Milline on Haljala kool täna?

28. apr. 2017 Inge Laiv, Reet Markin, Külli Heinla, Maris Maripu - Kommenteeri artiklit

Nutikas õpetaja 2016 Meliita Proosa ja 3.a klass. Fotod: Haljala kool

 

Jätkusuutlikkus maal, teekond, liikumine – niisugune tundmus võib tekkida Tallinna-Narva maanteelt tulijale, kes vaatab Haljala kirikutorni suunas alevi panoraamile. Pruunid muinsuskaitsesildid tee ääres jutustavad oma lugusid. Üle kolmesaja aasta on siinmail antud kooliharidust.

Haljalas asub õpetaja autähis. Vilistlaste ideest sündinud autähis kõikidele Eesti õpetajatele avati 2012. aasta õpetajate päeval. Autähise autor on skulptor Mati Karmin. Autähis kujutab koolitahvlit, millel on aabitsakukk ning sõnad „Õpetades õpime”, tahvli teisel poolel on peegel.

Elame muutuste keerises. Kevadel saab koos suure juubeliga otsa meie gümnaasiumistaatus ja sügisel on Haljala kool Lääne-Viru maakonna suurim põhikool.

Haljala gümnaasiumi kõnetavad järgmised märgusõnad: aastasadade kool, heade kokkusaamiste koht ja eriliste traditsioonidega haridusasutus, „Kaua ela, palju õpi!”. Tunnetame, et oleme osake eesti rahva, kultuuri ja hariduse ajaloost. Sel kevadel on aeg vaadata tagasi gümnaasiumi viljakale ajale – 35 aastat keskharidust Haljalas. Teele on minemas viimane, 33. lend. Küllap on nende numbrite taga oma maagia.

Tunneme rõõmu sadade lõpetanute üle, kes on leidnud oma kutsumuse ükskõik mis elualal – õpetajate, juristide, teenindajate, arstide, teadlastena jt. Rõõmustame Kadri Vooranna, Tanel ja Gerli Padari muusikukarjääri üle. Eesti spordile on tuntust toonud motosportlased Priit ja Kristjan Rätsep, korvpallur Rain Veidemann, laskesportlane Elise Saar.

Jätkusuutlik ja tulemuslik saab ühes väikeses maakohas olla siis, kui tegutseda läbimõeldult ja ökonoomselt, ajalugu väärtustavalt ning samas uuendusmeelselt – dialoog, suhtlus, tagasiside, noore inimese väärtustamine kodukoha patrioodina. Suuri ümberkorraldusi ei ole võimalik teha ühe-kahe aastaga, seepärast soovime kõigile kooliga seotud inimestele rahulikku meelt. Hoidkem kokku, sest koostöös peitub meie edasiviiv jõud.

330 aastat kooliharidust Haljalas

Haljala ümbruses alustati lugemise õpetamist juba 1643. aastal pastor Martin Zahreniuse ajal, kuid tõelisele rahvakoolile pandi alus 1687. aastal, kui B. G. Forseliuse Tartu õpetajate seminarist tuli Haljalasse koolmeistriks Jaak. Temast sai õpetaja 18 poisile. Järgneva pooleteise sajandi jooksul oli Haljala hariduselu heitlik, sõltudes paljuski kirikuõpetajatest. Alates 1847. aastast võime rääkida Idavere vallakoolist, mis on Haljala gümnaasiumi otsene eelkäija. Kool on sellest ajast töötanud seniajani.

Teated varasemate hoonete kohta on napid. Koolmeister Johan Mölleri ajal ehitati 1876. aastal koolimaja Haljala Veskijärve kaldale. Sellesse majja jäi kool kuni 1966. aastani. Vallakoolist sai algkool (koolijuhatajad Gustav Kaasik, Friedrich Lassur), siis 7-klassiline (Otto Salm), seejärel 8-klassiline kool (Leida Sepp, Enn Kreek, Salme Heinla). 1982. aastal oli aeg küps keskhariduse andmiseks Haljalas (direktor Olev Lipp). Haljala vana köstrimaja juurdeehitisena valmis 1966. aastal koolihoone, mis sai juurdeehitised 1982. (võimla) ja 1989. aastal (uus koolimaja). 1986. aastast asus keskkooli juhtima kunagine Haljala koolipoiss Henn Altmäe, kellelt võttis juhitooli üle Kaido Kreintaal. 2002. aastast muutus kooli nimi: keskkoolist sai gümnaasium. Viimased seitse aastat on kooli juhtinud Inge Laiv ja taas ootame uut koolimaja.

Haljala kooli aabitsast” kuni digiõpikuni …

Haljala kandi vaimne kultuuripärand on rikas. Haljala gümnaasiumi õpilaste uurimuslik tegevus on välja kasvanud kodu-uurimisest, mis algas 1970. aastate keskel õpetajate Salme Heinla ja Viivi Linnu juhendamisel. Aastate jooksul on koostatud palju kodu-uurimistöid: on uuritud kodupaiga kultuuritegelaste elu, pioneeritöö eri valdkondi, kooli ajalugu, Haljala kandi, aga ka laiemalt Haljala kihelkonna ajalugu, vanemaid hooneid, meditsiini, ettevõtete ajalugu, õpilaste huvitegevust, pärandkultuuri, koostatud oma sugupuu teemal uurimistöid.

1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses õpetati meie koolis valikainena giidindust ning giidiõpilaste ühistööna valmisid „Haljala koduloorada”, „Haljala kihelkonna koduloorada”, „Haljala kirik ja kirikuaed”, „Haljala kihelkonna rannakülad”. „Haljala kodulooraja” kohta valmis kokkuvõtlik voldik ning koolimaja ette paigutati infotahvel. Õppeaineid lõimides valmis 2016. aastal „Haljala kodulooraja” ingliskeelne versioon põhikooli II astme uurimistööna.

Kodu-uurimise kõrvale tulid 1980. aastate keskel ainealased uurimistööd (eesti keeles ja kirjanduses, bioloogias, keemias, inimeseõpetuses, psühholoogias, ajaloos jt). Alates 2004/2005. õppeaastast on meie kooli õppekavas olnud kohustuslik uurimistöö keskkooliõpilastele, riiklikus õppekavas on see tingimus 2013/2014. õppeaastast.

Peale töö kaitsmise komisjoni ees on õpilasel ka muid väljundeid oma töö tutvustamiseks. Parimad saavad esineda iga-aastasel õpilaskonverentsil, mis algasid meie koolis 1986. aastal õpetaja Merle Rooksi (Eberhardti) eestvedamisel. Õpilaskonverentside eelkäijaks võib lugeda kodukandipäevi 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. Õpilaskonverentside temaatika on kolmekümne aasta jooksul olnud mitmekesine. Uurimistöid on enamasti koostanud gümnaasiumiõpilased, kuid üha enam on uurimistööde koostamise juurde jõudnud nooremate klasside õpilased. Selle aasta emakeelepäeval toimus meie koolis esmakordselt õpilaskonverents 4.–6. klassi õpilastele ning oma uurimusi tutvustasid 4. ja 6. klassi õpilased. Tähelepanu pälvis 4. klassi õpilase Minna Marie Kase koostatud „Haljala kooli aabits”. Toredaid uurimis- ja loovtöid on teinud põhikooli III astme õpilased.

Haljala kihelkonna pärandkultuuripäeval, mis toimus 2014. aastal koostöös Viru instituudiga, esitlesime kogumikku Haljala kihelkonna suulisest pärimusest, kus folkloorne materjal oli kõrvuti õpilaste loominguga.

Maakondlikud või üleriigilised kodu-uurijate konverentsid, Forseliuse seltsi suvekoolide õpilaskonverentsid, koostöö Mementoga ning õpilaste teadusliku ajakirjaga Akadeemiake on väljundiks noortele uurijatele.

2012/2013. õppeaastal toimus AMI uurimistöö juhendamise kursus õpetajatele (17 osalejat). Kursuse lõpetamiseks pidi igal õpetajal valmima uurimis- või loovtöö. Õpetajad on esitanud oma uurimistöid ka õpilaskonverentsidel.

Pärandkultuur ja innovatsioon

Haljala kool on uuendusmeelne. Kool on aastaid osa võtnud Tiigrihüppe SA projektidest, mille abiga saanud hulga tehnoloogilisi vahendeid.

MTÜ Eesti 2.0 korraldas 2015/2016. õppeaastal veebipõhise kursuse, mille eesmärk oli valmistada 3D-printeri digiõpik. Sellest kursusest võtsid osa ka meie kooli õpilased. Õpilastele on olnud tore väljund osalemine jõuluehete disainikonkursil ning töötoa läbiviimine Ülemiste City disainiööl, samuti osalemine Digigirlsi, Tech Sistersi ja Skype Eesti korraldatud inspiratsioonipäeval „Tulevik = IT”, kus meie õpilased viisid läbi töötoa, esindades Eesti 2.0.

Uuenduslikud on ka Haljala kooli õpetajad, kes on osalenud paljudel arvutikoolitustel. Kursustel saadud teadmisi ja oskusi kinnistatakse praktilise tegevuse kaudu. Paaril viimasel õppeaastal on haridustehnoloog Maris Maripu initsiatiivil antud välja nutika õpetaja tiitlit, mille omistamisel on tähtis osa õpilaste tagasisidel selle kohta, kui palju õpetajad õppetöös tänapäevaseid digivahendeid kasutavad. Nutikas õpetaja 2016 – klassiõpetaja Meliita Proosa, 23. lennu vilistlane, leiab, et tiitli saamiseks ta midagi erilist ei teinud. Nutimaailmas orienteerumine ning nutivahendite kasutamine õppetöös on ajendatud pigem soovist ise areneda. Üldõpetus annab klassiõpetajatele palju võimalusi nutivahendite ja -keskkondade kasutamiseks.

Projekti- ja avalike suhete juht, Haljala gümnaasiumi 23. lennu vilistlane Greete Toming on südamega oma kooli tegemisi vedanud. Vahetundidel kogunevad tema töölaua ümber õpilas­esinduse noored, siis on vaja juhendada koolilehe väljaandmist või plaanida ühistegemisi sõpradega Saksamaalt Schönbergist või korraldada õpilasvahetust. Keskkonnahariduse projektid KIK-i kaudu ning koostöö Sagadi looduskooliga, õppekäigud – kõik see kuulub Greete Tominga päevadesse. Ja absoluutselt kõik 5. klassi õpilased kinnitavad, et neil on kõige vahvam klassijuhataja. Greete Toming on ka Haljala vallavolikogu liige, hariduskomisjoni juht ja veab „Ettevõtliku kooli” programmi.

Alates 2007. aastast on Haljala kooli tublisid õpilasi, õpetajaid ja kooli toetajaid autasustatud meie esimese õpetaja Jaagu nimeliste auhindadega: Väikese Jaagu ja Suure Jaagu kujuga. Kooli 330. aastapäeval leiavad omaniku viimased Suured Jaagud. MTÜ Õpetaja Autähise juures hakkab edaspidi tegutsema Jaagu-fond.

 


Õnnitlused kooli juubeli puhul endistele ja praegustele koolitöötajatele!

Head vilistlased, hoidke südames oma kodukooli!

Saame kokku 20. mail kooli seinte vahel.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!