opleht-tellimine
KOOLILABOR

Tippteadus vs. tõepõhjatu ajastu

13. apr. 2017 Tarmo Soomere Eesti TA president - 7 kommentaari

Tarmo Soomere: „Euroopa Komisjoni ekspertide koostatud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade kiidab Eesti tugevat teadus­korralduse süsteemi ning ütleb, et Eesti teadus on suurepärane, kuid nendib samas, et oma riigi jaoks praktiliselt kasutu.” Foto: Raivo Juurak

Eesti teaduste akadeemia aastaraamatu 2016 saatesõna.

Aastal 2016 näitas end ehmataval moel üks tont, mis seekord käib ringi mitte ainult vanas heas Euroopas, vaid suures osas maailmast. Selle nimeks on pandud tõejärgne või isegi tõepõhjatu ajastu. Lapselik usk teaduse olulisusesse ning ühiskonna teadmispõhisusse või isegi teadmuspõhisusse sai selle kaudu tugeva löögi. Kuigi unistustest ärkamine on vahel valus, oligi viimane aeg tõdemiseks, et teadus- või faktipõhisus on suures osas ühiskonnast aegamisi kinnistunud mitte kui järgimist vääriv põhimõte, vaid pigem kui parasiitsõna – sarnaselt niinimetatud kvaliteetkinnisvaraga, mida ligi kümne aasta eest kinnisvaramulli kokkuvajumise ajal kõik müüsid, aga keegi polnud oma silmaga näinud.

Asjade sellises käigus on vahel süüdistatud juba mõnda aega kestnud seisakut maailma majanduses. Nii retros­pektiivne vaade kui ka pilk laia maailma näitab, et arenenud riikide sotsiaalse ja majandusliku heaolu (ja eriti selle jätkusuutlikkuse) tarvilikuks – aga mitte piisavaks – tingimuseks on hästi funktsioneeriv teaduse ökosüsteem. Selle põhimõtteskeemi kirjeldus on lihtne: hästi rahastatud laiapõhjalise püramiidi alusele toetub inimkonna teadmiste piire kompav ja nihutav ning kogu maailma arengusse panustav tippteadus. Kui mitte sajaprotsendiliselt, siis statistiliselt oluliselt on need riigid, kes on rohkem investeerinud tippteadusesse ja innovatsiooni, seisakuga märksa paremini toime tulnud.

Eesti tippteadus on selles kontekstis saavutanud ühe väikeriigi kohta äärmiselt tugeva positsiooni. Kultuuri sügavuse indikaatoriks peetakse sageli seda, kui kaugeid eellasi me tunneme. Eesti biokeskuse teadlased on tõusnud maailma juhtivateks populatsioonigeneetika spetsialistideks. Nende eestvedamisel saavutatu – inimkonna ehk liigi Homo sapiens Aafrikast väljarände märkimisväärse ajalise ja ruumilise täpsustamise – paigutas ajakiri Science 2016. aasta kõige olulisemate teadussaavutuse hulka. Taoline tunnustus on esmakordne kogu Eesti teaduse ajaloos. Loodetavasti materialiseerub see lähitulevikus ka teaduseelarve suurenemisena.

Imperatiiviks on saanud tippteaduse esitlemine laiemale ringkonnale. Riigi teaduspreemiate ulatuslik kajastamine ajakirjanduses on muutumas reegliks. Ühiskonna arvestatavas osas on kujunemas heaks kombeks olla informeeritud sellest, mida Akadeemia teeb või kavandab. Nii oli näiteks vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtu teleülekanne raamistatud akadeemikute intervjuudega. Kolme minuti loengute konkursi võiduklippidele lisandus Eesti Televisiooni initsiatiivil ülevaatesaade „Kolme minuti väljakutse”. Akadeemikute valimisi kajastas massiivselt portaal Novaator.

Akadeemia tegevuse lahutamatuks osaks on saamas diskussioon teaduse metaküsimuste üle. Ajalehe Postimees laupäevalisa AK võib veidi utreerides lahti šifreerida kui „(Akadeemia) Arvamus. Kultuur”. On võrdlemisi ebatavaline, et ühe väikese maa igapäevalehes ilmub regulaarne rubriik teaduse relevantsusest ühiskonna jaoks. Selles publitseeritud tekstid moodustavad käesolevas aastaraamatus suure osa traditsioonilisest akadeemikute arvamuste peatükist.

Jätkuvalt oleme aga saamatud tippteaduse rakendamisel majandusedu ja/või konkurentsieelise saavutamiseks. Euroopa Komisjoni ekspertide koostatud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade (Ruttas-Küttim, R., Stamenov, B. 2016. RIO Country Report 2015: Estonia; EUR 27869 EN; European Union, 79 lk, doi:10.2791/092522) kiidab Eesti tugevat teaduskorralduse süsteemi ning ütleb, et Eesti teadus on suurepärane, kuid nendib samas, et oma riigi jaoks praktiliselt kasutu.

Teaduse olulisuse unustamine nii tegelikus elus kui ka majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemisel ei ole midagi Eestile eriomast. Selle vastu aitab järjepidev partnerlus tippteadlastega. Siin on arenguruumi mõlemal pool. Euroopa Liidu teadusvoliniku Carlos Moedase sõnul oli tema esimese tööaasta kõige põrutavam tõdemus, et teadlased alahindavad oma teadmisi, analüüsivõimet ja sellega kaasnevat mõju. Teadlased peavad olema nähtavamad ja kuuldavamad, rõhutas ta. Nad suudavad mõjutada ühiskonda, majandust ja poliitikat palju rohkem kui praegu.

Kontseptsioon teaduste akadeemiatest kui kollektiivsetest ajudest hakkab tasapisi juuri ajama kogu vanas heas Euroopas. Selle vundamendiks on lihtsad ideed: üks teadlane nõu andmas on liiga vähe, tarvis on orienteeruda interdistsiplinaarsele paneelile ning oluline on teha asju õigesti, mitte kiiresti. Nende realiseerimiseks kutsuti Euroopa Komisjoni juures ellu teadusnõustamise süsteem ning alustati eripalgeliste teaduste akadeemiate kompetentsuse koondamist programmi SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) kaudu. Selles valguses on Eesti teaduste akadeemia üks suuri lähiaja väljakutseid kujundada taolise süsteemi Eestile sobiv versioon, mille kaudu suudaksime konverteerida tippteaduse potentsiaali toeks riigipidamisele ja kiirendiks majandusele.


7 kommentaari teemale “Tippteadus vs. tõepõhjatu ajastu”

  1. inseneR ütleb:

    #Tarmo Soomere: „Euroopa Komisjoni ekspertide koostatud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade kiidab Eesti tugevat teadus­korralduse süsteemi ning ütleb, et Eesti teadus on suurepärane, kuid nendib samas, et oma riigi jaoks praktiliselt kasutu.”#

    See järeldus Euroopa ekspertide poolt, et Eesti teaduskorraldus on efektne, kuid teadus ise Eesti riigi jaoks kasutu ehk väheefektiivne, leiab autori poolt kommenteerimist teaduse veelgi efektsemaks tegemise osas, kuid ei puuduta teaduse praktilise kasu ehk efektiivsuse suurendamise vajadust ja viise, millest üks seisneks riikliku teadusraha teemastamises Eesti majanduse konkurentsivõimet suurendavate akadeemiliste teemadega. Kui soovitakse tõsta akadeemilise teaduse mõju jõukuse kasvule, siis tuleks suurendada akadeemilist toetust olemas olevale tööstusele, mis annab 80% riigi ekspordikäibest ja teemastada riiklik teadusraha tehaste tootearendus- ja arendusosakondades selgunud akadeemiliste vajaduste baasil.

  2. Peep Leppik ütleb:

    Ajate arukat juttu, Akadeemik ja InseneR!

    Aga kui me argielus kõigume kahe äärmuse vahel – 1) meie EESTLASED oleme maailmas kõige targemad või – 2) ahvime järele kõige rumalamaid soovitusi Läänest, jättes kõrvale eriti võimsama relva – TEADUSPÕHISE MÕTLEMISE, siis olemegi allakäiguteel…

    Toon ülilihtsa näite kognitiivsest psühholoogiast. Kui näiteks telefoninumbrit esitada kujul – seitse, kuus, kolm, neli, kaks, kolm, viis, siis on seda enamikul inimestel väga raske meelde jätta. Aga esitades – seitsekümmend kuus, kolmkümmend neli, kakssada kolmkümmend viis – jääb see juba lühimälus tekkinud assotsiatiivsete seoste tõttu palju paremini meelde…

    Mõned aastad tagasi kirjutasin probleemist kolmele Eesti tuntud raadiojaamale soovitusega – lugeda REKLAAMIS telef.numbreid 2.variandi järgi. Mitte midagi ei muutunud, ühest jaamast sain isegi pahaseid kirju – kogu MAAILMAS loetakse ju üksikute numbrite kaupa… Kogu TEADUS!

  3. Luule ütleb:

    Ümmargusel jutulaual puudub kolmas, vajalik jalg. Strateegiliseks tegevuseks on vajalik efektne teaduskorraldus, mis meil tunnustatakse olevat, muuta asjast iseeneses asjaks meie jaoks. Näib, et sulguvast ringist saab välja pääseda, kui jätta kõrvale rahapuudusele rõhutamine ja tegutseda põhimõttel – maksku mis maksab. Teaduspõhise mõtlemise ja hariduse edendamisel saavad õla alla panna sellises seisus haritud poliitikud ja valitsuse soosiv ning kujundav tegevus. Tehakse teid ja koolimaju, betooni rajatisi, lootuses, et hardus, haritus ja teaduse rakendumine “ujuvad ise välja”.

    • inseneR ütleb:

      #Ümmargusel jutulaual puudub kolmas, vajalik jalg. Strateegiliseks tegevuseks on vajalik efektne teaduskorraldus, mis meil tunnustatakse olevat, muuta asjast iseeneses asjaks meie jaoks.#

      EL-i teadusekspert tunnistas Eesti teaduskorralduse, mitte efektiivseks, vaid efektseks, mitte kasulikuks teadusest väljaspoole, vaid kasutuks, kuid see eest efektseks teadusest välja poole.

      #Näib, et sulguvast ringist saab välja pääseda, kui jätta kõrvale rahapuudusele rõhutamine ja tegutseda põhimõttel – maksku mis maksab.#

      Raha voolab teadusringi sisse riigieelarvest peaaegu 1% SKP-st ja kui selle eest tehtav teadus oleks kasu toova tööstuse poolt teemastatud, siis tooks teadusraha meie tehaste konkurentsivõimet suurendades ka riigieelarvesse sisse ning ring poleks niivõrd suletud. Kui uskuda Eesti Teaduste Akadeemia kodulehe rubriiki Kronoloogia, siis oli 1938 alustanud Akadeemia aastal 1990 praktiliselt Ministrite Nõukogu tootmisalast teadusnõu andev tagatuba. Aastal 2015 aga saame lugeda, et Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Kunstimuuseumiga. Akadeemiline teadus oli selle ajaga ümber lülitunud majanduslikku kasu toovate alade toetamiselt raha kulutavate alade akadeemilisele toetamisele. Kuna teadus ise on vaid kulu, siis saab teadus riigile tulu tuua vaid tulusa tootmise ja teeninduse konkurentsivõime suurendamisega.

      #Teaduspõhise mõtlemise ja hariduse edendamisel saavad õla alla panna sellises seisus haritud poliitikud ja valitsuse soosiv ning kujundav tegevus.#

      Vabanedes 25 aastat tagasi valiti Korea tüüpi tootmispõhise ühiskonna asemel teadmistepõhine ühiskond. Siis arvati, et iga siin püsti pandava kõrgtehnoloogilise tehase eel tuleb teha 20 aastat fundamentaalteadust ning, et suvalisel teemal teadust tehes tekib vääramatult ka majanduslikku kasu loov tegevus, näiteks tootmine. Nagu me nüüd oleme sunnitud tõdema ega peale teadusartiklite eriti midagi ei tekkinud.

      #Tehakse teid ja koolimaju, betooni rajatisi, lootuses, et hardus, haritus ja teaduse rakendumine “ujuvad ise välja”. #

      Ei ujunud jah teadmistepõhisusest välja majanduslikku kasu toovaid ettevõtteid. Tootmispõhisena alustanud Korea on seevastu saanud tänaseks omamaiseid tooteid ekspordiks arendava kõrgtehnoloogilise tootmise, mille tootearenduse teemadel saab baseeruda Korea akadeemiline teadus ja haridus, mis mõlemad on tootmispõhised ja väga kõrge tasemelised ja ka väga hästi rahaga varustatud.

      • Luule ütleb:

        Tervitan Teie lause-lauselist kommentaari minu tagasihoidliku koputuse peale akadeemikute uksele. Kui “efektne” väljapoole ära paistab, siis võiks loota, et ka meie majanduslikus efektiivsuses, aga kasutasin ehk vale sõna, kuigi efekt on ka efektiivse avaldumise viis. (entsüklopeediast: efekt<lad. effectus `tegevus`mõju, tagajärg, toime; efektiivsus<effectivus `mõjusus`, aga ka *majanduslik efektiivsus. Mat. hinnang.). Majanduslikke hinnanguid anda ei saa, pigem loodusteaduslikke. Aga minu vihje eespool ongi sellele, et ei osata rakendada midagi muud kui rohket raha. ära tüütab juba ka see "suuga suure linna" tegemine.

        • inseneR ütleb:

          Kui teemastada akadeemiline baasuurimise teema olemas oleva tehase tootearenduse teemaga, siis polegi rakendamise probleeme, sest maailmaturul olev Eesti omanikuga tehas on juba olemas, mis ootab Teadusagentuuri teadusraha teemastamiseks antud uurimisteema akadeemilist lahendust teadusasutusest, et see lahendus siis tehases poole aastaga tooteks arendada ja turule viia. Kui vajatakse aga lisauuringuid, n.ö. rakendusteadust, siis võib seda teha lisaks teemastatud baasuurimusele nüüd juba ülikooli ja tehase otsekoostöö kaudu.
          Sõjanduses on laialt levinud TRL(Technological Readiness Level) skaala, milles tasemed 1-3 vastavad baasuurimusele ja on suure riski tõttu rahastatavad riigi poolt 100%. Üldiselt on need tegevused teadusasutuse jaoks. Selle tasemega uurimistöö tulemusi pakutakse tehastele välja. Kui mõni neist võtab, siis edasi on samateemaline rakendusuuring tasemega 4-8. Kuna nüüd on risk väiksem, siis on riiklik toetusraha väiksem, ütleme 70% ja siis TRL tasemega 9-10 tootearenduse tööd väikseima riskiga ja toetusega 30%.

  4. inseneR ütleb:

    Kui innovatsioon maailmas oleks motiveeritud vaid teadlase uudishimuga, aga mitte sõjanduse ja tootearenduse vajadustega, siis oleks teaduse tase tänasest maas 2000 aastat.
    Kui Nokiat alustanud seltskond oleks hakanud tegelema teadusega, siis poleks me neist eriti midagi teadnud, kuid kuna hakkasid tootma, siis küll. Tehase avamiseks polnud vaja teha uut teadusuurimust, sest erialast teadust oli selleks hetkeks juba küllaldaselt tehtud. Juba tehtud teaduse tulemustel sai konstrueerida esimesed kolm mobiili modifikatsiooni ja umbes neljanda arendamise juures jäi tehtud teaduse tulemustest väheseks ning tekkis vajadus tellida uut erialast teadustööd. Kui toodet poleks arendatud, siis poleks kõrgemal tasemel erialast teadustulemust vajatud ja tellitud.
    Teaduse ja tootmise arendamisel võib kasutada muna-kana analoogi selles mõttes, et kui muna(teadus) ei saa kanaks(tootmine) ja kana ei muneks muna jne jne, siis läheks muna mädanema ja kana sureks vanadusse ning protsess muna-kana lõppeks. Nii on praegu juhtumas ka Eestis, kus ei taibata teha akadeemilist teadust meie tehaste tootearenduse teemal ja samas tootmise ja toodete baasil ei teki meil võimalusi uuteks teadussaavutusteks, mille baasil kestaks muna-kana ja tööstus-teadus protsess.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!