OPL MANG

Rahvusvaheliste tudengite olukord vajab teravamat tähelepanu

21. apr. 2017 Katrina Koppel EÜL-i aseesiisik - Kommenteeri artiklit

Katrina Koppel

Eestis on üle 4000 välisüliõpilase ja seda 121 riigist.

Suuremal või vähemal määral on meil välistudengite rollist räägitud kümmekond aastat, ent viimastel aastatel on arutelu pöördunud poliitilisemaks – seda eelkõige seoses pagulaskriisiga. Olukorra tormilisemaks muutumist on märganud ka üliõpilased ise.

Eestis on üle 4000 rahvusvahelise üliõpilase, kellest 1568 omandab magistri- ja 1566 bakalaureusekraadi, doktorantuuris on 375 õppurit ning integreeritud õppes 286. Neile lisanduvad „Erasmuse” programmi kaudu õppijad.

Kõigist meie tudengitest on rahvusvahelisi üle 7% ja see number kasvab aastast aastasse. Riik on seadnud eesmärgiks viia nende osakaal aastaks 2020 10%-ni. Arvestades huvi tõusu, on eesmärk käegakatsutav juba järgmisel õppeaastal.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006–2015 kohaselt tagab osalus rahvusvahelises akadeemilises elus kohaliku teaduse ning kõrghariduse jätkusuutlikkuse, stimuleerib kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke kontakte meie jaoks oluliste ühiskondade ja kultuuridega, aidates ühtlasi vältida väikseid ühiskondi ohustavaid negatiivseid tendentse.

Ülevaade olukorrast

Et välisüliõpilaste olukorda Eestis ei ole senini piisavalt uuritud, otsustas Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) viia läbi kvalitatiivse uuringu, mis annaks esmase ettekujutuse probleemidest ja väljakutsetest, millega Eesti kõrgkoolides kokku puututakse – et saada ülevaade olukorrast, rahulolust kõrgkoolide õppekvaliteedi ja nõustamisteenustega ning toimetulekust ühiskonnas.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et rahul ollakse pigem õpingute kvaliteedi ja õpitoega. Kõlab igati hästi. Olulisemad tähelepanekud, mis silma jäid, olid seotud teavituse ja kaasamisega, kvaliteetsete ingliskeelsete kursuste pakkumisega, võimalusega omandada eesti keel, sotsiaalsete garantiidega, mis hõlmab abi elukoha leidmisel, asjaajamisel riigiga jmt.

Paljude esimene kokkupuude Eestiga saab teoks kõrgkooli kaudu, mistõttu on riigi mainekujunduse seisukohast oluline, et saabunud tunneksid end oodatu ja vajalikuna; et oleks tagatud piisav informatsioon Eestisse õppima asumisega kaasneva kohta. Juhul kui rahvusvahelised tudengid jäetakse ilma olulise abi ja nõustamiseta nii sisseastumise kui ka õpingute ajal, raskendatakse kohanemist kohaliku kultuuriga ja sulandumist Eesti ühiskonda. See aga ei täida meie laiemaid eesmärke – et siia jõudnud ja ekspertideks saanud jääksid siia elama ja töötama. Ei ole mõttekas rääkida, et „kui tudeng on Eestis õppinud, siis peab ta siia jääma”, kui üliõpilane on oma õpingute eest ise maksnud. Välistudengid ei ole meie riigile midagi võlgu.

Keelebarjäär

Ühe suurima probleemina saab välja tuua keelebarjääri. Välisriikidest Eestisse saabuvad tudengid eeldavad õigustatult, et neile tagatakse kvaliteetne ingliskeelne õpe, kuid selles on vajakajäämisi. Lisaks õppejõudude ja tugipersonali piisava keeletaseme kindlustamisele peavad kõrgkoolid pöörama senisest enam tähelepanu relevantsete ingliskeelsete valikainete pakkumisele, et võrreldes Eesti tudengitega oleksid tagatud võrdsed võimalused kõrghariduse omandamiseks. Kõik tudengid peaksid saama osa pakutavatest võimalustest ülikoolis ja tundma end kaasatuna. Peame õigeks, et rahvusvahelistele tudengitele edastatav info oleks ingliskeelne.

EÜL-i seisukoht on, et välisüliõpilastele on vaja võimaldada senisest suuremas mahus tasuta eesti keele õpet. Keeleõppe tase on ebaühtlane ja puudub võimalus jätkata õpet pärast A2-taset. Kõrgkoolid peavad pöörama varasemast enam tähelepanu kraadiõppuritele, kes jäävad Eestisse pikemaks perioodiks ning on tulevikus potentsiaalsed Eesti tööturu liikmed. Vaid kahe semestri jooksul õpitud eesti keelest ei piisa sujuvaks sulandumiseks tööturule ega ühiskonda. Keeleõppest huvitatuid aga jagub.

Meie kui tudengkonna katusorganisatsiooni jaoks on oluline, et kõrgkoolid panustaksid senisest rohkem rahvusvaheliste üliõpilaste sotsiaalsete probleemide lahendamisse. Nad vajavad abi elamispinna leidmisel, asjaajamise korraldamisel kohalike institutsioonidega jne. Kõige lihtsam näide probleemist on arstiteenuse kättesaadavus ja perearsti juures registreerimine. Kui eesti tudengitele on info kättesaadav kas perekonna või kodulehtede kaudu, siis inglise keeles õppiv tudeng elab enamjaolt teadmatuses, kuidas tervishoiusüsteem viperusteta läbida.

 


EÜL-i koostatud „Rahvusvaheliste tudengite olukord Eestis 2016” annab lühiülevaate, milliste probleemidega me silmitsi seisame ning milliste lahenduste peale tuleb mõelda. Raport on kättesaadav aadressil https://www.yumpu.com/xx/document/view/57978832/rahvusvaheliste-tudengite-olukord-eestis-2016-luhiraport


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!