Õpetajate Leht 7. aprillil

5. apr. 2017 - Kommenteeri artiklit

Parimatel haridusmaadel ühed ja samad mured

29.–31. märtsini Šotimaal Edinburghis toimunud maailma parimate haridussüsteemidega riikide tippkohtumisest võttis taas osa ka Eesti. Seekord keskenduti küsimusele, kuidas toetada õpetajate professionaalset arengut. Eesti delegatsiooni juhi, HTM-i asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul võis tajuda, et kõneldakse aina sarnasemas keeles.

Ekspertide töörühm arutas, kuidas kaitsta ja parandada õpilaste tervist

Sotsiaalministeeriumis aset leidnud arutelu kasvas ranitsate raskuse arutamisest oluliselt laiemaks: välja toodi suur hulk õpilaste füüsilise ja vaimse tervisega seotud probleeme. 30. juuniks peaks selguma, milliseid probleeme saab lahendada määrusega ja mille jaoks tuleb leida teised lahendused.

 Surmahaige õppelaen

„Hoolimata nn tasuta kõrghariduse süsteemi rakendamisest ei pühendu tudengid täie jõuga õppimisele, vaid valdav osa neist käib kooli kõrvalt ka tööl. Ja seda varasemast rohkemgi,” kirjutab Kaarel Tarand.

Priit Põhjala tutvustab: õved

„Õved” on suland- ehk kohver- ehk sumadansõna, mis on saadud kahe iseseisva leksikaalse üksuse – „õed” ja „vennad” – osalise liitmise teel. „Õdedest” on võetud õ-täht, „vendadest” v ja e ning need omavahel n-ö kokku sulatatud, nõnda et koos mitmuse tunnuse d-ga on tulemuseks „õved”.

Millal jõuab keelekümblus eesti kooli?

Tallinna kunstigümnaasiumi 1.a klassi kümblusõpetaja Auli Signi Kärdi, 2.a klassi kümblusõpetaja Anželika Raagmets ja kooli direktor Mari-Liis Sults arutavad, miks on jäänud keelekümblus üksnes vene õppekeelega koolide pärusmaaks, ehkki kümblus on kõige ehedamal kujul uus õpikäsitus. Tekstile on lisatud põnevad 1. ja 2. klassi matemaatika kümblustunni videod. Sealt on näha, kuidas 8-aastased vene lapsed üksteisele eesti keeles matemaatikat õpetavad. 7-aastased aitavad üksteist siiski veel vene keeles, kuid õpetajaga räägivad ainult eesti keeles.

Meie salaplaan on praegusest veelgi realistlikum õpetajakoolitus

„Oleme õpetajakoolituse kutseõpingutes mitu korda suurendanud kaasava hariduse teema osakaalu ja kavandame ka uue kaasava hariduse õppekava väljaarendamist koostöös Tallinna ülikooliga,” rääkis intervjuus Õpetajate Lehele TÜ õpetajahariduse professor, haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen, kes 28. märtsil pidas oma inauguratsiooniloengu õpetajakoolituse uuendamisest.

„Noortekohtumised” toovad kokku eesti ja vene noored

„Noortekohtumised” on programm, millega SA Archimedes noorteagentuur toimetab 2015. aastast. Selle eesmärk on õppimiskogemuse kaudu ergutada Eestis elavate 11–16-aastaste eri emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, üksteisemõistmist ja arengut. „Noortekohtumised” viivad igal aastal 45–60 koostööprojekti raames kokku üle 1700 erineva emakeelega noore.

Projekti idee töötavad välja ja viivad ellu noored ise, kuid oluline roll on ka nende õpetajatel.

Hea noortekirjandus uitab hämaral alal

Tänavuse Tallinna keskraamatukogu Järje Hoidja auhinna pälvis kirjanik Reeli Reinaus raamatuga „Verikambi”. Folkloorisugemetega loos on tänapäev seotud rahvapärimusega ning autasustajate sõnul on teost lugedes raske aimata, milliseks kujuneb sündmuste käik ja lõpp, millist tegelast usaldada ja millist mitte.

Eva Murula – lasteaednik Torist

Elulooraamatuid ilmub palju, aga seda, et lasteaiaõpetaja oma elust ja tööst oleks raamatu kirjutanud, ei meenugi. Eva Murula eluterve ja hea huumoriga kirja pandud elulooraamat on selles suhtes tore erand. 83-aastasel autoril on toredaid lugusid rääkida nii palju, et neist võiks välja anda veel mitu raamatut.

 „Koolitantsu” festival pani Paide kultuurikeskuse rõkkama

Tänavu juba 23. korda toimunud „Koolitants” on Eesti suurim iga-aastane tantsufestival ning tunnustab Eesti tantsuõpetajaid, -koole ja noori tantsijaid. Finaalkontserdid toimusid 1. ja 2. aprillil Paide kultuurikeskuses.

Inglise meel inglise keeles

Pikka aega Eesti teaduste akadeemias inglise keelt õpetanud Irene Tiivel jagab mõtteid ja kogemusi võõrkeele õpetamisest ja õppimisest, eriti idiomaatikast kitsamas ja laiemas mõttes. Laiem idiomaatika moodustab tema jaoks elava keele „hinge”.

Esimesel aastal otsid fookust

Lustivere kooli noorele emakeeleõpetajale Reeli Jantsonile meeldib tähtsaid asju vanamoodsalt märkmikku kribada ning ta ergutab ka virtuaalmaailmas elavaid ja kirjavahemärke unustavaid õpilasi avastama käsitsi kirjutamise võlu. Tunni lõpus jagab ta õpilastele sedeleid ja palub anda tagasisidet.

Soome (Suomi, Finland) vapi lugu

Heraldik ja ajaloolane Tiit Saare kirjutab, et Soomest oleks äärepealt saanud kuningriik – aastal 1918 valiti kuningaks Hesseni prints Friedrich Karl (Väinö I). Saksamaa lüüasaamisega Esimeses maailmasõjas kuningriigi loomisest loobuti.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!