OPL SUVI

Soome (Suomi, Finland) vapi lugu

7. apr. 2017 Tiit Saare heraldik, ajaloolane - 1 Kommentaar

Västergötlandi kuningas Erik Püha saabub Päris-Soomesse, 1155.

 

Soome vapp.

Kui Eesti saavutas autonoomia sada aastat tagasi, märtsis 1917, siis Soomes taastati samal ajal autonoomia (Soome autonoomia kaotamise oli näinud ette tsaari 1910. aasta manifest).

Rooma paavsti Hadrianus IV õnnistusel tegi Västergötlandi kuningas Erik Püha 1155. aastal soomlaste asualale esimese ristiretke. Samal ajal hakkasid venelased Soome idaaladel õigeusku levitama. 1250. aastast jäi Soome Rootsi kuninga ülemvõimu alla. 1284 nimetati esimeseks Soome hertsogiks Birger Jarli poeg Bengt, kellele siis veel eraldi tiitlivappi ei antud, ta kasutas svealaste kuninga lõvi ja kolme rihmaga ehitud kilpi.

Kalmari uniooni ajal 1397–1523 allus Soome koos Rootsiga Taani kuningale. 1556 nimetas iseseisvunud Rootsi riigi kuningas Gustav I Vasa oma teise poja Johani Soome hertsogiks. See hertsogkond hõlmas ainult Soome edelaosa ja jagunes piki Aura jõge Põhja- ja Lõuna-Soomeks. 7. septembril 1557 Johanile antud ürikus esitati nelitatud kilbiga Soome hertsogi tiitlivapp. Kilbi esimesel ja neljandal veerandil kujutati Põhja-Soomet tähistaval sinikuldselt jaotatud kilbiväljal kahe hõbedase seitsmeharulise tähe all mõõka hoidvat musta karu; teisel ja kolmandal Lõuna-Soome punasel veerandil paiknesid kuldse rüütlikaski taga ristatud ja Rootsi ristivimplitega ehitud piigid. Vapikilbi südamikus asus Vasade perekonnavapp. Praegu esindavad kirjeldatud vapid Satakunta ja Varsinais-Suomi lääni.

1568 krooniti Soome hertsog Johan Rootsi kuningaks (Johan III). Kogu Soome haldamiseks moodustas ta 1580/1581 Soome suurhertsogkonna. Suurhertsogi tiitlivapiks kujundati punasel kilbil kuldne hõbedast mõõka hoidev ja sama värvi saablit tallav Göta lõvi. Vapipilt tähistas rootslaste võitu venelaste üle. Algselt kilbivälja täitmiseks lisatud hõbedased roosid tähistasid hiljem Soome läänisid.

17. sajandi lõpul kavandatud lahingulippudel hoidis Soome suurhertsogi vapil kujutatud lõvi ühes käpas sirget mõõka, teises tagurpidi saablit. Kuna muudetud vapipilt ei rõhutanud venelaste kaotust, siis kinnitati sarnane motiiv 1809. aastal Venemaaga autonoomse suurvürstiriigina liidetud Soome ülemvalitseja tiitlivapiks. 19. sajandi viimasel veerandil nihutas Soome rahvusarhiivi esimene direktor Karl August Bomansson vapi korrastamise tulemusena saabli uuesti lõvi tagajalgade alla. Sellest võis välja lugeda protesti autonoomia piiramise vastu tsaarivõimu poolt.

15. novembril 1917 otsustas Eduskund võtta Soome suurvürstiriigis kõrgema võimu enda kätte. Sama aasta 6. detsembril kordas Eduskund Soome iseseisvuse väljakuulutamist kuningriigina. Soome kuningaks valiti Hesseni prints Friedrich Karl (Väinö I) ja selle tähistamiseks asendati senine hertsogikroon sündmuse puhuks kujundatud kuningakrooniga. Saksamaa lüüasaamisega Esimeses maailmasõjas loobuti kuningriigi loomisest ning 17. juulil 1919 kinnitas riigihoidja Carl Gustaf Emil Mannerheim Soomes vabariikliku valitsemiskorra. Hertsogikroon jäi esialgu Soome Vabariigi riigivapile. 1920. aastal kujundati ja kinnitati hertsogikroonita riigivapp, mille etalonkujutise aluseks võeti Uppsala katedraalis asuva Gustav I Vasa sarkofaagil olev vappepitaaf.

 


Vapaa, vankka, vakaa

Germund Paaeri riigivapi ettepanek, 1936.

1930. aastatel tugevnenud rahvusliku liikumise kõrgajal üritati asendada senine riigivapp soomelikuma sümboliga. Näiteks peakonsul Rudolf Ray esitas 1932. a uueks vapiks hõbedasel kilbil orjust sümboliseerivat iket lõhkuva musta karu. Kilpi raamival punasel servisel kujutati kuldseid stiliseeritud kuuseoksi. Pärga moodustavad kuuseoksad olid seotud hõbesinise lindiga. Sinihõbedasest rullpärjast võrsus hõbedane haakristidega tõrvik.

1936. aastal tegi Germund Paaer Soome heraldika komiteele ettepaneku kinnitada Soomele suur riigivapp, milleks pidi taas hertsogikrooniga ehitud vapikilbi hoidjatena lisama karud, kuuseoksad ja hõbedane lint soomekeelse motoga „VAPAA, VANKKA, VAKAA” („Vaba, tugev, kindel”). Esitatud vappi ei kinnitatud.

Soome senises vapiseaduses puudus vapikirjeldus ehk blasoneering. 26. mail 1978. aastal vastu võetud uues vapiseaduses see viga parandati ja seaduse juurde lisati Gustaf von Numersi uusgootilikust disainist mõjutatud vapi etalonkujutis. Tsiviilkäibes kasutatakse veel Olof Erikssoni kujundatud vappi.

 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Soome (Suomi, Finland) vapi lugu”

  1. Luule ütleb:

    Tänuga Tiit Saarele hariva heraldika ajaloolise käsitluse alalt. Soome eelmise aastatuhande ajaloos on valdavaks seos Rootsiga, selle teadmise annab ka kuningakrooni ihalus hertsogikroon ja lõpuks Soome vapp vapilõviga ning roosidega veel 20.sajandi algul. Ikkagi küsimus, kui palju soomlastes on soomeugrilikku ürgsust, kas ikka tõesti algrändest kusagilt Uuralite kandist? Sarnasem keelekasutus võib olla hoopis hilisem nähtus. Ja need sõdimised moskoviitidega, raske leida suuremat sõprust ja ühisosa. Kui võimalik, pajatage edasi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!