Meie salaplaan on praegusest veelgi realistlikum õpetajakoolitus

7. apr. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

TÜ õpetajahariduse professori Äli Leijeni inauguratsiooniloeng toimus 28. märtsil TÜ muuseumi Valges saalis. Fotod: Andres Tennus / TÜ

 

Oleme õpetajakoolituse kutseõpingutes mitu korda suurendanud kaasava hariduse teema osakaalu ja kavandame ka uue kaasava hariduse õppekava väljaarendamist koostöös Tallinna ülikooliga,” lausub TÜ õpetajahariduse professor, haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen, kes 28. märtsil pidas oma inauguratsiooniloengu õpetajakoolituse uuendamisest.

 

Professor Margus Pedaste ütles inauguratsiooniloengut sisse juhatades, et tööpõld on lai ja ta ootab põnevusega, kuidas te valdkonda edasi arendate. Millised on plaanid?

Töötame õpetaja professionaalse arengu töörühmaga õpetajakoolituses välja uuendusi. Ühelt poolt soovime suurendada õppijate rolli õpiprotsessis ja üliõpilastele senisest rohkem vastutust anda, selleks tahame näiteks välja töötada uusi enese analüüsimise ja tagasiside saamise töövahendeid. Teiselt poolt püüame õpinguid kujundada selliselt, et mudeldaksime õppejõududena hea õpetamise visiooni heade näidete ja tegevustega selgemalt ja kasutaksime teadlikumalt nüüdisaegseid meetodeid. Soovime varasemast rohkem siduda ainekursusi ja praktikaid, ka selleks töötame välja uusi ülesandeid.

Viimasel kahel aastal on konkurss õpetajaerialadele kasvama hakanud. Kui suur roll on muudatustel õpetajakoolituses? Kas teil on salaplaan, kuidas meelitada õpetajaks õppima parimatest parimaid?

Meie salaplaan on senisest realistlikum ja tähenduslikum õpetajakoolitus, mis aitaks üliõpilasi õpetajatööks ette valmistada. 2013. aastal rakendatud muudatused on saanud partnerkoolidelt ja -lasteaedadelt head tagasisidet. Näiteks meie poolt uute kavade järgi õppivate üliõpilaste seas läbi viidud uuring CATE küsimustikuga (Hammerness, Klette ja Bergem, 2014) näitas, et neil on head võimalused õpetamist harjutada. Nad näevad ka seda, et õppejõududel on jagatud visioon heast õpetamisest.

Samas nägime ka arenguvajadusi: näiteks efektiivsete praktikate mudeldamine õpetajakoolituse õppejõudude poolt ja vajadus kasutada õpilaste õppimise analüüsiülesannetes senisest enam autentseid materjale, näiteid õpilaste töödest. Nende tulemuste põhjal paistab, et praktiseerimisvõimaluste suurendamise kõrval on vaja praktikat ka sisuliselt arendada. Saame alustatud muudatustega veelgi edasi minna.

Millised on tähtsamad õpetajakoolituses toimunud muutused? Kuidas hinnata nende tõhusust?

Üks tähtsamatest muudatusest on uue praktikakontseptsiooni väljatöötamine. Võrreldes varasemaga kasvas eriti aineõpetajate õppekavadel oluliselt praktika maht. Oluline muudatus on praktika hajutamine õpingute jooksul. Alus- ja praktikamoodul toimuvad paralleelselt ning neid on püütud ühendada mitmesuguste ülesannetega. Muutuste tõhususe uurimiseks on võimalik kasutada mujal maailmas tulemuslikult rakendatud meetodeid ja mõõtvahendeid. Üks selline on mainitud CATE küsimustik. Selle kõrval saame hinnata lõpetanute tööleasumise määra ja kutsekindlust.

Mida peaks praktikal senisest enam harjutama?

Üks tuntumaid praktika arendamisel aluseks võetavaid uusi süsteeme on Pamela Grossmani ja tema kolleegide tuumpraktikate (core practices) kontseptsioon. Selle järgi peaks õpetajakoolitus olema organiseeritud õpetajatöö oluliste tegevuste ehk tuumpraktikate põhiselt. Nende kaudu kujunevad üliõpilaste teadmised, oskused ja professionaalne identiteet.

Selline lähenemine eeldab, et õpetajakoolituses tegeletakse ainult kõige olulisemaga. Grossman toob tuumpraktikatena välja näiteks grupiarutelu juhtimise klassis ja õpilastele selgete tööjuhiste andmine, tuumpraktikaks võib olla ka näiteks õpilase mõtlemisprotsessi nähtavaks muutmine. Eri ainevaldkondade uurijad defineerivad ka ainespetsiifilisi tuumpraktikaid. Näiteks loodusteadustes on kesksel kohal õppijate uurimusliku mõtteviisi toetamine.

Sealjuures ei pea kogu see tegevus toimuma klassiruumis, tuumpraktikad võivad seostuda ka lapsevanematega suhtlemisega, õpilaste tööde hindamisega või õppetöö planeerimisega.

Oluline on, et õpetajakoolitajad dekonstrueeriks tuumpraktikad õpitavateks osadeks ja rakendaksid neid õppetöö osadena, et üliõpilastel oleks võimalik neid senisest rohkem harjutada.

Kui palju kasutate õpetajakoolituse arendamisel rahvusvahelist kogemust ja teadmist?

Väga palju. Juba 1990-ndatel käis meie emeriitprofessor Edgar Krull Ameerika Ühendriikides tutvumas sealse hariduseluga ning vahendas süstemaatiliselt uurimistulemusi Eesti üliõpilastele ja õpetajatele. See viis ta ka pedagoogilise psühholoogia käsiraamatu avaldamiseni.

Hea on näha, kuidas viimastel aastakümnetel on järjest kasvanud meie õppejõudude ja teadurite osalus rahvusvahelistes kogukondades. Näiteks kümmekond aastat tagasi oli EARLI konverentsil, mis on Euroopa üks olulisemaid hariduskonverentse, Eestist mõni üksik osaleja, kuid 2015. aastal juba üle 20.

Lisaks on Eesti kõrgkoolide töörühmad aktiivsed rahvusvahelistes projektides, mille tulemused on ühelt poolt kasutatavad meie õpetajakoolituse edendamisel, kuid teisalt on nii ka meil oluline rahvusvaheline mõju. Kõige pikemaajalisemad ja tugevamad sidemed on meil õpetajahariduse vallas Soome ja Hollandiga.

Kuidas hindate tudengite analüüsioskust?

Analüüsiks on vaja tunda erialamõisteid ja teooriat, selleks on vaja tutvustada õpetajakoolituse jooksul teoreetilisi raamistikke. Samas on oluline, et neid raamistikke õpetataks praktika analüüsimiseks ja enda õppimise toetamiseks kasutama. Seetõttu oleme suunanud üliõpilasi süsteemse toetatud reflek­siooni suunas. Toetuseks oleme kasutanud protsessi struktureerimist, suunavaid küsimusi, kaaslaste tuge ja videot.

Õpetajakoolituses saadavad tudengeid juhendajad, mentorid. Kuidas tööle minnes ise hakkama saada?

Väga on vaja kolleegide toetust. Hea, et Eestis moodustatakse üha rohkem õpikogukondi. Õpetajad saavad nendes regulaarselt kokku, analüüsivad süsteemselt tekkinud probleeme ja otsivad koos lahendusi. See on hea tugi ka alustavatele õpetajatele.

Kaasava hariduse rakendamine valmistab raskusi paljudele õpetajatele. Kuidas ülikool tulevasi õpetajaid selleks ette valmistab? Kas nende pagas on parem kui eelkäijatel?

Jah, just erivajadustega õppijate märkamiseks ja toetamiseks vajalike oskuste vähesuse tõttu otsustasime mõne aasta eest uuendatud õpetajakoolituse kutseõpingutes mitu korda suurendada sellele teemale pühendatud aega. Kaasava hariduse teema on kõigis Tartu ülikooli õpetajakoolituse õppekavades ning oleme väga tänulikud, et selle õpetamisse panustavad ka kogenud praktikud väljastpoolt ülikooli. Samas on see vaid põgus sissejuhatus ja seetõttu on kavas töötada koostöös Tallinna ülikooli kolleegidega välja uus kaasava hariduse õppekava. Selle aluseks saab olla meie enda algatusel peagi õpetajate kutsestandarditesse lisatav lisakompetentsus erivajadusega õppijate toetamiseks.

Kas ülikooli toetus töötavate õpetajate arendamiseks on piisav?

Tartu ülikool on suurim õpetajate täiendusõppe pakkuja Eestis. Ainuüksi haridusteaduste instituudis õppis eelmisel aastal eri kursustel täiendusõppes 4530 õppijat, sh nii õpetajad kui ka koolide ja lasteaedade juhid. Lisaks oleme avanud tasemeõppe kursusi täiendusõppe õppijatele. Usun, et oleme teinud päris palju.

Arenguvõimalusi näeme näiteks e-kursuste pakkumises. Nende kaudu saame jõuda veelgi laiema sihtrühmani. 17. aprillil alustame e-kursusega „Nüüdisaegne õpikäsitus”, kuhu registreerus kahe päevaga juba 97 õppijat. Lisaks kursustele püüame õpetajaid toetada avalike ettekannetega, aga ka näiteks eestikeelsete teadusartiklitega Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.

 


Äli Leijen

Sündinud 19.03.1979 Tartus

  • Tartu ülikooli õpetajahariduse professor (alates sept 2016) ja haridusteaduste instituudi juhataja (alates dets 2014).
  • Lõpetanud 2001. aastal kasvatusteaduste eriala (BA) Tartu ülikoolis ja 2004. aastal Educational Training and Systems Design’i õppekava (MSc) Twente ülikoolis Hollandis.
  • 2008. aastal kaitses doktoriväitekirja Utrechti ülikoolis Hollandis.
  • Töötanud lastekaitsespetsialistina, eri kõrgkoolides nõustaja, teaduri ja õppejõuna.
  • Peamised õpetamisvaldkonnad on uurimismeetodid, haridusfilosoofia ning õpetaja refleksioon ja professionaalne areng.
  • Tänased uurimisteemad on õppijate refleksiooni toetamine eri kontekstis, õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalne areng, doktoriõpingute edukus haridusteaduste valdkonnas ning haridustehnoloogia õppimise ja õpetamise toetamisel.
  • EARLI (European Association for Research on Learning and Instruction) juhtkomitee ja Eesti noorte teaduste akadeemia asutava kogu liige.

 


KOMMENTAAR

Margus Pedaste

Margus Pedaste,
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi professor, Pedagogicumi juhataja:

Äli Leijen on suurepärane kolleeg ja teiste arengu toetaja, kes on väga pühendunud oma ideede elluviimisele, aga ka teiste kuulamisele ja aitamisele. Ta on optimistlik, töökas, teaduslike ideedega sügavuti minev, kiire mõtlemisega ja laia rahvusvahelise võrgustikuga. Teaduskonverentsidel ja rahvusvahelistes projektides on hea näha, kuidas ta oskab suhteid luua ja hoida. Nende suhete ja rahvusvahelise koostöö, aga ka suure lugemuse põhjal on tal kujunenud lai silmaring, millele tuginevalt on ta väga hea juhendaja üliõpilastele. Lisaks sellele on ta hea juht, kes on haridusteaduste instituudi viinud varasemast palju enam teadustööle orienteerituks, toonud Eestisse suure rahvusvahelise konverentsi ja kuulub Euroopa olulisima haridusteadlaste organisatsiooni EARLI juhtkomiteesse. Temaga on hea koostööd teha.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!