palju, kui jaksab, kui enam ei jaksa, siis kõnnib. Ma ei sunni kedagi midagi tegema ja annan ülesandeid eri raskusastmetes.

Kuna tegevused on mängulised – viskame palli mängu, muinasjutu või loo sees –, siis polegi lapsel tunnet, et ta peab hirmsasti pingutama või et midagi ei tule välja. Me õpime koos, näitan ette ja aitan.

See on siiski erand, kui laps ei taha joosta. Mõnikord on laps lihtsalt väsinud või tunneb end kehvasti. Lastel on liikumisrõõm silmades, on kohe näha, kui keegi ei suuda kaasa teha. Vahel olen ise lapsele öelnud, et kuna tal äsja kõht valutas, ärgu tehku kaasa, eriti kui olen planeerinud aktiivset tegevust, et lapsed saaksid naha märjaks.

Milline on teie kui liikumisõpetaja eesmärk?

Kooli minev laps peab muidugi oskama teatud asju, nagu palli püüda ja seda kaaslasele visata, aga peamine on liikumise vastu huvi tekitada ja näidata, et see on väga äge.

Ma ei valmista lapsi sportlasteks saama, vaid soovin tutvustada võimalikult palju spordialasid – et laps teaks, mida saab teha palliga, mida hüppenööriga, mida joostes, mida hüpates, et ta oskaks liikumismänge ja tal kujuneks hoiak, et liikumine ei ole mingi koll, vaid puhas rõõm.

Tundub, et on õnnestunud spordi vastu huvi tekitada. Lapsed ootavad liikumistegevusi ja pinnivad mult, mida me täna teeme.

 

Teatripäev balleti ja pantomiimiga

Tallinna Lepatriinu lasteaia lapsed oskavad nimetada mitmeid teatritegemise võimalusi, nagu nukuteater, varjuteater, muusikal, näpunukkude teater. Teatripäeva puhul tutvusid nad aga teatriliikidega, millega harvem kokku puutuvad – pantomiimi ja balletiga, mille sisu väljendatakse liigutuste ja miimikaga.

Pilvetriinude rühma 5–6-aastased lapsed esinesid pantomiimiga „Naeris”. Publik nägi, kuidas taat seemned mulda pani, kuidas vihma sadas ja päike paistis ning naeris kasvas hiiglama suureks. Lugu jätkus, kuni naeris oli peenrast kätte saadud. Pilvetriinude näitetruppi tunnustati suure aplausi ja Lepatriinu tänukirjaga.

Teatripäev jätkus üllatusesinejatega. Lepatriinu perel olid külas Noor Ballett Fouette’i balletikooli 1. ja 2. astme õpilased õpetajatega – koreograafi, lavastaja ja balletipedagoogi Tõnu Veileri ning õpetaja Ksenia Chamovaga.

Noor Ballett Fouette’iga suundusid Lepatriinud balletti tutvustavale ajaloorännakule. Lapsed said teada, et ballett sai alguse rahvatantsust. Imetleti kooli 1. astme õpilaste esituses tantsu „Fadetta”.

Tantsusammud liikusid edasi, kuni jõudsid Prantsuse kuninglikku õukonda, kus tantsuhuvilise Louis XIV valitsusajal arendati välja tänapäeval tuntud klassikaline ballett. Kooli 2. astme õpilased esitasid kauni ajaloolise tantsu „Menuett” ja klassikalist balletti esindava tantsu „Nukud”.

Saime teada, et baleriinideks nimetatakse ainult naistantsijaid, mehi kutsutakse meestantsijateks. Lepatriinude tüdrukud proovisid õpetaja Ksenia abiga jalga baleriini varvaskinga ja võtsid balletikooli õpilaste valvsa pilgu all baleriini positsioone. Et poisid varvaskinga proovimise ajal igavust ei tunneks, rääkis õpetaja Tõnu meestantsija rollist balletis. Poisid said teada, et meestantsija peab olema väga tugev, et baleriini tõsta ning suuta hästi ja kõrgele hüpata. Poisid proovisid samuti harjutusi ja võtsid sisse meestantsijate positsioone.

Teatripäeval saadi palju uusi teadmisi, vaadati ilmekat pantomiimi, graatsilisi tantse ja kauneid kostüüme. Teatripäeva järel oli rühmades näha nii varbasirutust kui ka tantsusamme. Võib-olla sirgub mõnest lepa­triinust uus balletitantsija või näitleja meie teatrilavale.

Lepatriinu pere tänas Noor Ballett Fouette’i balletikooli esindajaid kauni elamuse eest aplausi, tänukirjade ja Lepatriinude õunamoosiga.

Kertu Mellikov, Tallinna Lepatriinu lasteaia liikumisõpetaja


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!