Perekondlik nutiõhtu „Ettevõtlikud nutimunad 2017”

10. apr. 2017 Mart Kimmel õpipesa läbiviija, Rääma põhikooli haridustehnoloog ja õpetaja - Kommenteeri artiklit

Üritusel „Ettevõtlikud nutimunad 2017” osalenud perevõistkondadel tuli läbida kolm õpipesa: „Eesti edu lugu”, „Aitame teineteist” ja „Nutikad lahendused elus”.

2016. aastal tekkis Pärnu Rääma põhikooli kooliperel idee korraldada aprillikuine õhtupoolik, kuhu kutsutakse üle linna kokku perekonnad, et pakkuda võimalust koos oma perekonnaliikmetega veeta üks lõbus ja nutikas õhtu. Üritus läks sedavõrd edukalt, et 2017. aastal toimus perekondlik nutiõhtu „Ettevõtlikud nutimunad” taas.

Üritusel „Ettevõtlikud nutimunad 2017” osalesid perevõistkonnad, kus oli vähemalt üks laps ning üks täiskasvanu. Märkimisväärselt leidus nn segaperekondi ehk neid, kes olid oma võistkonna kokku pannud mitmest perest – sõbrad ja sõbrannad soovisid koos tulla ning õhtut nautida. Võistkondi oli 25.

Perevõistkondadel tuli läbida kolm õpipesa: „Eesti edu lugu”, „Aitame teineteist” ja „Nutikad lahendused elus”. Õpipesa „Eesti edu lugu” keskendus perevõistkondade kabemeelele – mängiti neli vooru kabet, ning seda tahvelarvutis. Mõne jaoks oli suur üllatus, et on olemas selline äge rakendus, milles saab kabet mängida.

Õpipesa juht Aive Jõffert tõdes, et kõigil osalejatel silm säras ning oli väga tore vaadata, kuidas noorem ja vanem põlvkond olid ühe laua taga – kas teineteise vastu kabet mängides või oma pereliikmele kaasa elades.

Kui kabes oli ringkäik tehtud ning tänukiri saadud, said perevõistkonnad liikuda edasi õpipesasse „Aitame teineteist”. Selles oli perevõistkondade ülesanne osaleda mälumängul. Osalejatele jagati mängukaardid ning selgitati mälumängu olulisi reegleid, sealhulgas mainiti, et mälumängu läbiviimiseks pole vaja muud kui üht nutiseadet (nutitelefon või tahvelarvuti), mängukaarte, projektorit ja arvutit küsimuste ja vastusevariantide nägemiseks. Küsimusi oli seinast seina, sest taheti teada nii seda, kelle autahvel on Pärnu Rääma põhikooli seinal (õige vastus oli Andrus Veerpalu), kui ka seda, mis seen valiti tänavu aasta seeneks (õige vastus oli kukeseen).

Kohale tulnud perevõistkonnad olid väga tublid – vahepeal tekkis isegi tunne, et süsteemis on viga sees, et kogu aeg tulid õiged vastused. Tegelikult olid kohalolijad lihtsalt sedavõrd nutikad!

Pärast mälumängu said perevõistkonnad panna oma oskused proovile sudoku 9 x 9 laual (oli nii kerge, keskmine kui ka raske tase). Peale sudoku’te lahendamist jõudsid pered taas arvumaailma – hakati lahendame nonogramme. Nonogrammide üldpõhimõte seisneb ruutude värvimises, pöörates tähelepanu, kui palju ruute on lubatud vasakult paremale reas või ülevalt alla tulbas ära värvida. Vahva oli, et igaüks lähenes nonogrammidele eri moel ning sai enda lahenduse!

Kui kabeturniiril käidud, mälumängul ajud ragistatud ning sudoku’d ja nonogrammid valmis treitud, said perevõistkonnad kokku aulas, kus igale perevõistkonnale anti tänukiri osalemise eest.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!