OPL SUVI
TARTU ULIKOOL

Moodsas raamatukogus saab nii õmmelda kui ka trummi taguda

21. apr. 2017 Meeli Parijõgi toimetaja - 1 Kommentaar

Mustvee linnaraamatukogus on avatud Oskar Lutsu 130. sünniaastapäevale pühendatud Lutsu tuba, kus õpilased raamatukogutunnis käivad. Foto: Anu Ots, Mustvee linnaraamatukogu

Mida kõike saab raamatukogus teha peale lugemise ja raamatute laenutamise? Milliseid teenuseid kasutavad raamatukogud lugejate kohalemeelitamiseks?

Milline on tänapäeva moodne raamatukogu? „Levinud on arvamus, et raamatukogu on koht, kust saab ainult raamatuid laenutada, aga tänapäeval peaks raamatukogu olema midagi enamat,” sõnab Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse esinaine Katre Riisalu. „Tänapäeval pööratakse raamatukogudes hästi palju tähelepanu lastele ja noortele, sest kogu maailmas on probleemiks vähene lugemine ning lugemis- ja kirjutamisoskus. Tundub uskumatu, aga nii on.” Seepärast korraldatakse raamatukogudes kõikvõimalikke lugemisega seotud üritusi ja ettelugemisi. Palju on noortele mõeldud tegevust, mis ei pruugi olla seotud ainult raamatutega, vaid näiteks muusikaga. „Maailmas on levinud trend, et raamatukogus on ka heliplaadid, et seal saab muusikat kuulata, harjutada DJ tööd ning osaleda muusika töötubades. Raamatukogudes on muusikastuudiod, kus noored saavad tasuta ruumi ja pille kasutada,” räägib Riisalu.

Raamatukogust saab laenutada asju, mille peale ei tulekski. Kui oli spordiaasta, uuris Katre Riisalu spordivahendite laenutamise kohta infot üle Eesti. Peale Tallinna keskraamatukogu sai sporditarbeid laenutada näiteks Võrumaal mitmes väikses raamatukogus. Raamatukogust võib laenuks leida nii käimiskeppe kui ka vererõhu mõõtmise aparaati. Mujal maailmas pakutakse Riisalu sõnul mõnes raamatukogus laenutamiseks ka küpsetusvahendeid.

Eestis on just maapiirkondades raamatukogudel ka võimalusi, mida mujal maailmas ei ole – raamatukogu kui paikkondlik keskus on meil üksjagu levinud,” ütleb Riisalu.

 


Koroonast mängukonsoolideni

Kristiin Meos

Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Kristiin Meos toob valiku teenustest ja võimalustest.

Õmblusmasinad

Meie Sõle raamatukogus on uus teenus – õmblustuba, kus kõik raamatukogu lugejad saavad õmblemas käia. Seal on nii tavaline kui ka overlok­õmblusmasin. Lisaks on õmblustoas suured lauad lõigete võtmiseks ning triikimislaud aurutriikrauaga. Seda teenust ei oskakski esmapilgul raamatukoguga seostada, aga kui pakume käsitööalast kirjandust, siis miks mitte anda ka koht, kus õmmelda. Tänapäeval pole igal inimesel otstarbekas koju overlokõmblusmasinat osta, miks mitte kasutada seda raamatukogus. Iga kuu kolmandal neljapäeval tegutseb toas laste õmblusring, kus jagatakse lihtsamaid õmblustarkusi ja -nippe. Laste õmblusringi viib läbi raamatukogu vabatahtlik. Nüüdseks aastapäevad tegutsenud õmblustuba võeti hästi vastu. Seal on valminud nii voodipesu ja kardinaid kui ka kleite.”

Digiklaver ja -trummid

Järjest populaarsemad on nii meie kui ka muudes Eesti raamatukogudes rühmatööruumid, kus külastajad saavad vaikuses töötada, näiteks esitluseks valmistuda või rühmas koolitööd teha. Need ruumid on tihti broneeritud. Meie peamaja rühmatööruumis on uued popid asjad – digiklaver ja digitrummid. Mõlema kasutamise juurde kuuluvad kõrvaklapid, nii et raamatukogu sellest ei kaja. Meil on ju muusikaosakond ja kui pakume muusikakirjandust ja noote, miks mitte anda ka võimalus pilli mängida. Laenasime selle idee Soome kolleegidelt. Plaanime edaspidi hakata ka pille laenutama.”

Mängukonsoolid

Lapsi ja noori on teadupärast aina raskem raamatukokku ja lugemise juurde saada. Peame olema kavalad ja mõtlema välja huvitavaid teenuseid. Raamatukogudes on noorte ja laste seas popid mängukonsoolid. Tihti tehakse mänge filmide või raamatute põhjal, nii saame lapsi suunata ka kirjanduse juurde, et nad lugemist ära ei unustaks.”

Robootikaring

Meil on palju klubisid ja ringe, millega saab veebilehel tutvuda, aga üks huvitavamaid on 1.–3. klassi lastele mõeldud tasuta robootikaring, mis toimub Kännukuke raamatukogus kaks korda kuus. Teine robootikaring rändab mööda linna raamatukogudes ringi. Nimetame seda rändavaks robootikaklassiks.”

Keelekohvikud

Meie raamatukogude tasuta keelekohvikud on kõigile huvilistele, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes soovivad seda vabas õhkkonnas harjutada. Eeldame, et osalejate eesti keele oskus on suhtlustasemel. Keelekohvikuid aitavad läbi viia raamatukoguhoidjad. Kohvikus räägitakse päevakajalistel teemadel, et harjutada igapäevast sõnavara. Kui on mõni püha tulemas, räägitakse sellest. See pole akadeemiline õppimine, mille puhul inimene võib-olla ei julgegi teiste ees suud lahti teha. Vabas õhkkonnas huvitavatel teemadel rääkides ja mõtteid jagades tuleb keeleoskus lihtsamalt.”

Spordivahendid

Koju laenutame peale raamatute näiteks spordivahendeid. Alustasime selle populaarse teenusega spordiaastal. Inimestel on huvi proovida enne ostmist näiteks sammulugejat või pulsikella, liikumis- või seltskonnamänge. Meil on raamatukogud ka koolide läheduses või koolidega samas majas. Kui õpilased tahavad vahetundi aktiivselt sisustada või pärast tunde sportida, siis on neil hea võimalus raamatukogust vahendeid laenata. Mõnes raamatukogus saab mängida lauatennist ja koroonat.”

Tehnikavidinad

Kohapeal kasutuseks on näiteks graafikalauad, akupangad, varsti lisanduvad neile tahvelarvutid. Laenutame muidugi e-lugereid. Neis on kirjandus, mis on autoriõiguse alt väljas, peamiselt klassika.

Osa noorte raamatukokku meelitamise nippidest ongi mängud ja tehnikavidinad. Kuna nad on harjunud infot tarbima nutiseadmest ja arvutis mänge mängima, siis üritame nende tähelepanu tõmmata samade vahenditega. Kui lapsed-noored on raamatukokku jõudnud, olgu või ainult videomängu pärast, siis edasi on nendega juba lihtsam suhelda, uurida, mis neile veel meeldib, ja suunata neid kirjanduse juurde.

Korraldame lastele ja noortele üritusi ja lugemisprogramme, kutsume nendega kohtuma kirjanikke või inimesi eri elualadelt. Tihti tuleb üritusele terve klass või lasteaiarühm ja kui neile tundub esineja või üritus huvitav, siis on lootust, et need lapsed tulevad ka edaspidi raamatukokku.”

 


„Räägime suud puhtaks!”

Äsja algas Tallinna keskraamatukogus laste ja noorte kultuuriaastale pühendatud kirjanduslike kohtumiste sari „Räägime suud puhtaks!”, mille eesmärk on siduda raamatutes leiduvad lood reaalsusega ning rõhutada kirjanduslike tekstide päevakajalisust.

Teemasid avavad noorteromaani autor ja valdkonna spetsialist. Aktiivselt kaasa rääkima ootame ka publikuks kutsutud põhikooli- ja gümnaasiumiklasside õpilasi.

Esimese kohtumise teema oli mõnuained ja sõltuvus. Järgmistel kohtumistel tulevad jutuks vaimne tervis, võõrandumine perekonnas, elu virtuaalses reaalsuses ning stereotüübid ja sildistamine.

Mari Sieberk, Tallinna keskraamatukogu arendusjuht


Turismiinfopunkt Mustvee linnaraamatukogus. Fotod: Anu Ots, Mustvee linnaraamatukogu

Turismiinfopunkt Mustvee linnaraamatukogus. Fotod: Anu Ots, Mustvee linnaraamatukogu

 

Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Mustvee raamatukogu direktor Laidi Zalekešina (vasakul) kolleegidega.

Mustvee linnaraamatukogu pälvis Eesti raamatukoguhoidjate ühingult tunnustuse „Aasta tegu linnaraamatukogus 2016” kui mitmekülgne teenuse- ja kultuurikeskus. Raamatukogu direktor Laidi Zalekešina usub, et heas raamatukogus pakutakse peale tavapärase raamatute laenutamise lisateenuseid: „Kui väiksemas kohas, nagu Mustvee, kaob mõni teenus, on selle ülevõtmine väiksele raamatukogule võimalus ellu jääda ja nähtav olla. Kui inimesed tulevad meie raamatukokku näiteks turismiinfot saama, siis on nad meeldivalt üllatunud, kui ilus raamatukogu meil on. Lihtsalt raamatuid laenutama nad ehk ei sattukski.”

Mustvee raamatukogus on turismiinfopunkt. Jõgevalt tuuakse sinna reklaambülletääne maakonna ja Peipsiääre kohta. Peipsi kant on turistidele atraktiivne, seal liigub neid palju. „Kuna raamatukogus on ka avalik internetipunkt, saab turist ühtlasi internetis olla ja on jäänud meiega rahule.

Ka omakandi inimesed soovivad raamatukogus e-teenuseid ning me aitame neid internetipunktis igati. Seal saab koopiaid teha, printida ja skaneerida. Väga palju küsimusi tekitab inimestele näiteks uute juhilubade tegemine, juhendame ka tuludeklaratsioonide täitmist. Need on asjad, kus raamatukoguhoidja saab ulatada abistava käe,” kirjeldab Zalekešina.

Raamatukogus võetakse vastu kuulutusi maakonnalehte. Kaks korda kuus saab seal isegi pangateenuseid. „Nagu ikka väikestes kohtades, suleti linnas algul pangakontor, siis kadus ka pangabuss ning abipalvega pöörduti raamatukogu poole,” põhjendab Zalekešina.

Raamatukogul on asukohaga vedanud. See asub linna keskel kultuurikeskusega samas majas. Kui on vaja mõne ürituse jaoks suuremaid ruume, näiteks tulevad külla populaarsed kirjanikud nagu Ilmar Tomusk või Andrus Kivirähk ja rahvas ei mahu saali ära, siis saab kultuurikeskuse saali kasutada.

Peale kirjanikega kohtumiste on tore traditsioon raamatukogupäevade ajal – rõdukontserdid raamatukogu rõdul. Muusika-aastal esinesid oma maja taidlejad, naiskoor ja puhkpilliorkester. Kuna eelmine aasta oli merekultuuriaasta, kõlasid rõdult merelaulud. Rahvas kuulas all pargis kontserti, publikule pakuti kuuma teed ja Peipsi kandi maiust.

Raamatukogus on tänavu avatud Lutsu tuba, mis on pühendatud Oskar Lutsu 130. sünniaastapäevale. „Teeme koostööd Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseumiga, tõime sealt mõned koolipingid. Kuna novembris saab sada aastat „Kevade” ilmumisest, teeme Lutsu tuba aasta lõpuni. Räägime külastajate gruppidele Lutsu elu- ja loometeest ning õpilased käivad siin raamatukogutunnis. Üle-eelmisel aastal oli meil Eduard Vilde 150. sünniaastapäevale pühendatud Vilde tuba,” vestab Zalekešina. „Üritused ja kirjanike toad toovad raamatukokku eri huvigruppe. Näiteks käis pensionäride ring Lutsu teemat kuulamas. Lutsu tuba külastavad meie mõlema kooli lapsed, teeme raamatukogutunde nii eesti kui ka vene keeles.”

Lisaks mõeldakse pidevalt uusi näitusi ja väljapanekuid välja. Lugejad toovad rõõmuga eksponaate, kui raamatukogutöötajad sellise palvega nende poole pöörduvad. Praegu on üleval näitus vanadest lihavõttekaartidest. Eelmisel aastal oli raamatukogus merekultuuriaastale pühendatud näitus, mis tutvustas kalapüügivahendeid, ja seinal valmis meremaal.

Meile meeldib, kui raamatukogus on loomi. Siin on olnud akvaariumi­kala ja teod, praegu on veekilpkonnad. Oli ka üks tänavalt leitud kass, kes tõi omakorda lapsi raamatukokku. Leidsime sellele kiisule kodu. Kui jälle tänavakassi näeme, võtame temagi raamatukokku,” lubab Zalekešina.

Meeli Parijõgi


KÜSIMUS JA VASTUS

Millised teenused tooksid raamatukokku rohkem mehi?

Katre Riisalu, Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse esinaine:

Mulle ei meenu ka laiast maailmast head retsepti. Meil räägitakse palju lasteteenindusest, aga viimasel ajal levib maailmas family service ehk pereteenindus – kõigile midagi. Soome raamatukogudes käivad pered koos raamatuid laenutamas ning ka isad leiavad tee raamatukokku. Sellest võikski alustada.

Mari Sieberk, Tallinna keskraamatukogu arendusjuht:

Digiklaverid ja -trummid on kindlasti teenus, mis võiks ka mehi huvitada. Need on kohapeal tasuta kasutamiseks. Kasutusjuhendid leiab meie veebilehelt. Samamoodi sobib meestele spordivahendite laenutus, mis on loomulikult kõigile suunatud. Liikumisaasta projektis loodi selline teenus – laenutada saab näiteks hantleid, hüpitsaid, jalgpalli, korvpalli, graatsiaketast, kõndimiskeppe, pulsikella, sammulugejat. Need on hästi populaarsed vahendid, mida laenutatakse palju.

Kristiin Meos, Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor:

Oleme täheldanud, et kui on lasteüritus, mudilastele mõeldud kohtumine või ring, tulevad tihti isad lastega. See on üks hea võimalus neid kohale meelitada. Tulevikus planeerime ühte raamatukokku innovatsioonilaborit, kus oleks 3D-printerid. Võimalus 3D-printerit kasutama õppida, selle abil kujundeid modelleerida ja printida äratab kindlasti meeste ja poiste tähelepanu. Plaanime osta ka laserlõikuri, et oleks võimalik kleebiseid kujundada ja välja lõigata. See võiks meestele-poistele samuti meeldida.

Laidi Zalekešina, Mustvee linnaraamatukogu direktor:

Kui oli merekultuuri aasta, tsiteeris Postimees minu sõnu: „Nii palju mehi kui nüüd pole meil kunagi raamatukogus käinud.” Meil oli siis üleval kalandusnäitus, mis oli meeste hulgas hästi populaarne. Nad tulevad põnevaid näitusi vaatama ning on huvitatud ka teenustest, näiteks skaneerimisest.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Moodsas raamatukogus saab nii õmmelda kui ka trummi taguda”

  1. lugeja ütleb:

    Ärge selle kila-kola juures unustage:
    Raamatukogu on raamatu kodu-

    seal ta on rahul, kui tolmu ei kogu,

    kui teda loetakse rõõmuga taas

    voodisse võetakse vahel ehk kaasa…

    Raamat tee lahti ja lehitse lehti-

    tead, et nad puudest ja mõtetest tehti?

    Tähed ja numbrid ja punktid ja komad,

    kunagi olid nad teab kelle omad!

    Keegi neid sõnu ja tarkusi kogus-

    nüüd nad on hoiul siin raamatukogus!

    Raamat löö lahti, kui veidi saad mahti-

    terve suur maailm on sinu ees lahti!(L.Tungal)

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!